Minu hobi. Kuukingad (orhideed).

Üks kollane roosa mustriga. Foto: erakogu.

 Mul on üks hobi. Mulle meeldib kodus kasvatada üht kindlat orhideeliiki ja selleks on kuuking ehk Phalaenopsis. Kunagi kasvatasin ka muid toataimi. Valisin ikka selliseid erilisemaid: flamingolill (Anthurium), musi-punahuul (Aeschynanthus), pärgväändik (Stephanotis), kärbsepüünis (Dionaea muscipula), kliivia (Clivia), tiigerlehik (Calathea), gardeenia (Gardenia) aga ka lihtsamaid toataimi oli. Näiteks on säntpooliad ehk varjukannikesed  hästi armsad ja neid on väga ilusa värvivalikuga müügil. Minul oli toona isegi kollaste õitega olemas. Ostsin selle ühelt säntpoolia kasvatajalt. Tol ajal oli see veel üsna haruldane. 

Dionaea muscipula ehk kärbsepüünis. Foto: netist.

Minu kuukingade armastus sai aga alguse sellest, kui mulle esimene kuuking kingiti. Tasapisi jagasin kõik oma muud toataimed ära ja pühendusin ainult kuukingade kasvatamisele. Hetkel on kodus 18 erineva värviga kuukinga (neist mõned alles beebid ehk keikid, mis pole veel õitsema hakanud). Minu suured lemmikud on kollaste õitega kuukingad. Ja kui ilusate mustrite ja värvikombinatsioonidega neid veel on. Kuukinga nimi Phalaenopsis on tulnud Kreeka keelest: phalaina - ööliblikas ja  opsis - sarnane. Õied on tõesti nagu kaunid liblikad :)  

Minu kollased kuukingad. Foto: erakogu.

Minu kõige suurem lemmik on see erkkollane neoonroosa südamikuga. See lausa särab päikese käes! Piisab vaid tema õite imetlemisest, kui tuju läheb rõõmsaks :)

Minu vaieldamatu lemmik "Päikesekiir". Foto: erakogu. 

Mul olid kodus olemas juba mõned kuukingad aga millegipärast ei tahtnud nad tükk aega kuidagi uuesti õitsema minna. Kõik aga muutus, kui paigaldasin akna ette pimendava ruloo. Väidetavalt tahab kuuking öösel jahedamat temperatuuri, kui päeval ja aknalaual ruloo ja aknaklaasi vahel on see neile ilusti tagatud. Ja sellest alates õitsevad mu kuukingad peaaegu vahetpidamata. Nii, et kodus on pidev õitemeri. :) 

Kuna minu aknad asuvad idakaares siis hakkab minu akendesse päike paistma kohe varahommikust alates. See oli ka üks põhjus, miks ma pimendava ruloo kasuks otsustasin. Inimene puhkab paremini välja pimedas ruumis ja hommikune päike, mis suviti juba päikese tõustes tuppa paistma hakkab ei lase seda mitte teha. Aga, et mu kuukingad päikesepõletust ei saaks siis ostsin neile ilusad päikesesirmid. Need on aknaklaasi ja kuukingade vahel varakevadest suve lõpuni. Leidsin oma päikesesirmid Cellbese poest siit. Kahjuks on need nüüdseks juba läbi müüdud aga ehk on siiski veel analoogseid kuskil müügil? 

Päikesesirmid Cellbesest.

Pimedamal ajal annan neile taimeriga lisavalgust. Taimer lülitab valguse ise õigel ajal sisse ja õigel ajal jälle välja. Päeva lühenedes pikendan valguse andmise aega ja kevade poole jälle lühendan seda aega. Taimeriga on see väga mugav. Ei mäleta kahjuks kustkohast ma oma taimelambi ostsin aga kuna mul oli just akna keskel konks kunagise lilleampli jaoks pandud, siis nüüd oli hea võimalus seda konksu taimelambi riputamiseks kasutada. Kunagi rippus seal kolmekorruseline makrameetehnikas enda valmistatud lilleampel. 

Minu taimelamp. Pilt leitud: netist.

Kuna elan keskküttega korteris, siis kasutan aegajalt ka õhuniisutajat. See on paigaldatud kuukingade vahele aknalauale. Aknalaua all on ju radiaator ja tundub, et mu kuukingadele väga meeldib see õhuniisutaja. Minu oma maksis vaid 25.90 € ja on mu kuukingi rõõmustanud juba palju aastaid. Ei mäleta enam kustkohast enda oma ostsin aga valisin Hinnavaatlusest praktiliselt kõige odavama saadaoleva. Minul on Sencor SHF 900.

Õhuniisutaja Sencor SHF 900. Foto: netist.

Nüüd siis pisut lähemalt põhitõdedest:
Kõigepealt kummutan müüdi, et nende kasvatamine on keeruline ja need taimed on väga nõudlikud. Võin kinnitada, et tegelikult on nad ühed vähemnõudlikumaid toataimi mida ma tean. Siiski mõningaid asju peaks nende kasvatamisel siiski jälgima. Tänutäheks õitsevad nad pikalt ja näevad väga kaunid välja. 

1. KASTMINE
On selge, et soojemal ajal vajab kuuking tihedamalt kastmist, kui külmemal ajal. Kõik aga sõltub kasvutingimustest, õhuniiskusest, poti suurusest, substraadist, temperatuurist jne Kõige levinuim viga, mida tehakse ongi ülekastmine. Inimene arvab, et taim on janus ja muudkui kastab. Pealmine substraadi kiht on kuiv aga juurepalli keskel on veel niiskust piisavalt! Üle kastes aga mädandab juured kiirelt ära ja siis võib oma kuukingaga hüvasti jätta. Väga raske on sellele uusi juuri alla saada (see siiski on võimalik aga on rohkem edasijõudnute teema). Parem, kui märkaksite ülekastmist varem. Siis on võimalik veel taime päästa. Tuleb taim lihtsalt järelejäänud juurte järgi sobiva suurusega potti istutada ja kasutada õhku läbilaskvat orhidee substraati. Kuukingad on epifüüdid, kes kasvavad looduses oksaharudes. Seega kuivatab õhk vahepeal nende juured. Nad ei kasva pidevas niiskuses. Substraat ehk orhidee "muld" peab vahepeal saama kuivada. Kasta tuleb siis, kui juured on potis muutunud taas hallikateks. 

Hallikad kuukinga juured, mis vajavad kastmist. Foto: http://lomelindae.blogspot.com/

Sellepärast ongi hea kasutada läbipaistvaid potte, et juuri oleks lihtsam jälgida. Mina kasutan oma kuukingade kastmiseks tavalist kraanivett. See pole küll parim valik (vihma - või toatemperatuuril seisnud lumesulamisvesi on parimaid valikuid) aga ma panen oma kastekannud kraanivett täis, lasen veel seal seista 1-2 päeva ja vahepeal segan vett. Seisnud vesi on siiski parim, kui otse kraanist tulnud vesi. Pehme ja toatemperatuuril seisnud vesi on kuukingade kastmiseks parim valik! Vees ligunedes imab kasvusubstraat endasse vajalikul hulgal vett ja väetist. 
Lühiajaline kuivus pole nii ohtlik, kui liigne kastmine ja niiskus, eriti jahedas kasvukohas! 

Kastetud kuukinga juured (rohelised). Foto: http://lomelindae.blogspot.com/

Mina kasutan oma kuukingadel ümbrispotte. Valan vee, ettevaatlikult pealtpoolt kuni substraat on üleni vees (jälgin, et liiga palju ei valalaks, juurekael peab veest välja jääma, sest leherosetti sattunud vesi võib mädanikku põhjustada), hoian neid nii vees umbes 10-15 minutit ja lasen siis üleliigsel veel ära voolata ja panen puhtasse ja kuiva ümbrispotti tagasi. 
Palavatel ilmadel kastan kuskil iga 7-9 päeva tagant ja külmemal ajal veelgi harvem. Minu kuukingadele sobib selline kastmisviis. Kui algusajal "õnnestus" mul siiski paar kuukinga oma ülekastmisega ära tappa, siis nüüd pole seda enam ammu juhtunud. Vaadake ikka enda kuukingade juurte värvust ja kaaluge potti käes, kas pott on juba kergeks muutunud. Nii, et kastmise tihedus oleneb kõik teie kasvutingimustest. Raudkindlat reeglit pole. 
Arvestage, et oksaharudes kasvavad orhideed on harjunud lühema või pikema läbikuivamisega. Ja peale sadu kuivatab õhk ruttu märjad lehed ja juured. Kuukingadel on juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud nii, et pole vaja liigselt muretseda kas taim saab ikka piisavalt kastmisvett ja toitaineid. 
Hea on valida ümbrispott selline kus orhideepott ei ulatuks ümbrispoti põhja. Kui peale kastmist midagi veel nõrgubki ümbrispoti põhja, siis vähemalt ei seisa juured seisvas vees. 

Minu kuukingade ümbrispotid põneva mõralise klaasi mustriga. Foto: netist.

2. PISERDAMINE
Mina seda eriti julgelt soovitada ei tahaks. Tihti eksivad algajad kuukingade kasvatajad sellega, et pritsivad taime märjaks. Vesi vajub lehtedelt leheroseti keskele või lehtede vahele ja hakkab tekitama seal mädanikku. Seisev vesi ju. Ja toas pole ka tuulekest, mis aitaks veel kiiremini ära aurustada. Lisaks võivad tekkida lehtedele kergesti päikesepõletused. Veetilk mõjub nagu suurendusklaas lehel. Kui ikka kindlasti soovite piserdada, siis tehke seda hommikuti ja väga peene uduna ning kindlasti jälle toatemperatuuril seisnud ja pehme veega. Nii jõuab vesi ära aurustuda ega jää ööseks, kui temperatuur on madalam lehtedele. Õrnalt võib pritsida kastmise vahel substraadi pinda, et seda niisutada, sest sealt kuivab see kõige kiiremini. Nii suurendab ka õhuniiskust taime ümber. Aga ärge siis läbi vetitage. 

Substraadi niisutamine. Foto: netist.

3. VALGUS
Kuukingad vajavad kasvuks ja õitsemiseks päevavalgust, kuid kindlasti mitte otsest päikesevalgust. Head valgusküllased aknad on ida - või lõunapoolsed. Parim ja piisavalt valgusküllane on hommikupäikesega aknalaud. Lõunapoolsel aknal vajab ta varjutamist.
Minul on vedanud. Minu aknad on idakaares. Hommikune päike pole nii põletav kuum, kui päevane päike. Pimedal ajal lisan valgust taimelambiga. Nii, et valige kõige valgusküllasem kasvukoht aga vajadusel kasutage ka päikesesirmi või kombineerige ise mingi hajutatud valgus kasvõi näiteks tülliga (kardinariidega). Minu taimelamp tekitab roosat valgust. Nii, et ma naersin, et litsimaja valgus :D Aga orhideed on rahul. Nii, et lepin sellega, et väljastpoolt vaadates võivad inimesed mõelda, et miks seal aknas küll nii roosa valgus põleb. Osad taimelambid on sinise valgusega. 

Minu kuukingad. Foto: erakogu.

4. TEMPERATUUR JA ÕHUNIISKUS
Kuukingad eelistavad pigem sooja kasvukeskkonda, sest kuuking on troopika taim ja on ta harjunud kõrgemate temperatuuridega. Seega on nad rahul ka inimese eluks sobiva temperatuuriga. Kõige paremini sobib umbes 20 kraadine soojus (18-25 kraadi).
Kui soovitakse avada akent siis tuleks kuuking tõsta selleks ajaks mujale, kuna taim ei talu järske temperatuuri kõikumisi ja tuuletõmbust. Nii võib taim oma õied kõik maha visata. 
Minul on pidevalt palav, seega on mul mõlemad aknapooled nii ööd kui päevad õhutusasendis peaaegu kevadest sügiseni. Seega saavad mu kuukingad ka piisavalt õhku ja on harjunud väljast tuleva erineva temperatuuriga. 
Õhuniiskus neile meeldib. Kõrgem õhuniiskus tagab ka parema õitsemise. Nii, et hoolitsege taime õhuniiskuse eest. Kasvab taim ju looduseski veekogude läheduses puude tüvedel ja oksaharudes troopilises kliimas, kus õhk on niiskem. 

Pulversaator. Foto: netis. 

5. VÄETAMINE
Orhideede väetisite valik on väga suur ja neil on kõigil ka pakendil kirjas, kui tihti võiks väetada või milline lahus teha. Kui kahtled väetise ja vee koguse suhte lahjendamisel, siis lisa väetist pigem vähem ja vett rohkem. Igakordsel kastmisel pole kindlasti väetada vaja. Aegajalt on hea jätta kuuking väetamata, et juurtelt ja substraadilt üleliigne väetis maha loputada. Väetada tasuks siis kui algab aktiivne kasvuperiood (ilmuvad uued lehekesed) või alustab kuuking uue õievarre kasvatamist (märtsi algusest oktoobrini). Mina eelistan vedelaid väetisi, mis kergelt kastmisvees lahustuvad. Siiani on parimaks osutunud Liina Orle käest tellitud orhideeväetis. Liina töötab Saksamaal Currlin Orchideen-is. Tema käest saab kõike orhideedega seonduvat osta. Minu väetis on see. Kuigi mu kuukingad õitsevad praktiliselt aastaringi siis annan neile väetist siiski igal kolmandal kastmisel, talvel vaid korra kuus. 
Kuna kuukingad kasvavad oksaharudes siis on nad harjunud madala toitainete tasemega. Nii, et ärge väetamisega üle pingutage! Pigem vähem, kui rohkem. 

Currlinist tellitud orhidee väetis. Foto: netist.

6. ÜMBERISTUTAMINE
Kuukinga ei pea igal aastal ümber istutama. Kuni substraat on veel kore ja tükiline ning taim potti ära mahub, võib ta rahumeeli samas potis edasi kasvada. Kui aga substraat on pudiseks muutunud ja taim on potist välja kerkima hakanud on aeg ta istutada uude värskesse substraati ehk orhidee "mulda". Keskmiselt on vaja kuukingi ümber istutada iga paari-kolme aasta järel. Seda tehakse kevadel ja õiteta olekus. Hea on oodata seni, kuni lehestiku keskelt hakkab kasvama uus leht. 
Kuna minu kuukingadel on pidevalt küljes juba peaaegu äraõitsenud õievarsi, kui ka uusi kasvavaid õievarsi, siis mina olen oma kuukingi ka õitsemise ajal ümber istutanud. Ühtegi õit pole maha visanud ja on ümberistutamise kenasti üle elanud. Läbipaistev pott pole kuukingale eluliselt vajalik aga taime juuri on lihtsalt endal kergem läbipaistvast potist jälgida. Üldse on ülevaade potis toimuvast selgem. Ega pott pole seestpoolt sammaldunud, pole kahjureid tekkinud või mingeid seeneeoseid tekkinud, kas juured on terved ja tugevad. Ümbrispoti võib valida vastavalt oma maitsele ja interjöörile. 

Erineva suurusega plastist läbipaistvad orhideepotid. Foto: netist.

Ümber tuleb kindlasti istutada ka siis, kui on kahtlus, et juured on liigniiskuses olemisest mädanema läinud. Sel juhul tuleb puhta, terava noaga eemaldada kõik surnud juured (pehmed, seest tühjad juured) ja lõikekohtadele puistata jahvatatud kaneeli (antibakteriaalse toimega), valida juurte järgi õige suurusega, soovitavalt läbipaistev pott, et oleks kergem juurte olukorda jälgida ja valida korralik õhku läbilaskev substraat. 
 Mina eelistan DCM orhideede substraati, mis koosneb vaid männikooretükikestest. Selles pole mingit märga peent pudi, mis enamus orhidee muldades on. Ma ei saagi aru, milleks sellist sodi üldse müüakse? Sellises sodis on juurtel väga lihtne mädanema minna. 

DCM orhidee substraat. Foto: netist.

 DCM orhidee substraati olen müügil näinud Bauhofis ja Hansaplantis. Mina tellisin esimest korda DCM orhidee substraadi Seston Seemned OÜ-st. Sain sealt väga hea hinnaga. Nemad ongi selle substraadi edasimüüjad. 
 Olen kasutanud ka Biolan-i orhideede substraati. Selles pakis on eraldi pakitud männikoor (piisavalt jämedakoeline), süsi, perliit ja turvas. Nii, et igaüks saab vastavalt orhideeliigile sobiva substraadi ise kodus kokku segada. Süsi on antibakteriaalse toimega, perliit ja turvas hoiavad niiskust (neid olen kasutanud minimaalselt vaid mõne kuukinga substraadi segus). 

Biolan-i orhidee substraat. Foto: netist.

 Oli vaja ämma kuukingad ümber istutada ja otsisime substraati. Kumbagi ei olnud müügil aga leidsin Kekkilä orhidee substraadi. Lugesin koostist ja näppisin läbi koti tekstuuri - tundus usaldusväärne ja ostsin. Ka ei pidanud pettuma, kui koti avasin. Mingit kopitanud/hallinad lõhna polnud ja tükid olid paraja suurusega. Kusjuures väga hea hinnaga! 
Koostis: puukoor, põletatud savi ja puusüsi. 
Jämedus: jäme. 
PH: 4,5 - 5,5 
Niiskus: u. 48 %

Kekkilä orhidee substraat. Pilt: netist. 

 Ülejäänuid orhidee substraate ei julge soovitada. Enamusel on pakil kirjas orhidee muld ja mingit mulla moodi sodi sealt pakist leida võitegi. Nad on liiga niisked, osad suisa hallitavad/kopitavad. Ja nad on liiga peenekoelised. Mingil partiil lendas terve parv pisikesi niiskusekärbseid õhku, kui üht kotti liigutasin. Kuukingad tahavad aga hästi õhku läbilaskvat ja koredat kasvusubstraati! 
 Enne ümberistutamist on soovitav taime kasta. Rohelised juured on elastsemad ja neid on lihtsam nii uude potti panna! Peale ümberistutamist ei kasteta taime umbes nädala jagu. Vahepeal võib substraadi pinda vaid veega piserdada ja/või tõsta muud moodi õhuniiskust taime ümber. 

Minu peedipunane kuuking. Foto: erakogu.

7. ÕITSEMINE JA ÄRAÕITSENUD ÕIEVARRE LÕIKAMINE
Mina lõikan peaaegu alati äraõitsenud õievarre alumise õitsenud õie alt ära, mitte ei lõika õievart päris ära. Nii kasvatab tihti õievars veel uue haru. Vahel on juhtunud, et osad kuukingad on kasvatanud suisa 2-3 uut haru. Täiesti ära lõikan õievarre alles siis, kui see on ära kuivama hakanud. Kuivanud õievarred ei kaunista taime ja sealt nagunii uusi õisi enam ei tule. Variant on ka õievars üldse lõikamata jätta senikaua kui äraõitsenud õisikuvars püsib rohelise ja elavana. Ära peab vaid lõikama surnud varreosad. 
Pärast õitsemist on tavaliselt väike taastumise aeg. Hooldada tuleb taime sel ajal samamoodi, sest troopilise taimena ei teki tal erilist puhkeaega. Minu enamus kuukingadel õiget puhkeperioodi praktiliselt polegi. Olin vahepeal isegi pisut mures, aga kuna nad on mul kasvanud nii aastaid, siis ju neile sobib nii :) 

Kuuking kasvatab uusi harusid. Foto: heleenium.blogspot.com

Õievarre lõikamise koht. Foto: netist.

Lehepaari vahelt kasvatab ta varsti uue õievarre. Kui kuuking ei hakka mõne kuu pärast uuesti õitsema siis on tavaliseim põhjus liiga soe ja/või pime kasvukoht. Õitsemist aitab esile kutsuda ka mõnenädalane jahedam temperatuur. Öine temperatuur võiks langeda 15 kraadini aga kasvukoht olgu endiselt valges. Kui eelnimetatud põhjusi pole, siis tasuks uurida lähemalt juurte seisukorda. Kas taimel on piisavalt terveid, elusaid juuri, et toitaineid ja juua piisavalt kätte saada? 
Kuukingad õitsevad järjest mitmeid kuid. Mõni õievars on õites ka rohkem kui pool aastat järjest. 

Kuuking kasvatab uut õievart. Foto: http://lomelindae.blogspot.com/

8. JUURED
Kuukinga juured on hõbedase kirmega (hallikad), peale kastmist rohelised. Juure aktiivsest kasvust annab märku juure roheline tipp. Sageli laiutab osa juuri ka potist väljas. Neid pole vaja potti suruda, ammugi siis veel ära lõigata. Need on õhujuured ja iseloomulikud kuukingale. Tihtipeale aetakse kasvu alustav õievars uue kasvava juurega segamini. Juured kasvavad ju samuti lehekaenaldest välja.  Lähedalt silmitsedes on siiski aru saada kumb tulekul on, kas juur või õievars. 

Potis on näha aktiivseid, kasvavaid juureotsi. Foto: http://lomelindae.blogspot.com/

Õigesti juurdunud kuuking püsib kindlalt potis, ei loksu potis, ei vaju ühele küljele viltu ja taime lehed on tumerohelised, tugevad ja püstised. Potis ebakindlalt püsiv taim on kindel märk, et taime juured on kahjustada saanud ja/või on juuri liiga vähe ja pott taime jaoks liiga suur. Kõrvalda need vead enne, kui on hilja!

Katrini käest kingiks saadud mini kuuking. Foto: erakogu. 

9. KUUKINGA KOJUTOOMINE JA TRANSPORT
Kuukinga poes valides on parim valida taim, millel on avanenud vaid kolmandik õisi, sest sel ajal on taim kõige vastupidavam asukoha muutustele. 
Kui ostate kuukinga külmal ajal siis pakkige ta hoolikalt paberisse ja hoidke võimalikult lühikest aega külmas. Ka pole õige pakitud taime jätta mitmeks tunniks autosse. Koju jõudes ärge pakkige teda kohe lahti, vaid laske umbes pool tundi ruumi temperatuuriga harjuda. 

Osa minu õitsevaid kuukingi. Foto: erakogu.

10. KUUKINGA KAHJURID
Kui te ostes valite hoolega, et tuua koju vaid terve ja tugev taim, siis on üsna vähetõenäoline, et toote oma koju haige taime ka teisi taimi nakatama. Kõige levinuim viis kahjurid saada ongi uue taime kojutoomisel. Kui enne ostmist taime üle vaatate ja kahtluse korral pigem taime riiulile tagasi panete, kui koju toote siis võite olla üsna kindlad, et teie taimekesed ei korja omale mingeid kahjureid ega tõbesid külge. Mina olen ostnud mõned taimed ka Jardinist leiunurgast, kust võib leida kuukingi ka 1 või 3 euro eest. Aga ma tõesti uurisin neid taimi enne hoolega. Algajatel ma sellist riski siiski võtta ei soovitaks. 
Levinumad kuukinga kahjurid on kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi, villtäi jt. Neid koledaid pilte siia postitama ei hakka ja kahjurite teemal siin rohkem ei peatukski. 
Värske õhk aitab samuti kahjureid eemal hoida. Kui taim on siiski nakatunud siis tuleb taime huvides õievars siiski ära lõigata, et taim saaks kogu oma jõu kahjuritega võitlemiseks kulutada. Pigem päästa taim, kui sel ajal õitsevad õied. 
Kui kellegil siiski mingi kahtlus tekib siis võib mulle julgesti kirjutada. Annan nõu ja abi niipalju kui oskan. Koos saame kindlasti neist paharettidest jagu :)

Karamellivärvi kuuking. Foto: erakogu.

11. TAIME PALJUNDAMINE 

Õievarrel on kasvama hakanud keiki ehk uus taim. Foto:  http://lomelindae.blogspot.com/

Osad taimed on nii tublid, et kasvatavad õievarrele pojakesi ehk keikisid. Mõnedel andmetel arvatakse, et keikisid kasvatavad vaid vanad taimed, kes enam ei õitse aga ma ei taha seda hästi uskuda. Olen mitmeid õitsevaid kuukingi näinud, millel ka keikid küljes kasvavad. 
Minul pole veel ükski kuuking keikit kasvatanud aga ma tean mitut kuukinga kasvatajat Eestist, kelle taimed on seda teinud ja pärast keikide kasvatamist edasi kasvanud ja õitsenud. Olengi paar oma kuukinga beebit (keikit) Eesti orhideede kasvatajatelt koju toonud. Õitsema ei ole nad veel läinud, sest on alles väga noorekesed. Kui sinu kuuking on ka kasvatanud keiki siis eemaldada võib selle alles siis kui talle on kasvanud vähemalt 3 juurt ja need on juba piisavalt pikaks kasvanud. Poti suurus valitakse muidugi juurte suuruse järgi. Tihtipeale aga hakkab keiki veel omakorda õitsema nii, et emataim ja keiki õitsevad koos ühel ajal. 

Keikid emataime küljes õitsemas. Foto: netist.

Emataim ja keiki koos õitsemas. Foto: netist.

Minul hakkas lumivalge kuuking lehekaenlast aga uut taime kasvatama. Nüüd kasvabki see koos emataimega ühes potis. Ma pole tahtnuid neid veel eraldi lahti lõigata. Las siis olla mitu taime ühes potis. Ostsin taime Jardinist leiunurgast. Ei mäleta enam, kas hind oli 1 või 3 eurot. Selle koleda auguga lehe eemaldasin, kui taimeke suuremaks kasvas, et tal rohkem ruumi oleks. 

Minu kuuking kasvatab lehekaenlast pojakest. Foto: erakogu.

Nii kummaline, kui see ka pole siis edenevad kuukingad paremini nendes kodudes, kus orhideede hooldamine kipub unarusse jääma. Liigse hoolitsusega võib kergesti taime ära tappa. Rahulikult tal kasvada lastes aga on see praktiliselt võimatu. Nii, et igati sobilik taim laiskvorstidele :D 

Minu üks pöörasem õitseja. Valge õie ja erkroosa südamikuga. Foto: erakogu.

Veel üks mu lemmik kuukingi. Nii erksat varianti veel endal pole. Foto: netist.

PS! Vaadake ka minu teist postitust kuukingade hoolduse kohta: Kuukingade kasvatamisel ettetulevad probleemid ja nõuanded lahendusteks.

Kui aga peaks juhtuma selline asi, et avastate oma orhideel mõne kahjuri, siis siit leiate vajaliku info kuidas neist vabaneda.

Edukat kuukingade kasvatamist! :)