Teisipäev, 30. mai 2017

Kirsikook kookosjahu põhjal.


 Seda retsepti nägin Facebooki "Paleo retseptinurk" grupis. Selle koogi valmistas ja positas sinna Angeelika Plaaser. See on loomulikult laktoosivaba, gluteenivaba, jahuvaba ja suhkruvaba. Loomulikult paleo. Range LCHF retsept see muidugi pole aga vahel ju võib pisut patustada ;)

Põhi:
200 g kookosjahu
3 spl vedelat mett
2 muna
vaniljet
120 g võid (võib asendada kookosõliga)

 Valmista koostisainetest koogi põhi. Määri koogivorm rasvainega ja suru taigen vormi põhja ja pisut ka külgedele. Kata koogipõhi kirssidega (või marjadega vms -ga). Valmista kookosekate.

Kate:
250 ml kookospiima
2 muna
soovi korral mett või mõnd muud magustajat

 Vala kookosekate kirssidele ja küpseta ahjus 180 kraadi juures 15-20 minutit. 


Kirsikook kokosjahu põhjal. Foto: erakogu. 

MINU KOMMENTAARID:
 Kuna mina nii suurt kooki teha ei soovinud. No lihtsalt pole vaja sellist ahvatlust nii palju korraga teha, siis mina tegin pool retseptist antud kogusega ja küpsetasin 20 cm läbimõõduga vormis. 


Valmis kook 20 cm läbimõõduga koogivormis. Foto: erakogu. 

 Kasutasin Tervisetooted kookosjahu.


Tervisetooted kookosjahu. Pilt: netist. 
 Mee asemel kasutasin Sojapoest ostetud stevia suhkrut. Seda saab osta ka Piret Kaalõp-i käest. Kontakti saab temaga Facebooki vahendusel. Lisaks tegeleb ta veel Tupperware toodete müügiga. Steviat panin nii koogipõhja sisse (30 g), kui ka kookosekatte sisse (15 g). 


Stevia suhkur. Pilt: Piret Kaarlõp.
 Kasutasin koogis Nielsen Massey Vanillas Madagascar Bourbon vanillikauna pastat. Ostsin selle Coop Maksimarketist. 


Nielsen Massey Vanillas Madagascar Bourbon Vanilla Paste. Pilt: netist.
 Koogi sisse panin Loodusvägi mahe kookosõli ja Pajumäe mahegheed. Koogivormi määrisin sama kookosõliga sisse. 


Loodusvägi Mahe kookosõli. Pilt: netist.
Pajumäe maheghee. Pilt: netist. 
 Nii koogipõhja, kui ka kookosekatte sisse läks kummassegi üks kanamuna. 


Kanamuna. Pilt: netist. 
  Koogi sisse panin Härmavilja sügavkülmutatud kivideta kirsid. 


Härmavili kirsid kivideta. Pilt: netist. 
 Kookospiim on mul mingi uus. Pole seda varem kasutanud aga kuna ta oli poes soodushinnaga, siis ostsin prooviks ja kasutasin nüüd selles retseptis. Hea paks ja kreemine kookospiim. 
 Jogurti valmistamisest (siin) ülejäänud endavalmistatud kookospiima kasutasin kahjuks smuutis juba ära. Niisis tuli poetagavara kallale minna :D 


Chiwàn kookospiim. Pilt: netist. 
 Kook tuli supermaitsev! Tänu taevale, et mul oli oidu väiksem kogus teha. Muidu pistaks vist kõik korraga nahka :D
 Koogipõhi oli mõnus mure, samas mitte kõva. Eks kirsid niisutasid põhja mahlakamaks. Kookosekate oli mõnus kreemine. Kirsid andsid koogile hapukust. Kindlasti teen seda kooki veel. Miks mitte proovida seda teha maasikate või vaarikatega? Või miks mitte rabarberi või õunte ja tsutikese kaneeliga? Või mustsõstardega? :P Valikuvõimalusi on palju :)


Kirsikook kookjahu põhjal. Foto: erakogu. 

Ja siin on Kirsikook kookosjahu põhjal toitumisalane teave:






Mõnusat tervislikku maiustamist ;) 

LCHF "Kartuligratään" daikonist.


  Mulle väga meeldib redis. Ja kui avastasin poest valge redise ehk daikoni ja selle ära proovisin, siis meeldis ka see mulle väga. 
 Olen daikonist päris palju salatit teinud. Kasutasin seda ka AIP toitumise ajal, aga ma ei kujutanud ettegi, et seda võiks kuidagi kuumutatult tarvitada. Ammugi ei teadnud ma, et daikonist saab imehead gratääni teha. 
 Vahel igatsen kartulit ja mitte niivõrd keedetud värsket kartulit tilliga, vaid just kartuli vormiroogasid. Hakkliha-kartuli vormirooga või singi-kartuli vormirooga, pealt mõnusa juustuse krõbeda kattega. 


Daikon ehk valge redis. Pilt: netist. 

 Kuni Kadi oma Facebooki grupis (LCHF Eesti) jagas üht Rootsi retsepti. See tundus nii põnev, et tõlkisin retsepti rootsi keelest eesti keelde ümber. Kasutasin tõlkimisel google translate-i abi ja üllatusin meeldivalt, et sellega annab päris edukalt selliseid lihtsamaid asju tõlkida, nagu näiteks retseptid. 
 Igal juhul tundus retsept nii põnev ja suur tahtmine oli seda järgi teha. Et kas tõesti ongi nii hea ja nii päris kartuli gratääni moodi :) Originaalretsept on pärit siit

 Redis on juurvili mis on väga madala süsivesikusisaldusega. Kuumtöötlemata daikon ehk valge redis on maitselt nagu redis ikka aga kui valge redis ära keeta, siis mõru maitse kaob ja on ideaalne aseaine kartulile. Ja see sobib superhästi ka kartuligratääniks. 

Kogus: 4-6 portsjonit

Vaja läheb:
600 - 700 g valget redist ehk daikonit
4 dl rõõska koort
1 tl küüslaugu soola
1 sibul
umbes 5 dl riivitud juustu
soola 
musta pipart

Valmistamine:
Koori ja viiluta redis mandoliini vms - ga. Viiluta sibul. 
Pange koor, redis, küüslauk, sool ja pipar potti ning keetke ilma kaaneta umbes 10 minutit. Lisa sibul ja kuumuta veel umbes 5-10 minutit. 
Vala segu võiga määritud vormi ning puista peale riivitud juust. 
Küpseta ahjus umbes 225 kraadi juures 20 minutit.


LCHF "Kartuligratään" daikonist. Foto: erakogu. 

MINU KOMMENTAARID:
 Kasutasin oma "Kartuligratäänis" Tere vahukoort. Mina toitun LCHF põhimõtte järgi ja valin alati rammusama kraami, sest ma ei loe mitte kaloreid, vaid jälgin süsivesikuid. 
 Kes kaloreid loeb ja lahjemat tahab, see valigu rõõsk koor või miks mitte ka hoopis piim. Koorega aga on kindlasti maitsvam. 


Tere vahukoore koor. Pilt: netist. 

 Retseptis on soovitatud kasutada Gratinoitua riivitud juustu aga kuna mul pole õrna aimugi, mis juust see selline üldse on ja kas meil poodidest seda üldse osta saakski. Kasutasin hoopis E-piim eesti riivjuustu. Seda juhtus mul parajasti külmkapis olema. Jäi järgi eelmisest korrast, kui valmistasin Singikorvikesi munaga.


E-piim Eesti riivjuust. Pilt: netist. 
  Kuna ma ei kujutanud hästi ette vahukoores keedetud sibulat, siis praadisin mugulsibula enne pannil törtsukese oliivõliga läbi, lisasin daikoni-vahukoore segule ja ei keetnud rohkem. 


Salvadori ekstra neitsioliivõli. Pilt: netist.


Mugulsibul. Pilt: netist.




 Ahjuvormi määrisin Pajumäe mahegheega kokku. 


Pajumäe maheghee. Pilt: netist. 
 "Kartuligratään" tuli tõepoolest imemaitsev välja! No ega ei arvaks küll, et redisest tehtud. Redise mõru maitset ei olnud üldse. 
 Kindlasti valmistan seda veel ja järgmistel kordadel lisan kas hakkliha või sinki ja teen nii vale kartuli - hakkliha vormirooga või kartuli - singi vormirooga. Minu uus lemmik! :)


LCHF "Kartuligratään" daikonist ja lihtne daikoni salat. Foto: erakogu. 

Ja siin on LCHF "Kartuligratään" daikonist toitumisalane teave:






Head isu! 

PS! Kadi kommenteeris: " Ta kasutas Västerbottensost juustu, see on Eestis ka saadaval muidu." Nii, et kes autentset soovib, siis meil poes ka müüakse seda juustu. 

Kodune kookosjogurt endavalmistatud kookospiimast.


 Ma olen juba teinud kodus kookosjogurtit. Sellest saab lugeda siit: Kodune kookosjogurt. Tookord kasutasin Sojapoest ostetud jogurti starterit Midzu aga nagu hiljem selgus, siis see on mõeldud kasutamiseks sojapiimaga, lehmapiimaga, kitsepiimaga või lambapiimaga. Ka kasutasin tookord poest ostetud kookospiima. Täpsemalt Thai Choice lite coconut milk ehk konservpurgis lahjat kookospiima. 
 Seekord kasutasin iHerbist tellitud piimavaba jogurti starterit ehk non-dairy yogurt starter-it. Link tootele asub siin. Selle toote kohta on kirjutatud, et see sobib kasutamiseks: sweetened soy, almond or coconut milk. Samuti on kirjas: cow, goat and sheep's milk can be used. Ehk siis kasutada saab seda jogurti starterit sojapiimaga, mandlipiimaga või kookospiimaga. Samuti sobib seda kasutada lehmapiimaga, kitsepiimaga ja lambapiimaga.
 iHerbist tellimise kohta olen kirjutanud postituse, mis asub siin: iHerbist tellimine.

PS! iHerbist saab tellida ka koduse keefiri valmistamis starterit. Link tootele asub siin


Jogurti starter iHerbi-st. 
Jogurti starteri paki tagumine pool. 

 Ka kookospiima valmistasin seekord ise. Mul oli ostetud üks ilus väike kookospähkel. 
 Millist kookospähklit poes valida ja kuidas kookospähklit avada olen kirjutanud juba selles postituses: Kuidas avada kookospähklit lihtsalt ja kiirelt?
 Kuidas kodus ise kookospiima valmistada kirjutasin selles postituses: Tee ise kodus kookospiima.
Kookospiimast kookosjogurti valmistamisest kirjutasin selles postituses: Kuidas teha piimavaba kookosjogurtit? See oligi mu esimene katsetus üldse. Vahepeal olen kogemusi ja teadmisi juurde saanud ja seekordne jogurtitegu peaks siis õnnestuma ja välja tulema selline, nagu ta olema peab. 


Kodune kookosjogurt. Vasakpoolset on enne segatud. Parempoolsemal on jogurtit pealt võetud. Pilt: Wellness Mama blogist. 

 Samas on olemas alati võimalus oma kodust taimsetest piimadest valmistatud jogurtit paksendada. 
 Mul on jogurti valmistamise masin juba ammusest ajast. Tegin sellega siis lehmapiimast ise maitsestamata jogurtit, kui poodides veel maitsestamata jogurteid ei müüdud. Teada ju on, et poesmüüdavad valmis jogurtid on suhkrut täis topitud. 
 Mina tegin maitsestamata jogurti ise ja lisasin vaid endale meelepäraseid marju või puuviljatükikesi või ahjuõunu vms Lisasin vahest juurde toorkakakaod või seemneid/pähkleid või kookoshelbeid ... Ühesõnaga valikuvõimalusi ise kodus imemaitsvat ja tervislikku jogurtit teha on küllaga. 
 Kui lehmapiimast kodus ise jogurtit teha, siis see tuleb üsna paks. Eriti kui kasutada rasvasemat/rammusamat piima. Aga vahel on soov veel paksemat jogurtit saada. Hakkasingi uurima mismoodi seda teha saaks ja tõlkisin ära ühe artikli. Seda postitust saab lugeda siit: Koduse taimsest piimast valmistatud jogurti paksendamine.

Super paks kookosjogurt maasikate ja granolaga. Foto: Super Thick Coconu yogurt artiklist.

 Niisiis tegin kõik ettevalmistused koduseks kookosjogurti valmistamiseks ära. Puhastatult (mina eemaldan kookospähklilt ka selle pruunika kihi) kaalus minu kookospähkli sisu (ilma kookosveeta - selle jõin kohe ära, sest see on imemaitsev ja täis kasulikke  vitamiine ja mineraale) 206 grammi. Puhastatud kookospähkli riivisin  köögikombainiga ära, et oleks lihtsam kookospiima teha (ei pea nii kaua blenderdama). 


Osaliselt pruunist kihist puhastatud kookospähkli sisu. Foto: erakogu. 

 Sinna juurde lisasin 9 dl sooja (umbes 40 kraadist) vett. Kokku tuli sellest tsutikene alla ühe liitri kookospiima. Panin selle ööseks külmkappi ja hommikuks oli päris korralik kiht paksu kookoskoort sinna peale tõusnud. Kookoskoore koorisin sealt pealt ära ja lisasin juurde niipalju lahjemat (see osa, mis kookoskoore alla jääb) kookospiima, et kokku saaks 0,5 liitrit rammusat kookospiima. Soovisin just rammusamat kookosjogurtit. Ka poe kookospiimadele tekib külmkapis peale paksem koore kiht. Sellest paksust kookoskoorest saab edukalt teha vahukoort. See on siis kookosvahukoor. Olen ka seda AIP toitumise ajal teinud ja seda postitust saab lugeda siit: Vaarikad kookosvahukoorega.


Öö otsa külmkapis seisnud kookospiimale on peale kerkinud paks kiht kookoskoort. Kõrval kookospiima valmistamisest järelejäänud mass. Foto: erakogu. 
Nagu näha, siis ka kodus valmistatud kookospiimale on  öö otsa külmkapis seistes peale kerkinud kookoskoor, millest saab edukalt valmistada ka kookosvahukoort. Foto: erakogu. 

 Aga jogurtit võib valmistada ka ühtlaselt segunenud kookospiimast. Sel juhul on piima rasvaprotsent väiksem ja jogurt on vähem rammusam ja annab ka vähem kaloreid. 

 Kuna mina ei loe mitte kaloreid (tervislikud rasvad on mulle lausa soovituslikud) vaid jälgin süsivesikuid, siis soovisingi mina valmistada oma kodust kookosjogurtit rammusamast kookospiimast. 


iHerbist tellitud non-dairy yogurt starter. Foto: erakogu. 


Jogurti valmistamise masin, non-dairy jogurt starteri pakikene, jogurti valmistamise nõu ja vedeliku termomeeter. Foto: erakogu. 

 Selle rammusa kookospiima valasin ma potti ja kuumutasin piima 82 kraadini. Jahutasin edasi piima 42 - 44 kraanini. Võtsin väikese koguse kookospiima ja segasin sinna sisse pakikese iHerbist tellitud non-dairy yogurt starter-it.  Kirjas on küll, et sellest pakikesest jätkub terve liitri piima jaoks aga ma ei hakanud seda väikest pakikest poolitama. 


Kookospiima soojendamine vajaliku temperatuurini. Foto: erakogu. 
 Siis lisasin jogurti starteriga segatud kookospiima ka kogu ülejäänud kookospiima sisse ja segasin korralikult läbi ning valasin selle jogurti valmistamise nõusse ning tõstsin nõu jogurti masinasse valmima. 


Kookosjogurt jogurti masinad valmimas. Foto: erakogu. 
  Jogurt peaks jogurti masinas olema minimaalselt 10-12 tundi. Hoides jogurtit jogurti masinas kuni 24 tundi saate paksema ja hapukama jogurti. Kui jogurt on valmis, siis laske sel külmkapis jahtuda ja järelvalmida. 
 Väidetavalt säilib kookosjogurt külmkapis kuni 2 nädalat aga vaevalt see seal üldse nii kaua püsib. Tõenäolisemalt süüakse see üsna ruttu ära. :) 
 Valmis jogurti kalorsus sõltub sellest, kui rammusa kookospiima te jogurti valmistamiseks valisite. Endavalmistatud kookospiima puhul on täpse kalorsuse väljaarvutamine muidugi üsna raske. Netist siiski leidsin mingi info ja selle järgi saab orienteeruva kalorsuse välja arvutada. Seal on kirjas siis 1 tassi (1 cup = 236 ml) koduse kookospiima toitumisalane teave, kui kookospiim on valmistatud vahekorras 15 grammi kookoshelbeid ja 1 tass (236 ml vett. 


1 tassi (235 ml) kodusvalmistatud kookospiima toitumisalane teave. Info: Myfitnesspal-ist. 


 Siiski peab arvestama võimalusega, et kookoshelbed pole nii rammusad, kui värske riivitud kookospähkel. Samuti ei ole seal arvestatud seda kui jogurt valmistatakse sellest paksemast kookoskoorest, mis on külmkapis seistes piima peale kerkinud. See on ju rammusam, kui üldine kookospiim. 
 Ka ei saa kalorsust välja arvutada värske kookospähkli järgi, kui pärast kasutatakse vaid seda rammusamat koorest osa. Värske kookospähkli toitumisalase teabe saab siit

 Tõlge iHerbist tellitud non-dairy yogurt starter pakilt:

 Saab valmistada sojapiimast, mandlipiimast või kookospiimast. Samuti sobib kasutamiseks lehmapiima, kitsepiima ja lambapiimaga. Toimib iga jogurti masinaga. Kasutades belle + bella jogurti starterit lugege eelnevalt läbi kasutusjuhend.

Kasutusjuhend kõigi jogurti masinate korral.
1. Üks pakike jogurti starterit (5 grammi) ühe liitri või kvardi (1 kvart = 0,94 l) piima kohta.
2. Kuumuta 1 liiter või kvart piima kuni 82 kraadini.
3. Lase piimal jahtuda 42 - 44 kraadini.
4. Lahustage üks pakike (5 grammi) jogurti starterit tassis väikese koguse jahutatud piima sees ja segage hästi läbi.
5. Valage segu tagasi ülejäänud jahutatud piima sisse ja segage hästi läbi.
6. Inkubeerida 44 ° C juures 10 - 12 tundi. Inkubeerida kuni 24 tundi, et saavutada paksem ja hapukam jogurt.
7. Hoida külmkapis, kui inkubatsioon on lõpetatud.

 PS! Lisan pildid valmis jogurtist hiljem, siis kui mu jogurt on saanud piisavalt jogurtimasinas valmida ja pärast külmkapis maha jahtuda. 
 Eks siis vaatame, kui vedel või paks see välja tuli ja kas ma seda millegagi ka paksemaks tegin või jätsin selliseks nagu ta välja tuli. 

PS! Kookospiimast järelejäänud massist valmistasin röstitud kookose võid. Selle valmistamisõpetust saab vaadata siit: Röstitud kookose või. Kuna sellest massist oli juba kookospiima valmistamise käigus enamus rasva välja pigistatud, siis nii ludinal see valmistamine mul seekord ei läinud. Lisasin röstitud kookosmassile lusikatäie kookosrasva. Sama njämma tuli välja :)  Ja ülejäänud lahjemast kookospiimast, mis jäi kookosjogurti valmistamisest järgi, valmistasin oma lemmikmarjade - vaarikate ja kirssidega smuuti. Seega ei lähe mitte midagi raisku ka. Kõik sai ära kasutatud. :)


Toit, mis teeb kõhu korda.


  Järgnev jutt on ajakirjast "Mida arstid sulle ei räägi". 2017 aasta 1. numbris ilus selle ajakirja eriväljaanne "Toiduga haiguste vastu", kus sees 15 haigust ja toitumisest nende korral. Seal on kirjas toitumisest depressiooni, ülekaalu, kroonilise väsimuse, vähi, seedehäirete, allergia, Alzheimeri tõve, osteoporoosi, nägemise parandamise, krooniliste haiguste, organismi puhastamise jpm kohta. 
  See postitus on konkreetselt toitumisest autoimuunhaiguste korral. "Toit, mis teeb kõhu korda". Mul on see ajakiri üsna kapsaks loetud/lehitsetud ja otsustasin, et talletan selle, enda jaoks nii olulise teema siia ära enne, kui ajakiri täiesti loetamatuks muutub. 


Keefiri valmistamine piimaseene ehk keefiri teradega. Pilt: netist. 

Toit, mis teeb kõhu korda. 

Toitumine autoimmuunhaiguste korral. 

 Kroonilistest haigustest tervenemiseks ja autoimmuunhaiguste sümptomite vähendamiseks peab tervendama ja korrastama seedetrakti. Seda saab teha sobiva toitumisprogrammi abil. 

 GAPS-i tervenemisprotokolli aluseks on mõte, et sooletrakti tervendamine ja korrastamine aitab parandada ajutegevust ning terveneda kroonilistest haigustest ja vähendada autoimuunhaiguste sümptomeid. 

 GAPS on lühend inglisekeelsest Gut And Psychology Syndrome-ist, mida on raske täpselt eesti keelde tõlkida (sõna-sõnalt: soolestiku ja psühholoogiline sündroom), kuid sisuliselt väljendab see inimese sooletrakti ja aju tegevuse seotust.

 Termini GAPS võttis rohkem kui kümne aasta eest kasutusele Vene arst Natasha Campbell-McBride, kes koostas GAPS-i toitumisprogrammi (tihti nimetatakse seda GAPS-i dieediks). Arst lõi selle, kui otsis lahendusi oma autistliku poja aitamiseks. Muuseas, tänu GAPS-ile elab poeg nüüd täisväärtuslikku elu. 
 "Gut And Psychology Syndrome" - sellist nime kannab ka Natasha Campbell-McBride-i 2004. aastal ilmunud raamat, millest on saanud tervise teejuht tuhandetele inimestele kogu maailmas. Raamat lubab, et GAPS-i kasutav eluviis võib aidata sellistel juhtudel, mil klassikaline meditsiin ei suuda lahendust leida - autismi, tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse sündroomi, düsleksia, düspraksia, depressiooni ja skisofreenia puhul. GAPS võib aidata ka paljude krooniliste haiguste, nt haavandilise koliidi, Crohni tõve, astma, allergia ja teiste haiguste korral. 

 Doktor Campbell-McBride-i blogis (http://www.doctor-natasha.com/dr-natasha.php) on raske leida haigust, mille puhul GAPS ei suudaks aidata, välja arvatud (praeguste teadmistega) vähk. Kokkuvõttes arvab Natasha Campbell-McBride, samuti kui Hippokrates, et teel tervenemisele on määrav roll toitumisel. 
 Toidul, mida sööme, ja sellel, kui terved või haiged me oleme, on otsene seos. Seepärast on GAPS-i aluseks idee, et inimese üldise tervisliku seisundi määrab mao ja sooletrakti tervis. See tähendab, et tervenemise teekonda peab alustama seedetrakti korrastamisega ning see, mõistagi, hõlmab ka toitumise korrastamist. Sisuliselt on GAPS praktiline tervenemisprogramm, mis hõlmab dieeti, vitamiinide kasutamist ja organismi puhastamist. 

Vanad teadmised uues valguses. 

 GAPS-i dieedi aluseks on spetsiifiline süsivesikute dieet (Specific Carbohydrate Diet. SCD),*1 mida Campbell-McBride on täiendanud ja täiustanud. 

 SCD dieeti tuntakse rohkem kui sada aastat ning selle lõi 20. sajandi alguses seedeprobleemide lahendamiseks Ameerika arst Sidney Valentine Haas. 

 Tookord unustati kolleegide poolt mittetunnustatud dieet mõneks ajaks, kuni selle 50 aastat hiljem rehabiliteeris Elaine Gottschall, kes dieedi abil ravis haavandilisest koliidist terveks oma tütre. Elaine Gottschall on kirjutanud populaarse raamatu " Breaking the Vicious Cycle. Intestinal Health Through Diet". 

 21. sajandi algul (seega veel 50 aastat hiljem) tõi SCD dieedi unustuse hõlmast välja Natasha Campbell McBride ning alates 2001. aastast arendas seda edasi, luues täieliku GAPS-i programmi sooletrakti probleemide parandamiseks. 

Tasakaalustage mikrofloora!

 Inimese sooletraktis elutseb 2-3 kg baktereid, mikroobe, seeni ja teisi mikroorganisme. Uuemad uuringud tõendavad, et inimese organismis on baktereid kümme korda rohkem kui meie enda rakke ning 99% inimese geneetilisest materjalist moodustab õigupoolest bakterite DNA, kõigest 1% geneetilist materjali pärineb meie endi rakkudest.*2

 Niisiis, inimese organism elab sõbralikus sümbioosis terve bakterite plejaadiga ning just nende bakterite mitmekesisusest sõltub, milline on meie tervis. 

 Kuni sooletraktis domineerivad healoomulised bakterid, täidavad need paljusid organismile olulisi funktsioone - toodavad vitamiine, hoolitsevad immuunsuse eest, kaitsevad organismi kahjulike ainete ja viiruste eest, aitavad imenduda toitainetel jne. Düsbakterioos ehk düsbioos seevastu on olukord, kui sooletraktis on halbu baktereid rohkem kui häid, tähendab, domineerivad on patogeensed bakterid ning see on paljude terviseprobleemide põhjus. 

 Kogu tarkus seisneb soolte mikrofloora tasakaalustamises, et ülekaalus oleks head bakterid. Nii SCD kui GAPS-i dieedi esmane ülesanne on mitte toita halbu baktereid ja hoolitseda, et sooletraktis oleks rohkem tervist soodustavaid baktereid. 

 Kuna parim toit patogeensetele bakteritele on suhkur, on loogiline, et SCD/GAPS dieet lplitab esmajärjekorras toidust välja just need tooted, mis sisaldavad suhkruid - nii lihtsuhkruid kui liitsuhkruid ehk süsivesikuid. Vaenulikke mikroorganisme ei toideta enam ning varsti hakkavad nad organismist lahkuma kui oma ellujäämiseks ebasoodsast keskkonnast. See võimaldab soolte mikroflooral tervemaks saada. 


  GAPS-i dieedi aluseks on probiootikumid ja kondipuljong, kuna need aitavad tervendada sooleeepiteeli rakke enterotsüüte ning paljundada sooletraktis häid baktereid. 

 Teine oluline aspekt on soolte epiteeli tervis, mis määrab, kui kvaliteetselt toimub söödud toiduainete lagundamine ja imendumine. Enterotsüüdidonsooleepiteeli rakud, mida katavad soolehatud. Enterotsüütide pinnal on ka mikrohatud, milles "elavad" toidu lagundamiselosalevad ensüümid. Just soolehattudes ja mikrohattudes toimub toidu lagundamine toitaineteks, mis seejärel imenduvad verre ja rändavad mistahes kohta ja rakku kehas.

 Enterotsüütide kiht on ainult ühe raku paksune barjäär, mis eraldab välist keskkonda - soolte sisu - organismi sisemisest keskkonnast. Verre jõuab ainult see, mis pääseb läbi enterotsüütide filtrist ning muutub sisemiseks keskkonnaks, kuna veri kannab vastavad toitained kõikjale, kuhu tarvis, ka ajju. 


 Pole raske mõista, et siis, kui enterotsüüdid ei ole terved, pole nende mikrohatud tugevad, seepärast ei ole neil ka piisavalt palju ensüüme ja seepärast ei suuda nad nii hästi lagundada söödud toitu ning filtreerida organismile mittevajalikku ning verre võib ilma valikuta sattuda kõik, kaasa arvatud toksiinid, viirused, seedimata toit ja muu. Seepärast on teine suurem SCD/GAPS dieet soovitab söögikaardist välja jätta kõik toiduained, mis toidavad halbu baktereid ja mida ebaterve sooletrakt ei suuda lõpuni lagundada ja imendada, peamiselt - süsivesikud ja gluteeni sisaldavad tooted. Sel viisil katkestatakse problemaatilise seedimise, ebanormaalse assimilatsiooni, alalise põletiku ja toiduallergia nõiaring ning inimese seedesüsteemile antakse võimalus terveneda. 


Millest koosneb toitumisprogramm.

 GAPS-i toitumisprogrammis on kolm peamist komponenti: GAPS-i dieet, mis koosneb kolmest sammust; toidulisandite, vitamiinide ja mineraalainete kasutamine ning organismi puhastamine ja eluviisi muutmine. 

1. Puljong ja hapukapsas
GAPS dieet koosneb 3-sammulisest programmist, mille raskeim ja rangeim osa on "Esmane GAPS dieet" (dieedi kuus järjestikust etappi), järgmine samm on "Täielik GAPS dieet", kus on lubatud süüa kõiki GAPS-i lülitatud toite, ning viimane samm on GAPS-i dieedi lõppjärk, kus võib pikkamisi kasutusele võtta eelnevalt tarbitud toidud, kui need ei põhjusta  ebasoovitavaid reaktsioone. 

 Peab aru saama, et GAPS dieet on pikaajaline projekt (peab arvestama 1,5 - 2 aastaga) ning tõenäoliselt kord juba tervisliku toitumise teele astunud inimene ei pöördu enam tagasi ebatervislike toitumisharjumuste juurde. 

 GAPS-i dieedis on soovituslike ja ebasoovitavate toitude grupid. Kokkuvõttes lülitatakse toitumisest välja peamised süsivesikuid sisaldavad toidutooted (jahu, leib, maiustused, kartul, teraviljad), töödeldud toit, hapendamata piim ja piimatooted. Esimestel etappidel pole lubatud kasutada ka kiudusid sisaldavaid köögivilju ja ühtki puuvilja, et võimaldada sooletraktil paraneda. 

 Erinevalt SCD-st rõhutatakse selles dieedis ka toite, mida peab lülitama söögikaarti ning peamised neist on probiootilisi baktereid sisaldavad toidud (hapukapsas, keefir ja teised hapendatud piimatooted), head rasvad (või ja loomsed rasvad, oliivõli) ja kondipuljong, mis on väärtuslik toitainete allikas. Probiootikumid ja kondipuljong on GAPS-i dieedi aluseks, kuna aitavad tervendada sooleepiteeli rakke enterotsüüte ning paljundada sooletraktis häid baktereid. 

Hapukapsas. Pilt: netist.

 Hapendatud kapsas on suurepärane, odav ning igaühele kättesaadav probiootiliste bakterite allikas. Võime olla uhked ja priviligeeritud, et meil ei ole veel unustatud kapsaste hapendamise oskust. Ameerikas maksavad inimesed suurt raha, et õppida kapsa hapendamist kursustel. 

 Kondipuljongi kohta peab ütlema, et toiteväärtuse poolest on filee looma kõige väheväärtuslikum osa, kuid kondid, nahk, krõmpsluud, rasv, kõõlused ja rupskid (keel, maks, süda ja muu) on looma organismis kõige väärtuslikumad ning just neist peab keetma puljongit. Mida kauem puljongit keedetakse, seda täielikumalt lagunevad selles kõik toitained - valgud (aminohapeteni), süsivesikud (monosahhariidideni) ja rasvad (rasvhapeteni), mis tähendab, et nende ainete imendumine sooletraktis toimub väga kiiresti. 

Kondipuljong. Pilt: netist. 

 Kõik, millest meie vanemad sülti keetsid (sea kõrvad, kärss, koot ja jalad), on suurepärane kollageeni allikas, kollageen omakorda on sidekoe peamine koostisosa, tähtsaim aine ilusa naha ja tervete liigeste tagamisel.

 GAPS-i dieediga viib doktor Campbell-McBride meid tagasi selle võimalikult loodusliku ja rikkumata toidu juurde, mida tarbisid meie vanavanemad ja eelkäijad paljude põlvkondade eest. 

 GAPS dieet näeb ette toidu valmistamist kodus ja loodusliku (tööstuslikult töötlemata) toidu söömist, kui võimalik, oma aias kasvanud viljade ja taimede tarbimist, kuna oluline on ka toidu kvaliteet. Ideaalne, kui on saadaval mahekasvatatud liha, köögiviljad, puuviljad, kala, munad. Häid tulemusi võib saavutada ka siis, kui teeme sisseoste poes või turul, kuid sel juhul peaks võimaluse korral ostma parimad (puhtamad) tooted. 

2. Tarvis on tervist soodustavaid abivahendeid
 Lisaks dieedile näeb GAPS programm ette individuaalselt valitud toidulisandite, vitamiinide ja mineraalainete kasutamist. Kõige parem oleks need valida koostöös tervisespetsialistiga. GAPS-i toitumisprogrammi tähtsaimad toidulisandid ja vitamiinid on järgmised. 
  • Probiootikumid (suures konsentratsioonis). 
  • Asendamatud rasvhapped (hea seemne - ja pähkliõli seguna, tursamaksaõli (mis varustab EPA, DHA, A- ja D-vitamiinidega) või kalaõlina - tagab EPA ja DHA).
  • Seedeensüümid - maohapet paljundavad preparaadid (korrastamata soolte mikroflooraga inimestel on tihti mao alahappesus), kõhunäärme ensüümid. 
  • Vitamiinid ja mineraalained: C-vitamiin, B-grupi vitamiinid, A-vitamiin, kaltsium, raud, magneesium, tsink, jood ja teised. 
3. Keskonnale mõeldes

 GAPS-i programmi tähtsad komponendid on organismi üldine puhastamine ja eluviisi muutmine, ilma milleta poleks sooletrakti korrastamine ja organismi tervenemine täielik. 

 See osa hõlmab kõiki organismi puhastamise võimalusi ja on väga individuaalne. Mõni vajab värskelt pressitud mahlu, mis aitavad stimuleerida immuunsust, teisel on asjakohasemad abinõud, mis võimaldavad vabaneda parasiitidest. Samuti peab enamik inimesi tõsiselt mõtlema, kuidas vähendada organismi üldist saastatust kodus olmekeemia, kosmeetikatoodete, mööbli ja vaipade kaudu. 

 Doktor Natasha Campbell-McBride rõhutab ka mobiiltelefonide kasutamise kahjulikkust. Ehkki GAPS toitumisprogramm võib ebasoovitavate ja soovituslike toiduainete poolest näida range, saab seda lihtsalt kohaldada iga inimese individuaalsetele vajadustele, sümptomitele ja reaktsioonidele. Kahte ühesugust inimest ei ole, seepärast on ka iga inimese kogemus GAPS-i dieedi järgimisel erinev. 






Neljapäev, 25. mai 2017

Pikkpoisi rull.


 Enam ei mäleta kustkohast see retsept mulle silma jäi aga kõige tõenäolisemalt jagati seda LCHF Eesti Facebooki grupis. Kuna retsept tundus nii põnev ja on kindlasti ka väga maitsev, siis otsustasin järgi proovida. Originaalretsept on siin. Videoretsept on saadaval ka Youtube-s.



Vaja läheb:
1 kg hakkliha
2 muna
1 tass riivsaia
2 tl soola
1 tl musta jahvatatud pipart
1 tl küüslaugu pulbrit

foolium või küpsetuspaber

4-6 viilu sinki 
6-8 viilu juustu
2 tassi spinatit
10-12 viilu peekonit

Valmistamine:
 Kuumuta ahi 180 kraadi. 
 Sega suures kausis hakkliha, munad, sool. pipar ja küüslaugu pulber. Sega koostisained omavahel korralikult läbi.
 Asetage hakkliha segu küpsetuspaberit või fooliumiga kaetud ahjuplaadile ja ajage ühtlaselt laiali. 
 Asetage hakklihakihile (õhukeselt viilutatud) singi viilud, singiviilude peale pange juustu viilud ja kõige peale pange spinati lehed. 
 Kasutades küpsetuspaberi või fooliumi abi keera valmis tihe rull. 
 Lõika uus tükk küpsetuspaberit või fooliumi ja kata see ühtlaselt hakkliharulli laiuselt peekoniribadega. 
 Tõsta hakkliharull peekoniribade peale ja kasutades küpsetuspaberi või fooliumi abi keera hakkliharulli ümber peekoni kate. Jälgi, et rullid peekoni tihedalt hakkliharulli ümber. Vooderda rull fooliumiga ja küpseta ahjus 25 minutit. 
 Tõsta ahjus temperatuur 260 kraadi, eemalda foolium ja küpseta veel 20 minutit, kuni peekon on pruunistunud ja krõbe.
 Lase jahtuda, viiluta ja serveeri! 


Pikkpoisi rull. Foto: erakogu. 

MINU KOMMENTAAR:
 Kuna minul oli kodus üks 600 grammine Rakvere Koduse hakkliha pakk, siis kasutasin seda ja muutsin kogused vastavalt hakkliha kogusele ümber. 



 Selle koguse peale panin vaid ühe L suuruses muna.


Kanamuna. Pilt: netist. 

Riivsaia ma ei kasutanud üldse. Mitte midagi ei juhtu, kui seda ei pane ja kuna mulle pole riivsai soovitav, siis olen selle alati oma retseptides ära jätnud. 
 Küüslaugu pulbrit ei kasutanud. Ma seda väga ei armasta ja sellepärast seda tavaliselt poest ei osta. Lootsin, et ehk mingist ajast veel on järgi seda aga ei leidnud. Ju siis pole. Kasutasin selle asemel hoopis paprika pulbrit. Sool oli Himaala roosa sool. Ja pipar oli tavaline jahvatatud pipar. 


Paprika pulber. Pilt: netist. 

 Viilutatud sink on mul sama, mis eelmises retseptis. Hea õhuke. Seda annab ilusti rullida ja singist korvikesi oli ka sellega väga kerge teha (vaata mu eelmist retsepti: Singikorvikesed munaga). Seda läks vaja 5 viilu.


Rakvere suitsurulaad. Pilt: netist. 

 Juust oli tavaline viilutatud Saaremaa Hollandi leibjuust. Seda oli vaja samuti 5 viilu. 
Saaremaa Hollandi leibjuust. Pilt: netist. 

 Spinat oli mul karbi oma. Ja panin teda 50 grammi.


Ortomad Beebispinati lehed. Pilt: netist. 

Ja mingisuguse sooduka ajal olin ostnud mingeid tundmatu firma viilutatud peekoneid. Üks oli suitsupeekoni viilud 150 g ja teine oli toorsuitsu peekoni viilud. Ka 150 grammi. Nendega sain oma hakkliha rulli ilusti kaetud. 


Ringa toorsuitsu peekon. Pilt: netist.
De'lhu's suitsupeekon. Pilt: netist. 

 Keeramisel kasutasin tavalist küpsetuspaberit, kuna foolium tundus mulle liiga paks ja jäik selle töö jaoks. Ma muidugi ei tea milliseid fooliume praegu poodides üldse müüakse. Mul on mingi sada aastat tagasi ostetud foolium. Ema kunagi (kes teab võibolla isegi "vene ajal") oli ostnud mitu rulli fooliumi. Ju siis oli tol ajal defitsiit või miks ta seda nii mitu rulli ostnud oli ei tea. Igal juhul on mul siiani seda veel alles aga see on küll selline paks ja jäik. Seepärast kasutasingi keeramisel hoopis küpsetuspaberit. Keeramine küpsetuspaberiga oli lihtne. Ainult, et pärast teda küpsetusnõusse tõsta oli küll veidi keeruline. Nojah, kui fooliumiga keerad, siis jätadki ta sinna ja tõstad koos fooliumiga vormi. Mina aga keerasin ju küpsetuspaberiga. Noh, kuidagi sain hakkama :D Ja nii ma küpsetasingi seda rulli kohe alguses ilma fooliumita. Alguses 180 kraadi juures 25 minutit ja pärast 260 kraadi juures veel 20 minutit. Mina tahtsin krõbedamat peekonit ja küpsetasin veel ca 10-15 minutit veel. 

PS! Hakkliha tasuks üsna õhukeseks suruda ja täidist võiks rohkem olla :P Siis saab ka rohkem rullida ja singi-juustu-spinati viirge on rohkem. On efektsem. Mul jäi kuidagi nirult näha seda täidist. Kindlasti teen seda veel, sest tõesti superhea sai. Aga järgmine kord üritan hakkliha kihi õhemaks saada ja täidisega olen ka pisut heldem :D 


Pikkpoisi rull värske salatiga. Foto: erakogu. 

Ja siin on pikkpoisi rulli toitumisalane teave:


Pikkpoisi rulli toitumisalane teave. 


 Head isu! :)