Järgnev jutt on ajakirjast "Mida arstid sulle ei räägi". 2017 aasta 1. numbris ilus selle ajakirja eriväljaanne "Toiduga haiguste vastu", kus sees 15 haigust ja toitumisest nende korral. Seal on kirjas toitumisest depressiooni, ülekaalu, kroonilise väsimuse, vähi, seedehäirete, allergia, Alzheimeri tõve, osteoporoosi, nägemise parandamise, krooniliste haiguste, organismi puhastamise jpm kohta.
See postitus on konkreetselt toitumisest autoimuunhaiguste korral. "Toit, mis teeb kõhu korda". Mul on see ajakiri üsna kapsaks loetud/lehitsetud ja otsustasin, et talletan selle, enda jaoks nii olulise teema siia ära enne, kui ajakiri täiesti loetamatuks muutub.
 |
| Keefiri valmistamine piimaseene ehk keefiri teradega. Pilt: netist. |
Toit, mis teeb kõhu korda.
Toitumine autoimmuunhaiguste korral.
Kroonilistest haigustest tervenemiseks ja autoimmuunhaiguste sümptomite vähendamiseks peab tervendama ja korrastama seedetrakti. Seda saab teha sobiva toitumisprogrammi abil.
GAPS-i tervenemisprotokolli aluseks on mõte, et sooletrakti tervendamine ja korrastamine aitab parandada ajutegevust ning terveneda kroonilistest haigustest ja vähendada autoimuunhaiguste sümptomeid.
GAPS on lühend inglisekeelsest Gut And Psychology Syndrome-ist, mida on raske täpselt eesti keelde tõlkida (sõna-sõnalt: soolestiku ja psühholoogiline sündroom), kuid sisuliselt väljendab see inimese sooletrakti ja aju tegevuse seotust.
Termini GAPS võttis rohkem kui kümne aasta eest kasutusele Vene arst Natasha Campbell-McBride, kes koostas GAPS-i toitumisprogrammi (tihti nimetatakse seda GAPS-i dieediks). Arst lõi selle, kui otsis lahendusi oma autistliku poja aitamiseks. Muuseas, tänu GAPS-ile elab poeg nüüd täisväärtuslikku elu.
"Gut And Psychology Syndrome" - sellist nime kannab ka Natasha Campbell-McBride-i 2004. aastal ilmunud raamat, millest on saanud tervise teejuht tuhandetele inimestele kogu maailmas. Raamat lubab, et GAPS-i kasutav eluviis võib aidata sellistel juhtudel, mil klassikaline meditsiin ei suuda lahendust leida - autismi, tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse sündroomi, düsleksia, düspraksia, depressiooni ja skisofreenia puhul. GAPS võib aidata ka paljude krooniliste haiguste, nt haavandilise koliidi, Crohni tõve, astma, allergia ja teiste haiguste korral.
Doktor Campbell-McBride-i blogis (http://www.doctor-natasha.com/dr-natasha.php) on raske leida haigust, mille puhul GAPS ei suudaks aidata, välja arvatud (praeguste teadmistega) vähk. Kokkuvõttes arvab Natasha Campbell-McBride, samuti kui Hippokrates, et teel tervenemisele on määrav roll toitumisel.
Toidul, mida sööme, ja sellel, kui terved või haiged me oleme, on otsene seos. Seepärast on GAPS-i aluseks idee, et inimese üldise tervisliku seisundi määrab mao ja sooletrakti tervis. See tähendab, et tervenemise teekonda peab alustama seedetrakti korrastamisega ning see, mõistagi, hõlmab ka toitumise korrastamist. Sisuliselt on GAPS praktiline tervenemisprogramm, mis hõlmab dieeti, vitamiinide kasutamist ja organismi puhastamist.
Vanad teadmised uues valguses.
GAPS-i dieedi aluseks on spetsiifiline süsivesikute dieet (Specific Carbohydrate Diet. SCD),*1 mida Campbell-McBride on täiendanud ja täiustanud.
SCD dieeti tuntakse rohkem kui sada aastat ning selle lõi 20. sajandi alguses seedeprobleemide lahendamiseks Ameerika arst Sidney Valentine Haas.
Tookord unustati kolleegide poolt mittetunnustatud dieet mõneks ajaks, kuni selle 50 aastat hiljem rehabiliteeris Elaine Gottschall, kes dieedi abil ravis haavandilisest koliidist terveks oma tütre. Elaine Gottschall on kirjutanud populaarse raamatu " Breaking the Vicious Cycle. Intestinal Health Through Diet".
21. sajandi algul (seega veel 50 aastat hiljem) tõi SCD dieedi unustuse hõlmast välja Natasha Campbell McBride ning alates 2001. aastast arendas seda edasi, luues täieliku GAPS-i programmi sooletrakti probleemide parandamiseks.
Tasakaalustage mikrofloora!
Inimese sooletraktis elutseb 2-3 kg baktereid, mikroobe, seeni ja teisi mikroorganisme. Uuemad uuringud tõendavad, et inimese organismis on baktereid kümme korda rohkem kui meie enda rakke ning 99% inimese geneetilisest materjalist moodustab õigupoolest bakterite DNA, kõigest 1% geneetilist materjali pärineb meie endi rakkudest.*2
Niisiis, inimese organism elab sõbralikus sümbioosis terve bakterite plejaadiga ning just nende bakterite mitmekesisusest sõltub, milline on meie tervis.
Kuni sooletraktis domineerivad healoomulised bakterid, täidavad need paljusid organismile olulisi funktsioone - toodavad vitamiine, hoolitsevad immuunsuse eest, kaitsevad organismi kahjulike ainete ja viiruste eest, aitavad imenduda toitainetel jne. Düsbakterioos ehk düsbioos seevastu on olukord, kui sooletraktis on halbu baktereid rohkem kui häid, tähendab, domineerivad on patogeensed bakterid ning see on paljude terviseprobleemide põhjus.
Kogu tarkus seisneb soolte mikrofloora tasakaalustamises, et ülekaalus oleks head bakterid. Nii SCD kui GAPS-i dieedi esmane ülesanne on mitte toita halbu baktereid ja hoolitseda, et sooletraktis oleks rohkem tervist soodustavaid baktereid.
Kuna parim toit patogeensetele bakteritele on suhkur, on loogiline, et SCD/GAPS dieet lplitab esmajärjekorras toidust välja just need tooted, mis sisaldavad suhkruid - nii lihtsuhkruid kui liitsuhkruid ehk süsivesikuid. Vaenulikke mikroorganisme ei toideta enam ning varsti hakkavad nad organismist lahkuma kui oma ellujäämiseks ebasoodsast keskkonnast. See võimaldab soolte mikroflooral tervemaks saada.
GAPS-i dieedi aluseks on probiootikumid ja kondipuljong, kuna need aitavad tervendada sooleeepiteeli rakke enterotsüüte ning paljundada sooletraktis häid baktereid.
Teine oluline aspekt on soolte epiteeli tervis, mis määrab, kui kvaliteetselt toimub söödud toiduainete lagundamine ja imendumine. Enterotsüüdidonsooleepiteeli rakud, mida katavad soolehatud. Enterotsüütide pinnal on ka mikrohatud, milles "elavad" toidu lagundamiselosalevad ensüümid. Just soolehattudes ja mikrohattudes toimub toidu lagundamine toitaineteks, mis seejärel imenduvad verre ja rändavad mistahes kohta ja rakku kehas.
Enterotsüütide kiht on ainult ühe raku paksune barjäär, mis eraldab välist keskkonda - soolte sisu - organismi sisemisest keskkonnast. Verre jõuab ainult see, mis pääseb läbi enterotsüütide filtrist ning muutub sisemiseks keskkonnaks, kuna veri kannab vastavad toitained kõikjale, kuhu tarvis, ka ajju.
Pole raske mõista, et siis, kui enterotsüüdid ei ole terved, pole nende mikrohatud tugevad, seepärast ei ole neil ka piisavalt palju ensüüme ja seepärast ei suuda nad nii hästi lagundada söödud toitu ning filtreerida organismile mittevajalikku ning verre võib ilma valikuta sattuda kõik, kaasa arvatud toksiinid, viirused, seedimata toit ja muu. Seepärast on teine suurem SCD/GAPS dieet soovitab söögikaardist välja jätta kõik toiduained, mis toidavad halbu baktereid ja mida ebaterve sooletrakt ei suuda lõpuni lagundada ja imendada, peamiselt - süsivesikud ja gluteeni sisaldavad tooted. Sel viisil katkestatakse problemaatilise seedimise, ebanormaalse assimilatsiooni, alalise põletiku ja toiduallergia nõiaring ning inimese seedesüsteemile antakse võimalus terveneda.
Millest koosneb toitumisprogramm.
GAPS-i toitumisprogrammis on kolm peamist komponenti: GAPS-i dieet, mis koosneb kolmest sammust; toidulisandite, vitamiinide ja mineraalainete kasutamine ning organismi puhastamine ja eluviisi muutmine.
1. Puljong ja hapukapsas
GAPS dieet koosneb 3-sammulisest programmist, mille raskeim ja rangeim osa on "Esmane GAPS dieet" (dieedi kuus järjestikust etappi), järgmine samm on "Täielik GAPS dieet", kus on lubatud süüa kõiki GAPS-i lülitatud toite, ning viimane samm on GAPS-i dieedi lõppjärk, kus võib pikkamisi kasutusele võtta eelnevalt tarbitud toidud, kui need ei põhjusta ebasoovitavaid reaktsioone.
Peab aru saama, et GAPS dieet on pikaajaline projekt (peab arvestama 1,5 - 2 aastaga) ning tõenäoliselt kord juba tervisliku toitumise teele astunud inimene ei pöördu enam tagasi ebatervislike toitumisharjumuste juurde.
GAPS-i dieedis on soovituslike ja ebasoovitavate toitude grupid. Kokkuvõttes lülitatakse toitumisest välja peamised süsivesikuid sisaldavad toidutooted (jahu, leib, maiustused, kartul, teraviljad), töödeldud toit, hapendamata piim ja piimatooted. Esimestel etappidel pole lubatud kasutada ka kiudusid sisaldavaid köögivilju ja ühtki puuvilja, et võimaldada sooletraktil paraneda.
Erinevalt SCD-st rõhutatakse selles dieedis ka toite, mida peab lülitama söögikaarti ning peamised neist on probiootilisi baktereid sisaldavad toidud (hapukapsas, keefir ja teised hapendatud piimatooted), head rasvad (või ja loomsed rasvad, oliivõli) ja kondipuljong, mis on väärtuslik toitainete allikas. Probiootikumid ja kondipuljong on GAPS-i dieedi aluseks, kuna aitavad tervendada sooleepiteeli rakke enterotsüüte ning paljundada sooletraktis häid baktereid.
 |
| Hapukapsas. Pilt: netist. |
Hapendatud kapsas on suurepärane, odav ning igaühele kättesaadav probiootiliste bakterite allikas. Võime olla uhked ja priviligeeritud, et meil ei ole veel unustatud kapsaste hapendamise oskust. Ameerikas maksavad inimesed suurt raha, et õppida kapsa hapendamist kursustel.
Kondipuljongi kohta peab ütlema, et toiteväärtuse poolest on filee looma kõige väheväärtuslikum osa, kuid kondid, nahk, krõmpsluud, rasv, kõõlused ja rupskid (keel, maks, süda ja muu) on looma organismis kõige väärtuslikumad ning just neist peab keetma puljongit. Mida kauem puljongit keedetakse, seda täielikumalt lagunevad selles kõik toitained - valgud (aminohapeteni), süsivesikud (monosahhariidideni) ja rasvad (rasvhapeteni), mis tähendab, et nende ainete imendumine sooletraktis toimub väga kiiresti.
 |
| Kondipuljong. Pilt: netist. |
Kõik, millest meie vanemad sülti keetsid (sea kõrvad, kärss, koot ja jalad), on suurepärane kollageeni allikas, kollageen omakorda on sidekoe peamine koostisosa, tähtsaim aine ilusa naha ja tervete liigeste tagamisel.
GAPS-i dieediga viib doktor Campbell-McBride meid tagasi selle võimalikult loodusliku ja rikkumata toidu juurde, mida tarbisid meie vanavanemad ja eelkäijad paljude põlvkondade eest.
GAPS dieet näeb ette toidu valmistamist kodus ja loodusliku (tööstuslikult töötlemata) toidu söömist, kui võimalik, oma aias kasvanud viljade ja taimede tarbimist, kuna oluline on ka toidu kvaliteet. Ideaalne, kui on saadaval mahekasvatatud liha, köögiviljad, puuviljad, kala, munad. Häid tulemusi võib saavutada ka siis, kui teeme sisseoste poes või turul, kuid sel juhul peaks võimaluse korral ostma parimad (puhtamad) tooted.
2. Tarvis on tervist soodustavaid abivahendeid
Lisaks dieedile näeb GAPS programm ette individuaalselt valitud toidulisandite, vitamiinide ja mineraalainete kasutamist. Kõige parem oleks need valida koostöös tervisespetsialistiga. GAPS-i toitumisprogrammi tähtsaimad toidulisandid ja vitamiinid on järgmised.
- Probiootikumid (suures konsentratsioonis).
- Asendamatud rasvhapped (hea seemne - ja pähkliõli seguna, tursamaksaõli (mis varustab EPA, DHA, A- ja D-vitamiinidega) või kalaõlina - tagab EPA ja DHA).
- Seedeensüümid - maohapet paljundavad preparaadid (korrastamata soolte mikroflooraga inimestel on tihti mao alahappesus), kõhunäärme ensüümid.
- Vitamiinid ja mineraalained: C-vitamiin, B-grupi vitamiinid, A-vitamiin, kaltsium, raud, magneesium, tsink, jood ja teised.
3. Keskonnale mõeldes
GAPS-i programmi tähtsad komponendid on organismi üldine puhastamine ja eluviisi muutmine, ilma milleta poleks sooletrakti korrastamine ja organismi tervenemine täielik.
See osa hõlmab kõiki organismi puhastamise võimalusi ja on väga individuaalne. Mõni vajab värskelt pressitud mahlu, mis aitavad stimuleerida immuunsust, teisel on asjakohasemad abinõud, mis võimaldavad vabaneda parasiitidest. Samuti peab enamik inimesi tõsiselt mõtlema, kuidas vähendada organismi üldist saastatust kodus olmekeemia, kosmeetikatoodete, mööbli ja vaipade kaudu.
Doktor Natasha Campbell-McBride rõhutab ka mobiiltelefonide kasutamise kahjulikkust. Ehkki GAPS toitumisprogramm võib ebasoovitavate ja soovituslike toiduainete poolest näida range, saab seda lihtsalt kohaldada iga inimese individuaalsetele vajadustele, sümptomitele ja reaktsioonidele. Kahte ühesugust inimest ei ole, seepärast on ka iga inimese kogemus GAPS-i dieedi järgimisel erinev.
