esmaspäev, 8. jaanuar 2018

Ja ongi uus aasta juba käes.


 Ja ongi uus aasta juba käes. Head uut aastat ei sobi enam soovida. Liiga palju aega on mööda läinud. Aga parem hilja, kui mitte kunagi! :) 

 Aga miks ma siis nii pikalt vait olen olnud? Ma pole ju siia mitte ridagi kirjutanud juba väga pikka aega. No ma lihtsalt ei suutnud ennast niipalju kokku võtta. Loomulikult olen ma süüa teinud ja muidu toimetanud aga lihtsalt polnud energiat, et ka siia midagi kirja panna. 

 Kuskil detsembri keskel (12. kuupäeva paiku) postitasin ma Facebooki gruppi "Kodused toidud retseptiga (reeglitega)" Šveitsi šnitsli retsepti. Ma olin justnimelt sellise nimega šnitslit Coop-i kulinaarialetist ostnud ja see oli väga maitsev. Otsustasin seda kodus ise järgi teha. Googeldasin pisut ja leidsin nii eestikeelse retsepti (siin), kui ka inglisekeelse retsepti (näiteks siin). 


Minu valmistatud Šveitsi šnitsel. Foto: erakogu.  

 Panin pildi koos valmistamisõpetusega sinna Facebooki gruppi üles ... ja siis läks kammaijaa lahti. Otsa tegi lahti üks naisterahvas, kes ka seal grupis on ja kellega mul on pehmelt öeldes üks kana kitkuda. Ta nägi nüüd soodsat võimalust mulle niiöelda ära panna. Temaga lõi niiöelda kampa üks grupi moderaatoritest (Ka mina olen selles grupis üks moderaatoritest). 



Eestikeelne Šveitsi šnitsli retsept. Screenshot Toidutare lehelt. 

 Sellise nimega šnitslit polevat üldse olemas ja tegelikult on selliselt valmistatud šnitslil hoopis teine nimi ja ... ühesõnaga mind löödi täiega risti. Ma ei pidanud sellele tramburaile seal vastu ja kustutasin oma šnitsli pildi sealt ära. Ma tundsin, et mulle mõneks ajaks piisab sellest grupist. Lülitasin kõik grupi teavitused välja, lahkusin adminni ja modede privavestlusest ja hoidsin eemale. Samas see mõjus mulle nii, et mul polnud enam isu mitte kuskile mitte midagi postitada ega kirjutada. Oli päevi, kus ma ei lülitanud arvutitki sisse. 
 PS! Pärast põhjalikumat googeldamist hiljem leidsin Wikipediast (siin) ka selle šnitsli õige nime - Cordon Bleu. Kuna just nii valmistatud šnitsel on Šveitsis väga populaarne, siis tõenäoliselt sellepärast on seda ka Šveitsi šnitsliks nimetatud. Ma ei mõelnud peast seda nime välja! 


Kurikuulus Šveitsi šnitsel, mille Coop-i kulinaaria letist otsin. Pilt: netist. 

 Jummel, ma ei saa siiani aru mille pärast oli vaja "saag käima tõmmata"! Ma saaks veel aru, kui ma oleksin mõne šnitsli retsepti varastanud ja selle Eda šnitsli nime all avalikkuse ette toonud või lambist ise selle nime pannud. Ja no ma pole tõesti mingi kõrgema klassi kokk, kes teab kõikide mujal valmistatud toitude päris õigeid nimesid. Meil on müügil selliselt valmistatud šnitsleid! Kustkohast mina pidin teadma, et kuskil mujal nimetakse seda hoopis teise nimega?! Mulle jäi mulje, et mis minusugune rumal üldse teab või teeb sellises grupis. Ja mis mulje jätab see teistele grupi liikmetele? Ühesõnaga ära postita oma toitude pilte ja retsepte, kui nii rumal oled ja ei tea millised on õiged toitude nimed! Ega ei julgegi enam midagi sinna üles panna. Ilmselgelt olen ma liiga rumal, et seal üldse midagi postitada või sõna võtta. Ja kuna Hashimoto haigusega inimesed peavad stressi vältima nagu tuld, siis võtsingi aja täiesti maha. Puhkasin, lugesin ja hoidusin üleliigsest stressist, et ennast säästa ja sellest kõigest toibuda.

 Jah, aga lõpmatuseni ei saa ma eemale hoida. See kiire detsember on nüüdseks läbi ja tööl on ka jälle vaiksemad ajad. Tuleb ennast uuesti kokku võtta ja taas reele saada. Siin. See on minu blogi ja no ma tõesti tahaks näha, kes siin mulle ette kirjutama tuleb, mida ma võin siia postitada või kirjutada. Täiesti võimalik, et ma mingi aja pärast postitan siiski siia ka selle kurikuulsa Šveitsi šnitsli pildi koos valmistamisõpetusega. :D Muide see tuli imemaitsev välja! Ja mul on tegelikult täiesti ükstaskõik mis nimega seda šnitslit mujal nimetatakse! Meil siin Eestis on sellise nimega justnimelt nii valmistatud šnitslit müügil ja kes kuidagi kiunumata ei saa olla, siis see las läheb tõmbab oma sae kuskil mujal käima. Mingu koolitagu näiteks Rannarootsi lihatööstust, kes julgeb niiiii vale nimega šnitslit müüa! :D Ja mingu nõudku näiteks Coop-i poodidest (tõenäoliselt on see müügil ka teistes toidupoodides aga kuna mu kodupood on Coop, siis ei oska muude kaupluste sortimendi kohta sõna võtta) selle toote eemaldamist :D 


Minu paneeritud sealihašnitsel. Foto: erakogu. 

 Millega ma siis tegelesin kogu detsembri? Nagu teada, siis on kaubanduses terve detsember aasta kõige müügirohkem kuu. Saime meiegi korralikult vatti. 11 tunniste tööpäevade lõpus olin nii läbi, et vaatasin kuidas ruttu koju ja voodisse saaks. Vabadel päevadel tõesti puhkasin. Vahepeal suutsin ka pisut tõbine olla. Õnneks sain vabade päevade ajal ennast niipalju turgutada, et ei pidanud päris haiguslehele jääma. Vedas, sest see oleks päris korralik pauk olnud, kui ma sel ajal rivist välja oleksin kukkunud. 
 Lugesin läbi ka mõned raamatud. Üks neist oli "Food Pharmacy" (siin), mis räägib soolestiku mikrofloorast ning põletikku ennetavast ja ravivast toidust. Kuna see teema on mind viimasel ajal väga huvitanud, siis olen ikka üritanud sel teemal ennast rohkem teadlikumaks muuta. Ja kuna jõuluvana tõi Mareki emale raamatu "Need näod kõlavad tuttavalt" (siin), siis jõudsin ka seda lugeda/vaadata. 

 Tegin ikka süüa ka omale ja nii mõndagi toitu tegin esimest korda aga kuna ma olin vaimselt nii läbi ja see Šveitsi šnitsli keiss mõjus mulle üsna laastavalt, siis võttis kogu see kammaijaa minult ära ka igasuguse kokkamise isu. Ma tegin küll süüa aga ega sealt miskit visuaalselt ahvatlevat ei sündinud. Kokkamine tundus mulle sellise paratamatu kohustusena. Tegin süüa aga mitte enam südamega. :( Vot nii rängalt mõjuvad mulle stress ja tülid! Tükiks ajaks olen rivist täiesti väljas. Eks edaspidi olen targem. Prioriteedid peavad paigas olema ja peaksin rohkem stressi vältima. Ja nii ma mõtlesingi, et ega mul pole ju mingit kohustust veel kuskile midagi postitada. Las teevad teised, kes on tugevama närvikavaga ja rohkem haritumad ses vallas. 


Minu Slow Cooker-is valmistatud täidetud paprikad. Foto: erakogu. 

 Ma olin mõned toidud juba varem teinud, mida ma lihtsalt polnud veel jõudnud oma blogisse lisada. Näiteks proovisin ära gluteenivaba riivsaia või paneeringu (ma ei teagi kumb õigem nimi sellele on) ja tegin paneeritud sealihašnitslit. Ega aru küll polnud saada, et gluteenivaba on. Täiesti petab ära. Nii tore, et meil kaubanduses  gluteenivabade ja laktoosivabade toitude ja toiduainete sortiment suureneb. Valikuvõimalusi tuleb järjest juurde. 
 Aga üldiselt tegin sel ajal süüa midagi, mis ei nõudnud minult palju energiat või aega. Minu Slow Cooker sai sel perioodil korralikult kasutust. Ma ikka ei jõua ära tänada selle aparaadi geniaalsust, mugavust ja lihtsust. Viskad aga toidu sisse ja see teeb ise toidu valmis. Näiteks tegin mõned korrad ka täidetud paprikaid seal. Hautasin hapukapsaid pehmeks ja valmistasin mõnusalt mahlakaid lihatükke. 
 Paraku andis see siiski tunda, et ei valmistanud süüa rõõmu ja südamega. Täidetud paprikad olid küll imemaitsvad aga paraku üsna õnnetu olemisega. Oleksin ma asja südamega võtnud oleks tulemus silmale ka ilusam vaadata olnud. Oleks piisanud ka sellest, kui oleksin vahepeal jälginud, mida nad seal Slow Cooker-is teevad. Mina aga jätsin nad sinna pisut liiga kauaks. Sellest siis ka nende õnnetu välimus. :( Loodan, et mu kokkamisrõõm hakkab tasapisi tagasi tulema. 

 Tööandjalt sain hästi armsa jõulukingi, mis muu hulgas sisaldas ka käsitöö piparkoogi taigent ja glasuuri. Kuna Stella sattus sellest nii vaimustusse, siis lasin tal hea meelega ise teha. Mina ainult küpsetasin valmis. Aga vot nii laisk olin küll, et ei viitsinud enda ema juurest piparkoogi vorme tuua aga Mareki juures selliseid asju lihtsalt polnud. Ja kuigi Mareki kodu ja minu ema kodu asuvad üsna lähestikku, siis ikkagi ma lihtsalt ei viitsinud neile sinna järgi minna. Õnneks Stella sellest suurt numbrit ei teinud ja oli nõus ka tahulise klaasiga. Päris põnev oli tegelikult vaadata, kui suure õhinaga ta neid piparkooke tegi ja pärast kaunistas. Siiski ei pidanud ma vastu ja kaunistasin ka mõne piparkoogi. :)


Stella valmistatud pipargoogid. Foto: erakogu. 

 Kui nüüd kogu aasta kokku võtta, siis oli nii õnnestumisi, kui ka tagasilööke. Aasta alguses liitusin jaanipäeva challenge-iga aga, kui mul kevadel hakkas peast peotäite kaupa juukseid ära tulema, siis tegin valiku. Kas olla kiilakas sale või pisut vormikam aga juustega. Valisin juuksed. Ja õnneks sain oma juukseprobleemi korda. Suutsin isegi neid kasvatada. Selle aastaga kasvasid nad mul päris tublisti ja ka juuksed püsivad ilusti kinni. Minu võitlusest juuste väljalangemisega saab lugeda siit: Kuidas ma juukseid kasvatasin ja mis sellest välja tuli :) Paraku kannatas selle all mu planeeritud kaalulangus. Aga mis kehvasti, see uuesti. Jätkan oma võitlust kaaluga ja tervema minuga. 
 Juukseid olen mitmed korrad lõiganud ka aga ravida on veel küll kindlasti vaja. Kuivad juuksed ei näe siiski nii ilusad läikivad ja terved välja, kui võiks. Ma pole neid siiani kordagi ka värvinud, sest kardan liigset keemiat. Mul olid ju blondid triibud juustesse tehtud. Kuna see üleminek nii järsk pole, siis olengi siiani nii jätnud. Las veel kosuvad. 


9. juuni 2017 Foto: erakogu.
23. september 2017 Foto: erakogu. 
31. detsember 2017 Foto: erakogu.


 











 
 Vot selline on olnud minu detsember. Nüüd aga on uus aasta ja tuleb uue hooga jätkata. Loodan peatselt taas reel olla.

 Edukamat uut aastat meile kõigile! Et me oleksime tervemad ja rõõmsamad ja, et meid ei külastaks kurbus, väsimus ja stress! Et meie ettevõtmised õnnestuksid ja me ei puutuks kokku tülide ja muu negatiivsega! Ma siiralt loodan, et uus aasta tuleb parem ja edukam. Meile kõigile!  





 Peatsete kohtumisteni! :)

teisipäev, 12. detsember 2017

Liharullid ja hapukapsas Slow Cookeris.


 Viimasel ajal on nii kiire olnud, et polegi olnud aega siia oma köögitoimetusi kirja panna, kuigi süüa ikka teen omale ja vahel ka midagi sellist, mida pole veel siia kirja saanud. Parandan nüüd täna selle vea. 
 Tegin ükspäev hapukapsast ja kuna selle pehmeks keetmine pliidil on üsna ajamahukas töö ja peab jälgima, et kapsas kuivaks ei keeks, siis otsustasin kapsa pehmeks hautada hoopis Slow Cooker-is. 
 La liharullid hautasin pehmeks Slow Cooker-is. Kastme tegin liharullide hautamise leemest. Ja aurutasin juurde kartuleid. 


Hapukapsas, liharullid, kaste ja aurutatud kartul. Foto: erakogu. 


Hapukapsas Slow Cookeris.

 Mulle meeldib selline magushapu hapukapsas ja nii olen oma kapsast jõuludeks hautanud juba aastaid. Võiks juba isegi öelda, et aastakümneid. Nii valmistatud kapsas on kõigile väga maitsenud. Mulle endale loomulikult ka, muidu ma seda ju ei teeks :) 
 Kapsa sisse panen alati ka midagi rasvast. Kas tüki searasva või kuubikuteks lõigatud pekki. Seekord mul polnud kodus kumbagi aga mul oli üks tükk Oskari abasinki, millel on päris mehine pekiviirg küljes. Lõikasingi selle pekise osa sealt singi küljest ära ja hakkisin kuubikuteks. Kahjuks ei leidnud netist kuidagi paremat pilti, kui üks reklaam selle toote soodustusest. Aga ilusti on näha see priske pekine osa sel singil. 
 Kuna ma suhkurut üritan nii palju kui võimalik vältida, siis kasutasin seekord kapsa magusamaks tegemiseks erütritooli. Erütritooli ostsin Lesscarbs e-poest siit. Seal maksab 1 kg 11.50 €
 Peab mainima, et see Slow Cooker on küll üks geniaalne leiutis. Esimest korda ei pidanud ma kapsast hautamise ajal passima. Ca tunni pärast läksin korra vaatama. Kapsast oli veel pisut vedelikku eraldunud nii, et kapsas oli ilusti mahlakas ja haudus seal potis nii kenasti. Segasin korra läbi ja lasin vaid veel ca tunnikese tal rahulikult haududa. Ei mingit mure, et vedelik aurab ära ja kapsas jääb kuivaks või kõrbeb ära. Väga mugav!

Vaja läheb:
1 kott hapukapsast (1 kg)
tükike pekki või pekist sinki (65 g)
2 spl erütritooli
1/2 spl Himaalaja roosat soola
1/2 tl sidrunihapet
ca pool kruusi vett (160 ml)

Võrokeste hapukapsas porgandiga. Pilt: netist. 
Oskar Abasink. Pilt: netist. 
Lesscarbs Erütritool. Pilt: netist. 
Himaalaja roosa sool. Pilt: netist. 
Sidrunihape. Pilt: netist. 










Valmistamine:
Lõikasin pekise singi osa väikesteks kuubikuteks ja panin need Slow Cooker-i poti põhja. Peale kallasin koti hapukapsast. Lisasin erütritooli, soola ja sidrunihappe. Kõige peale valasin ca pool kruusi vett (ca 160 ml). Kaan peale ja "HIGH" reziimil paar-kolm tundi lasta haududa. Vahepeal vaid korra kontrollisin ja segasin läbi. 

 Kapsakoti peal olid ka mõned retseptid. Kirjutan need igaks juhuks siia ka.

Hapukapsasupp ubadega.
500 g hapukapsast
2,5 l vett
100 g põldube
500 g sealiha
1 sibul
1 porgand
soola

Mulgikapsad.
1 kg hapukapsast
700 g kergelt soolatud sealiha
100 g odratangu
soola
2 tomatit kaunistuseks

Praekapsas.
1,15 kg hapukapsast
80 g praerasva
suhkur ja sool maitse järgi

Hapukapsa - sibula salat. 
750 g hapukapsast
180 g sibulat
100 g suhkrut
50 g toiduõli

 Ja siin on selle hapukapsa toitumisalane teave:

Liharullid.

 Mul oli üks ilus tükk sealiha. Täpsemalt Maks & Moorits sea välisfilee. Vaatasin, et sellest saab ilusaid väikeseid liharulle teha. Minul oli 912 grammine tükk seda liha ja sellest suutsin lõigata 13 ilusat lihaviilu (775 g). Otsatükid kahjuks nii ilusad polnud ja need tampisin lihahaamriga lihtsalt laiemaks ja praadisin niisama ära. 

Vaja läheb:
viilutatud sealiha (13 viilu, 775 g)
teralist Dijon sinepit lihatükkide määrimiseks (65 g)
1/2 porgandit (90 g)
13 kuivatatud musta ploomi (70 g)
1 spl õli liharullide pruunistamiseks pannil (15 ml)
soola ja pipart liharullide maitsestamiseks
vett liharullide pehmeks hautamiseks (ca 300 ml)

Maks & Moorits sea välisfilee, maitsestatud. Pilt: netist. 
Vilux Dijoni teraline sinep. Pilt: netist. 
Porgandid. Pilt: netist. 
Kuivatatud mustad ploomid. Pilt: netist. 
Borges Extra neitsioliivõli. Pilt: netist. 
Himaalaja roosa sool. Pilt: netist. 
Jahvatatud must pipar. Pilt: netist. 

Valmistamine:
 Lõika lihast ristikiudu ilusad õhukesed (ca 1 cm paksused) viilud. Vasarda liha lihahaamriga mõlemalt poolt läbi. 
 Määri lihaviiludele sinepit. 
 Puhasta porgand ja lõika need peenikesteks kangideks. Minul on kodus mini Nicer Dicer. Sellega saab hästi ruttu ilusad ühtlased peenikesed kangid. 

Mini Nicer Dicer lõikur. Pilt: netist. 
 Lõika kuivatatud mustad ploomid pooleks. 
 Alusta liharullide täidise panemist ja rulli keeramist. Säti igale liharullile üks kuivatatud must ploom (2 poolikut) ja mõned porgandi kangid. Keera liha rulli ja seo jämeda puuvillase niidiga kinni, et täidis ilusti rulli sees püsiks ja liharulli vahelt välja ei pudeneks. 
 Aja pann törtsukese õliga kuumaks ja pruunista liharullid ühtlaselt pruuniks. Puista peale soola ja musta pipart. Vahepeal peab liharulle pannil keerama, et kõik küljed ilusti pruunistatud saaks. 
 Tõsta liharullid pannilt suurele taldrikule ja lõika niit lahti ja eemalda. Enam pole ohtu, et täidis välja pudeneks või rull koos ei püsiks. Jälgi, et kõik niit eemaldatud saaks. 
 Tõsta pruunistatud liharullid Slow Cooker-i potti, vala peale vesi. Liharullid ei pea olema üleni veega kaetud, sest Slow Cooker-i potides hautades eraldub lihast veel pisut vedelikku juurde. 
 Hauta liharullid "HIGH" režiimil pehmeks. Selleks kulub ca 2 tundi. 
 Tõsta liharullid Slow Cooker-i potist välja. Potti jäänud leemest teed kastme. 

Ja siin on ühe liharulli toitumisalane teave:


Kaste liharullide leemest. 

 Kuna liharullide hautamisest jäi järele imemaitsev leem, siis otsustasin selle ära kasutada ja kastmeks teha. Kahjuks oli mul kodus alles veel vaid 1 dl jagu laktoosivaba vahukoore koort. Otsustasin veel juurde lisada pisut hapukoort. Kaste tuli väga maitsev!

Vaja läks:
liharullide keeduleent
1 dl laktoosivaba vahukoore koort
30 g laktoosivaba hapukoort
pisut Himaalaja roosat soola kastme maitsestamiseks

Valio laktoosivaba vahukoore koor. Pilt: netist. 
Tere laktoosivaba hapukoor. Pilt: netist. 












Valmistamine:
 Segasin vahukoore koore ja hapukoore segi ja valasin Slow Cooker-i potti liharullide hautamise leeme sisse. Lasin pisut kuumutada ja segasin aegajalt. Maitsesin ja lisasin natuke soola. 

 Ja siin on selle kastme toitumisalane teave. Liharullide hautamise leent ei pannud kirja, sest seda on võimatu kindlaks teha. Pealegi kui liharulle ka sööd, siis on liharullide kalorsuse sees ka juba see vedelik. Soola läks samuti imevähe ja seda polnud samuti mõtet kirja panna. 


 Juurde aurutasin kartuleid. Lisa vaid need ka oma toidukavasse. Ja oligi mitmeks päevaks toit olemas :) 

Slow Cooker-is pehmeks hautatud hapukapsas, aurutatud kartul, Slow Cooker-is pehmeks hautatud liharullid ja liharullide hautamisest tekkinud leemest kaste vahukoore koore ja hapukoorega. Foto: erakogu. 

Head isu! 

teisipäev, 28. november 2017

Salat "Kasukas".


 Mulle meeldivad kalaga salatid. Lemmik on mimoosisalat aga ka "kasukas" on üks mu lemmik salatitest. Seekord otsustasingi teha salatit "Kasukas". 

Salat "Kasukas". Foto: erakogu. 

Kogus: 6 portsu

Vaja läheb:
4 väikest porgandit (140 g)
3 keskmise suurusega kartulit (220 g)
200 g laktoosivaba hapukoort
200 g majoneesi
näputäis Himaalaja roosat soola hapukoore - majoneesi maitsestamiseks
1/2 mugulsibulat (45 g)
1 karp kergsoola heeringat õlis (180 g)
3 muna (170 g)
ca pool pakki keedetud riivitud peeti (250 g)
maitserohelist (näit. peterselli) garneerimiseks/kaunistamiseks

Porgandid. Pilt: netist. 
Kartulid. Pilt: netist. 
Laktoosivaba hapukoor. Pilt: netist. 
Salvest klassikaline majonees. Pilt: netist. 
Himaalaja roosa sool. Pilt: netist. 
Mugulsibul. Pilt: netist. 
Kergsoola heeringafilee õlis. Pilt: netist. 
Keedetud munad. Pilt: netist. 
Keedetud riivitud peet. Pilt: netist. 
Petersell. Pilt: netist.

Valmistamine:

1. Pane porgandid ja kartulid aurutajasse ja auruta pehmeks. Kui aurutajat pole keeda need väikeses potis. Jahuta ja koori. 
2. Keeda munad. Jahuta. 
3. Sega hapukoorest, majoneesist ja näputäiest soolast valmis kaste. Tõsta külmkappi.
4. Lõika porgandid ja kartulid väikesteks kuubikuteks või riivi jämeda riiviga. 
5. Puhasta mugulsibul ning tükelda väikesteks kuubikuteks.
6. Ava heeringafilee karp ja nõruta korralikult õlist. Lõika heeringafilee väikesteks tükikesteks.
7. Koori munad ja suru taldrikul kahvliga puruks. Muna peab jääma peen pudi. 
8. Võta külmkapist lauale keedetud riivitud peet ja hapukoore - majoneesi kaste. Tõsta lauale ka kausid/pokaalid, kuhu hakkad salatid kihiti laduma. 
9. Alusta salati ladumist:
a) porgandikuubikud
b) kartulikuubikud
c) hapukoore - majoneesi segu
d) heeringafilee tükikesed
e) 
mugulsibula tükikesed
f) keedetud riivitud peet
g) hapukoore - majoneesi segu
h) kahvliga pudiks litsutud muna
i) kaunista salat maitserohelisega 
10. Tõsta salatikausid serveerimiseni külmkappi.


Salat "Kasukas". Foto: erakogu. 

Ja siin on selle salati ühe portsu toitumisalane teave:


Head isu!

Kartulipuder hakklihaga.


 Facebooki grupis Kodused toidud retseptiga (reeglitega) postitati kartulipuder hakklihaga toit. Ja mulle meenus, et tegin seda toitu vanasti päris tihti. Otsustasin nüüd seda toitu uuesti teha. 

Vaja läheb:
potitäis kooritud kartuleid (unustasin toored kartulid kaaluda aga keedetult oli mul neid 1 kg 210 g)
piima 400 ml (mina kasutasin laktoosivaba piima)
50 g võid (mina kasutasin laktoosivaba võid)
soola ca 1 spl kartulitele + ca 1 tl hakklihale
karp hakkliha (300 g)
2 spl õli (30 ml, hakkliha praadimiseks)
1 mugulsibul (65 g)
ca 1/2 tl jahvatatud musta pipart hakkliha maitsestamiseks
Kartulid. Pilt: netist. 
Laktoosivaba piim. Pilt: netist. 
Laktoosivaba või. Pilt: netist. 
Himaalaja roosa sool. Pilt: netist. 
Maks & Moorits Kodune hakkliha. Pilt: netist. 
Mugulsibul. Pilt: netist. 
Jahvatatud must pipar. Pilt: netist. 

Ekstra neitsioliivõli. Pilt: netist. 





Valmistamine:
 Keeda kartul. 
 Prae pannil õlis hakkliha ja pisikesteks tükkideks lõigatud mugulsibul. Maitsesta soola ja jahvatatud musta pipraga. 
 Vala pehmeks keedetud kartulitel keeduvesi ära ja tambi pudrunuiaga kartul katki. Kuumuta piim soojaks ja lisa kartulipudrule. Lisa pudrule tükk võid. Tambi puder ühtlaselt katki, et tükke siise ei jää. Ära väga hoogsalt tambi, muidu pritsib piima potist välja! :D Kuna potis on ka vedelikku (piima), siis on ühtlaselt pudruks tampimine lihtsam. Kui nüüd soovid, siis võid tavalise käsimikseriga madalal kiirusel pudru ka üle vahustada. 
 Kui puder on ühtlane ja kohev lisa pannilt pudru sisse ka praetud hakkliha sibulaga ja sega korralikult läbi.


Kartulipuder hakklihaga. Foto: erakogu.

MINU KOMMENTAAR:
 Kasutasin laktoosivabu piimatooteid, et mina ka ikka süüa saaksin. Oi, mis mõnus nostalgia :) Hästi mõnus ja toitev söök. Serveerimisel puista peale mõnd maitserohelist. Minul on pandud hakitud murulauku. Kindlasti lisa juurde mingit salatit. Minul on marineeritud kurk ja värske kurk laktoosivaba hapukoore ja Himaalaja roosa soolaga. 
 Mingit lihavärki pole rohkem lisada vaja. Pudrus on juba liha sees. 
 Aga kõige maitsvam on puder järgmisel päeval. Praen selle pannil kuldpruuniks ja praen kõrvale ühe härjasilma. Härjasilma tõstan pudrule ja lõikan munakollase katki, et see vedel munakollane saaks pudrule niriseda. Njämm :P


Praetud kartulipuder hakklihaga ja härjasilmaga. Foto: erakogu.

Ja siin on selle pudru toitumisalane teave (lisa toitumiskavasse salati komponendid juurde, kui kasutad): 




Head isu!