Neljapäev, 27. aprill 2017

LCHF Bounty.


 Üks päev oli magusa isu ja kuna mul juhtus kodus olema pisut kookoshelbeid, külmkapis oli purk kookoskreemi, kookosõli on nagunii kogu aeg kodus olemas ja olid olemas ka nii toorkakaopulber, kui ka kakaovõi, siis mõtlesin teha ise kodus Bounty šokolaadi. Mõeldud tehtud. 
 Retsepti leidsin LCHF Eesti Kadi Kõivu blogist siit

Kookose sisu jaoks läheb vaja: 
200 g kookoshelbeid
50 g kookosrasva
l spl Bakery + magustajat või 0,5 dl Sötrin suhkrut 
2 dl kookoskoort

 Minul oli kahjuks vaid 66 g kookoshelbeid ja mina võtsin retsepti aluseks selle koguse. Kuna mulle tundusid need kookoshelbed nii kuivad, siis panin selle koguse kohta rohkem nii kookosõli, kui ka kookoskreemi. 


Kookoshelbed. Pilt: netist.
Kookosõli. Pilt: netist. 
Kookoskreem. Pilt: netist. 
Stevia tilgad. Pilt: Sojapoest.

Minu kogused said siis sellised:
66 g kookoshelbeid
30 g kookosõli
100 ml kookoskreemi
mõned tilgad vedelat steviat 

Valmistamine:
1. Sulata kookosrasv ja sega sinna sisse magustaja, kookoskreem ja kookoshelbed. Sega hoolikalt läbi ja aseta segu umbes tunniks ajaks külma, et see taheneks. 
2. Vooli tahenenud segust piklikud pätsikesed ja aseta küpsetuspaberiga kaetud plaadile (taldrikule vms) ning aseta pätsikesed umbes 15 minutiks sügavkülma, et need veel kõvemaks muutuksid. 

 Senikaua, kui Bountyd sügavkülmas tahenesid valmistasin mina oma Bountydele peale kakaovõist ja toorkakaovõist šokolaadi. Selle valmistamisõpetuse sain siit. Kadi tegi oma Bountydele peale šokolaadi 100 g 85 % tumedast šokolaadist ja 2 tl kookosrasvast aga kuna minul šokolaadi kodus polnud aga see eest oli kakaovõid, siis tegin šokolaadi tooršokolaadi põhiretsepti järgi. 


Netist leidsin vaid sellise pildi oma kasutatavast kakaovõist. 

Vaja läks:
100 g kakaovõid
8 spl ehk 45 g toorkakao pulbrit
vedelat steviat maitse järgi
mõned teraksed Himaalaja roosat soola (soovi korral)


Minu kasutatud kakaovõi. Pilt: erakogu. 
Toorkakao pulber. Pilt: netist. 

Valmistamine:
 Tükelda kakaovõi väiksemateks tükikesteks (pakis on see päris suurte kamakatena) ja sulata vesivannil vedelaks. Kasutasin sedasama šokolaadi sulatusnõud, mida kasutasin ka kookosetarretise valmistamisel želatiini sulatamiseks (vaata siit). 
 Sega sulanud vedela kakaovõi sisse toorkakao pulber ja mõned tilgad vedelat steviat. Mina lisasin ka mõned terad Himaalaja roosat soola. Millegipärast arvasin, et see teeb minu šokolaadi pisut aromaatsemaks. :) 
 Siis lasin šokolaadil pisut taheneda. Senikaua tõstsin sügavkülmast välja Bountyd ja lõikasin tüki küpsetuspaberit ning võtsin ühe plastmassist tikuvõileiva tiku. Torkasin Bounty pätsikesed tiku otsa, kastsin vedela šokolaadi sisse ja panin küpsetuspaberile tahenema. Ülejäänud šokolaadi niristasin ka peale, lasin laual pisut taheneda ja tõstsin ca 10 minutit hiljem külmkappi. 


Minu mõnusalt kreemised ja rohke šokolaadiga Bountyd. Foto: erakogu. 

MINU KOMMENTAAR:
PS! Mina ladusin oma voolitud Bounty pätsikesed lihtsalt taldrikule ja ei jäänud need sugugi taldriku külge. Kuigi minu pätsikesed olid kookospiimasemad ja kookosõli oli ka rohkem, kui retsept ette nägi. 
 Kookose sisu valmistamisel tundus mulle see mass kuidagi liiga kuiv ja seepärast panin nii kookospiima, kui ka kookosõli rohkem. Ja minu arust oli see hea mõte. Pätsikesed tulid mõnusalt kreemised ja pehmed ning mahlakad. Super maitsvad aga ilma igasuguse jõleda sukrulaksuta. Poes müüdavad Bountyd on ju suhkrust pungil. 
 Šokolaad tahenes hästi ruttu. Kuna minul jäi šokolaadi veel järgi siis niristasin selle šokolaadi ka oma bountykeste peale. Sai mõnusa paksu šokolaadi kihi peale. Ja hämmastaval kombel polnudki see šokolaad nii mõru, kui arvasin. Väga, väga mõnus, mahlakas ja maitsev maiustus! Soovitan proovida! :)

 Ja siin on ühe Bountykese toitumisalane teave. See üks rahuldab magusaisu täielikult. Nii, et mina suutsin kenasti näpud ülejäänutest eemal hoida :D Hea võimalus võtta, kui magusaisu jälle kimbutab. Kui just keegi enne neid minu eest nahka ei pista :D 



Mõnusat maiustamist! ;)


Kuidas mul läinud on?


 Pole pikalt siia midagi kirjutanud. Teemade puuduse ohtu pole aga vat ajast kipub väheks jääma. 
 Kuna mind hakkas see autoimuunhaiguse ja seedeprobleemide seos väga huvitama, siis ostsin kolm praegu müügil olevat raamatut sel teemal ja tudeerisin neid :D 
 Kõigepealt Giulia Enders-i Võluv soolestik. Nooh. On kah. Muidugi huvitavalt ja arusaadavalt kirjutatud aga ... no minu arust on see raamat ülehinnatud. Midagi väga kasulikku sealt küll ei leidnud. 



 Teiseks sai ostetud Leena Putkonen-i Sobiv soolestikule. Tundliku kõhu ohjamiseks. Seal on väga põhjalikult kirjutatud kõhuvaevustega inimeste toitumisest (FODMAP toiduvalikust). Raamatu lõpus on ka kõhusõbralikud retseptid. See raamat paneb seda rohkem ja põhjalikumalt uurima. Nii, et sealt on veel üht-teist õppida. 



 Kolmandaks sai ostetud David Jonsson-i Kõhusõber. Toit, mis rahustab kõhtu ja toob parema tervise. See raamat meeldib neist kolmest vist kõige rohkem. Seal on põhjalikult juttu toiduainetest, mis aitavad põletikuliste soolehaiguste korral. Mõni neist oli päris üllatav. Nii, et raamat osutus üsna harivaks. Ka sel raamatul on lõpus retseptid. Eraldi oli peatükk pealkirjaga "Bakterid, mis teevad su saledaks ja terveks" ja pikalt juttu CLA-st. Jutt oli nagu parimas reklaamis. Jäi mulje, et vot ainult see mul veel puudu ongi. Siis saan kohe ilusaks ja saledaks ja terveks ja ... :D Hakkasin aga selle CLA kohta rohkem uurima ja googeldasin. No ja siis toodi mind ilusti jälle maa peale tagasi. :D See maa peale tagasitoov artikkel on siin. Ja kuigi ma leidsin netist ka neid toodet ülistavaid jutukesi, siis sellest ühest piisas. No ei usu enam selle imetoimesse. Imestan ainult, et isegi sellises raamatus käib lobbytöö ja reklaam. Poleks nagu osanud arvatagi. 



 No ja siis tuhnisin muidugi niisama netis ringi ja otsisin infot soolestiku tervise kohta ja autoimuunhaiguse ning soolestiku tervise vahelise seose kohta rohkem infot. Täiesti juhuslikult leidsin müügilt veel ajakirja "Mida arstid sulle ei räägi". Ja kuigi see pole mingi suurem asi ajakiri, siis seekordne number oli eriväljaanne "Toiduga haiguste vastu" ja sees siis 15 haigust ja 15 eritoitumist nende puhul. Kuigi mind huvitas kõige rohkem seedehäire peatükk, siis oli seal muud põnevat lugemist ka. Andsin emalegi lugeda, sest oli tallegi palju huvipakkuvat. Eraldi veel toitumine ülekaalu korral ja kroonilise väsimuse korral jne 
 Muidugi leidsin netist selle ajakirja kohta ühe artikli, mis selle ajakirja totaalselt maha teeb (siin) aga seekordne oli tõesti huvitav ja hariv. Ja kuna ma olin ennast juba mingil määral teemaga kurssi viinud, siis osutus see jutt ka täiesti vettpidavaks olema. 

 Muidu on aga läinud tavaliselt. Kaal vahepeal jälle seisis aga no pole ka ime. Oli üks suurem üritus ja sealne toidlustus ei andnud erilist valikuvõimalust. Näljas ka olla ei tahtnud. Ja siis tuli suhtkoht kohe järgi ämma sünnipäev ja vot siis ka ma ei julgenud pidusöögist ja tordist keelduda. :D Ja siis otsustas mind mees üllatada ja viis välja sööma. Ja oleks veits kummaline mingit salatilehte seal näksida ja tellida vaid puhast liha. 

 Ka tööl on olnud väga kiired ajad. Kuna Lõunakeskus uueneb, siis me kolisime uude ossa üle. Päris vaba nädalavahetus oligi nüüd eelmine nädalavahetus aga siis käisimegi mehega jalutamas ja tegime niisama omale ühe mõnusa nädalavahetuse. Vaatasime selle uue 50 halli (või veel hallimat) varjundit ka ära. Kinno ei viitsinud meist kumbki seda vaatama minna. Nii, et tegime kodus omale kinoõhtu. :) 

 Paari päeva pärast on mu sünnipäev aga just sellele päevale langeb ka Lõunakeskuse uue osa avamine, siis tähistan oma sünnipäeva tööl. Mida vanemaks ma saan, seda vähem ma neist sünnipäevadest hoolin. Nii, et päris hea meel on kohe, et tööl olen. Eks kingitusi ikka saan. Ja väikese istumise pereringis ikka teeme aga ei midagi erilist. Ja kui nüüd sünnipäev möödas on, siis hakkan uuesti proovima oma seismajäänud kaalu liikuma saada. No ma vähemalt loodan. Muidu ju ei ole sellel Jaanilahingul küll mingit mõtet, eksole :) 

 Olen ikka vahepeal kokanud ka aga pole lihtsalt aega olnud blogisse neid kirja panna. Eks kunagi jõuan. 

 Plaanis on blogisse ka kindlasti üks põhjalikum kokkuvõte teha soolestiku tervise kohta. Ja tegelikult on neid teemasid veel omajagu ootamas. Vaja vaid aeg leida ja need kirja siia panna. No küll jõuan veel. :)

 Aa, muide. Käisin hambaarstil ka. Ja leiti üks hambaauguke. Poleeriti hambaid ja nenditi, et muidu kõik tip top. Ühel hambal on kild väljas. Seda hakatakse siis juunis tegema. Siis peaks kõik jonksu saama. 

 Päikest! :)


Neljapäev, 6. aprill 2017

Rabarberikook maisimannaga.


 Kuna mul oli juhtumisi kodus pakk maisimannat (lootsin millalgi polenta ära proovida aga pole selleni veel jõudnud :D), siis jäi mulle see retsept kohe silma. Hea võimalus maisimannat kasutada. 
 Retsept on pärit siit

Maisimanna. Pilt: netist.
Gluteenivaba jahu. Pilt: netist. 















Vaja läheb:
450 g puhastatud ja tükikesteks lõigatud rabarberit
75 g NOW Real Food erütritooli
1/2 tl Tseiloni kaneeli
2 spl ehk 20 g maisitärklist
150 g maisimannat
225 g gluteenivaba jahu
1/2 tl söögisoodat
1/2 tl Tseiloni kaneeli
75 g Now Real Food erütritooli + 2 spl peale raputamiseks
näpuotsatäis Himaalaja roosat soola
1/2 tl ehk 2 g riivitud sidrunikoort (kuivatatud) 
200 g võid
2 muna ehk 121 g


Erütritool iHerb poest. 

Tseiloni kaneel. Pilt: netist. 


Maisitärklis. Pilt: netist.
Sidrunikoor. Pilt: netist. 




Eesti taluvõi. Pilt: netist.


Rabarber. Pilt: netist.

Valmistamine:
 Sega rabarberitükid tärklise ja kaneeliga. Sega läbi ja jäta seisma senikauaks, kui valmistad taigent.
 Sega omavahel kuivained, lisa juurde sidrunikoor ning näpi hulka toasoe või. 
 Lisa munad ning sõtku veidi - taigen peab jääma kergelt purune.
 Kata 2/3 osa taignaga 22-24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm. 
 Laota peale rabarberitükid, raputa peale suhkur ning seejärel kata ülejäänud taignaga. 
 Küpseta 180 kraadi juures 45 - 50 minutit. 

Rabarberikook maisimannaga. Foto: erakogu. 

MINU KOMMENTAAR:

 Erütritooli tellisin iHerbist siit aga kasutada võib ka Sötrin suhkruasendajat, mida saab osta LCHF Eesti poest siit. Loe erütritooli kohta altpoolt.
 Kuna mul värsket sidrunit kodus ei olnud, siis kasutasin kuivatatud sidrunikoort. Võimalusel kasutage ikka värsket.
 Kasutasin Tseiloni kaneeli, mille otsin Umami poest. 
 Küpsetasin tavalises ümmarguses klaasist koogivormis, mille vooderdasin küpsetuspaberiga. Mugavam on teda aga tõesti küpsetada lahtikäivas koogivormis. Tõstsin koogi küpsetuspaberiga koos vaagnale ja tõstmise käigus tekkisid peale praod. Ja mõistlik oleks kook enne lasta maha jahtuda. 
 Kook oli hea. Maisimanna tegi taigna teraliseks ja see oli päris põnev. Kui nüüd aga võrrelda seda kooki maisijahust koogiga (Kohupiimakook maisijahu ja marjadega.), siis maisijahu kook meeldis mulle rohkem. Mulle meeldivad mahlasemad koogid vist rohkem. Aga vahelduseks selline krõbedam ja hapukama sisuga kook teha on ka väga hea. 


ERÜTRITOOL (kopeerisin info LCHF Eesti Sötrini tootetutvusest):
Sötini magusus vastab ligikaudu 1:1 suhkru magususele.
Koostis: 100 % erütritool.
Erütrtiool on hea asendus suhkrule. Keha ei omista ühtki kalorit ega süsivesikut. Erütritool ei tõsta veresuhkrut. Toodetud fermenteeritud puuviljadest.
Sötin tuhksuhkrut kasutatakse samamoodi nagu tavalist tuhksuhkrut küpsetistes ja toiduvalmistamisel.
***
Erütritool on looduslik, sellel puuduvad kõrvalmõjud ning selle maitse on peaaegu täpselt samasugune, nagu suhkrul, aga puuduvad kalorid. Erütritool on suhkrualkohol. Sisaldab väga vähe kaloreid – tavalises suhkrus on 4 kcal grammis, ksülitoolis 2,4 kcal grammis, aga erütritoolis vaid 0,24 kcal grammis. 
Erütritool läbib meie keha üsna muutumatul kujul, ilma et põhjustaks liigsele suhkrule iseloomulikke kahjulikke ainevahetuse mõjusid.
Erütritool ei tõsta veresuhkrut ega insuliini. Inimestel puuduvad erütritooli lagundamiseks vajalikud ensüümid.
Erütritool ei toida suuõõne baktereid.
Mis juhtub erütritooliga kehas? Enamus suhkrualkoholidega on see probleem, et need põhjustavad seedeprobleeme, kuna keha ei suuda neid seedida ja need saadetakse soolebakteritele söödaks. Kuid jällegi – erütritool on teistsugune.
Enamus erütritoolist imendub kehasse juba enne, kui see soolde jõuab, kus enamus baktereid elutseb. Peensoolest rändab erütritool vereringesse, kus see ringleb veidi aega ning seejärel eraldub kehast muutumatul kujul uriinis. Umbes 90% erütritoolist väljutatakse kehast sel viisil.
Erütritool on ohutu loodustoode. Sellega on tehtud palju ainevahetuse ja toksilisuse uuringuid katseloomadel. Hoolimata pikaajalisest suures koguses erütritooli söötmisest ei ole sellel leitud negatiivseid mõjusid.
Rabarberikook maisijahuga. Foto: erakogu.
Ja siin on selle koogitüki toitumisalane teave:

 Mõnusat maiustamist! 

Must leib LCHF.


 See retsept on LCHF Eesti lehelt (siit). 
 Mõnus süsivesikuvaeneleiva asendus. Kusjuures tõepoolest petab ära. Leivamaitseaine teebki ta nii sarnaseks päris leivale. 

Jäme linaseemnejahu LCHF Eesti poest.
Fiber Husk LCHF Eesti poest. 

Vaja läheb:
4 dl ehk 200 g Risetti jämedat linaseemnejahu (osta siit)
2 spl ehk 24 g Fiber Husk-i (osta siit)
2 tl ehk 5 g gluteenivaba küpsetuspulbrit (ostsin Vinaturale poest aga saab osta öko - ja tervisepoodidest) 
1 1/2 tl himaalaja roosat soola
1 spl ehk 7 g leivamaitseainet (osta siit)
4 dl ehk 150 g kreeka pähkleid (ostsin Rimi-st)
250 g 30 % hapukoort
6 muna

Gluteenivaba küpsetuspulber. Pilt: netist
Leivamaitseaine LCHF Eesti poest.
Kooritud Kreeka pähklid. Pilt: netist.

30 % Hapukoor. Pilt: netist. 

Valmistamine:
 Pane ahi 175 kraadi peale sooja ning vooderda leivavorm küpsetuspaberiga. 
 Sega kõigepealt kuivained. Purusta kreeka pähklid väiksemaks ja sega kuivaineseguga. 
 Sega juurde hapukoor ja lahtiklopitud munad. 
 Lase taignal 5 minutit paisuda. 
 Vala taigen ettevalmistatud vormi ja silu ühtlaseks. 
 Küpseta 80 minutit ahju alumises osas. 

Valmis leib. Foto: erakogu.

Ja siin on ühe leivaviilu toitumisalane teave:


 
Võileib singi ja kurgiga ning kohv. Foto: erakogu. 


Head isu!