Kuidas päästa juurteta kuukinga? Samm-sammuline juhend.

 

Avastasid ühel hetkel, et kuukinga juured on mädanema läinud ja terveid, elusaid juuri polegi enam. Ära kiirusta taime prügikasti viskama! Facebooki grupis Kuukingad Ja Muud Orhideed näen ma üsna tihti murelikke postitusi: „Kas minu orhideed saab veel päästa?“, „Kõik juured on mädad, mis ma teen?“.

Kas päris juurteta kuukinga saab päästa?

Kuuking on uskumatult visa hingega taim aga siiski tuleks mõningaid asju jälgida ehk siis:

Jah, saab, kui:

• lehed on veel elus ja mitte täiesti kortsus või mädanenud,

• südamik (kasvupunkt) on terve (ei ole pehme ega must),

• mädanikku ei ole edasi tunginud varre sisse.

Kuna see mure on üsna sagedane, paningi kokku selle põhjaliku samm-sammulise juhendi. Vaatame koos läbi neli erinevat päästemeetodit ja räägime ausalt ka sellest, miks mõni internetis leviv populaarne nipp võib sinu taime hoopis lõplikult tappa.

Internet on täis erinevaid nõuandeid alates veeklaasist kuni turbasamblani, kuid mitte kõik neist meetoditest ei sobi algajale ja kogemusteta kasvatajale. Selles postituses kirjutan samm-sammult, kuidas juurteta kuukingale uus elu sisse puhuda. Võrdleme nelja erinevat meetodit ja ma selgitan, miks paljukiidetud turbasammal (sfagnum) võib kogenematu kasvataja käes lõppeda hoopis kiire mädanikuga. Hakkame päästma!

Raske, aga vajalik otsus: lõika ära õievarred!
Enne kui valime päästemeetodi, tuleb teha üks asi, mis teeb paljudele algajatele südamevalu. Kuukingad on üsna visad toalilled ja need võivad õitseda isegi siis veel kui tal on kõik juured mädanenud ning ühtegi elusat juurt pole alles. Seega kui sinu juurteta kuukingal on küljes õievars (isegi kui seal on veel ilusad õied või nupud), tuleb see julgelt võimalikult juurekaela lähedalt maha lõigata. Õitsemine ja pungade hoidmine võtab taimelt viimasegi elujõu. Meie eesmärk on aga suunata kogu taime energia uute juurte kasvatamisele, mitte õite ilu nautimisele. Õievarre võid panna vaasi. Nii jääb see silmarõõmuks alles.

Ettevalmistus ja puhastamine:

• Lõika desinfitseeritud kääridega ära kõik mädad, kuivad ja surnud juured.

• Eemalda alumised kollased või kuivanud lehed, et vabastada juurekael.Väga lihtne viis lehe eemaldamiseks on rebida leht pikkupidi pooleks. Nii saab kogu lehe eemaldada ja juurekael jääb puhtaks. Kui juurekaelal on veel vanu kuivanud lehe „kontsusid“ siis noki ka need kõik ettevaatlikult ära. Oluline on juurekael täiesti puhtaks ja ilusaks roheliseks saada, sest sealt hakkavad kasvama uued juured.

• Desinfitseeri lõikekohad kurkumi, Tseiloni kaneeli või aktiivsöepulbriga või tilguta lõikekohtadele tilk 3 %-list vesinikperoksiidi. Nii vesinikperoksiidi kui söetablette saab apteegist aga töenäoliselt on teie koduapteegis need juba olemas. Söetabletid lihtsalt uhmerda peeneks pulbriks ja siis on see valmis kasutamiseks.

• meetod: Vee kohal (kõige turvalisem algajale)

See on minu isiklik lemmik neile, kes teevad päästeoperatsiooni esimest korda, sest siin on eksimisruum kõige väiksem.

• Kuidas see käib? Võta läbipaistev klaas või purk ja vala põhja veidi vett. Aseta kuuking purki või klaasi nii, et lehed toetuvad äärele.

  Kõige olulisem reegel: taime tüveots ehk juurekael ei tohi ulatuda vette! See peab jääma veepinnast umbes 0,5–1 sentimeetri kõrgusele.

  Tõsta purk võimalikult valgesse kohta, otsese päikese eest kaitstud ja sooja (temperatuuri 23–26 °C ) kohta.

• Miks see töötab? Vesi aurustub altpoolt ja tekitab taime ümber mõnusa niiske mikrokliima. Orhidee "tunneb" niiskust ja hakkab instinktiivselt juuri allapoole, vee suunas kasvatama. Kuna taim ise on kuival, on mädanemise oht peaaegu olematu.

• Miinus: See meetod nõuab kannatust, sest uute juurte ilmumine võib võtta aega 4–12 nädalat (mõnikord isegi kuni 4 kuud). Kuna taim ei saa alt vett kätte, tuleb lehti aeg-ajalt pealtpoolt niiske lapiga pühkida, asetada lehtedele niisked kosmeetilised vatipadjakesed või kergelt piserdada (ettevaatust, et vesi lehtede vahele ja leherosetti ei valguks – mädaniku oht!), et nad krimpsu ei tõmbuks.

PS! Osad orhideekasvatajad on kasutanud stimuleerimiseks ka koduseid looduslikke "juurekasvu stimulaatoreid":

• Aloe vera mahl – stimuleerib rakujagunemist ja juurte kasvu. Aaloe lehe sisu ehk juurekonts ja juurekael määritakse aaloemahlaga kokku.

• Kaneel + mesi lahus – looduslik kasvutugi ja antibakteriaalne.

• Pajuvee lahus – pajutükkide leotamine vees 24–48 h annab looduslikke kasvuhormoone.

Need ei tee imet üleöö, aga annavad taimele vajaliku tõuke.

2. meetod: Tagurpidi vees ehk lehtedepidi vees (kiire abi kortsus lehtedele)

See meetod kõlab esmapilgul täiesti hullumeelselt – kuidas saab orhideed tagurpidi vette panna? Kuid tegelikult on see suurepärane viis taime turgori ehk lehtede priskuse taastamiseks, sest kuuking suudab vett imeda ka otse läbi lehtede pinna.

• Kuidas see käib? Võta puhas klaas või purk ja vala põhja natuke vett. Pööra kuuking tagurpidi ja aseta see purki nii, et lehtede tipud (umbes 1/3 lehe pikkusest) on vee sees. Juurekael ja leheroseti põhi peavad jääma turvaliselt ülespoole, täiesti kuiva kätte ja õhu kätte.

• Miks see töötab? Kuna juuri pole, on lehed janus ja kortsus. Otse vees olles imevad lehetipud vee sisse ja suunavad selle taimele laiali. Lehed muutuvad kiiresti uuesti tugevaks ja kõvaks. Samal ajal on juurekael õhu käes, mis stimuleerib uute juurte teket.

• Miinus ja oht: Suurim risk on vesi, mis võib kapillaarsuse tõttu mööda lehte ülespoole ronida. Kui vesi satub lehekaenlasse või südamikku, on tüvemädanik kiire tulema. Samuti tuleb vett purgis vahetada iga paari päeva tagant, sest seisev vesi läheb hapnema ja lehetipud võivad hakata mädanema.

Kogenumate kasvatajate salanipp: Küüslauguvesi!
Paljud orhideefännid ei kasuta puhast vett, vaid teevad taimele niinimetatud küüslaugutoonikut.

Selleks purustatakse või hakatakse 1-2 küüslauguküünt, leotatakse seda soojas keedetud vees mõned tunnid (või üle öö), kurnatakse tükid välja ja lahjendatakse puhta veega.

Miks see töötab:

Küüslauguveel on peale vee värshena hoidmise veel kolm peamist toimemehhanismi:

1. Tugev looduslik fungitsiid ja antibakteriaalne barjäär:

Küüslaugus leiduv toimeaine allitsiin ja kõrge väävlisisaldus (sulfiidsed ühendid) hävitavad aktiivselt seente spoore ja baktereid. Juurteta taime päästmisel (eriti tagurpidi vees või vee kohal meetodil) on suurim hirm see, et vesi läheb hapnema, tekivad vetikad või lööb välja hallitus. Küüslauk toimib nagu looduslik ja leebe "antiseptik", mis hoiab keskkonna steriilsena.

2. Lämmastiku- ja mikrotoitainete süst (Immuniteedi tugevdamine):

Kuigi küüslauguvesi ei asenda täisväärtuslikku orhideeväetist, sisaldab see looduslikul kujul:

• Väävlit (aitab taimel stressiga toime tulla ja parandab klorofülli loomet lehtedes).

• Väikeses koguses lämmastikku, kaaliumi ja fosforit, samuti B-grupi vitamiine.
  Kuna taim on stressis ja juurteta, toimib selline lahja toitainete kokteil lehtede kaudu imendudes kerge toniseeriva turgutajana.

3. Kahjurite peletamine:

Kui taim on nõrk, on ta kerge saak villtäidele, kedriklestadele ja teistele kahjuritele. Küüslaugu lõhn ja lenduvad ühendid toimivad lehtede pühkimisel või piserdamisel suurepärase loodusliku repellentina.

3. meetod: Niiske kergkruusa (keramsiidi) peal

See meetod sobib neile, kes tahavad taimele stabiilsemat alust ja kellele meeldib, et "pott" näeb natuke loomulikum välja.

• Kuidas see käib? Võta läbipaistev plastkarp (näiteks tühjaks söödud ja puhtaks pestud salatikarp või sügavkülma karp). Täida see puhtaks pestud kergkruusaga (keramsiidiga). Vala karbi põhja pisut vett, kuid vaata, et veetase ulatuks vaid alumise kruusakihini. Aseta juurteta kuuking kergkruusa peale, mitte sügavale sisse.

• Miks see töötab? Kergkruus imeb vett alt üles ja hoiab ühtlast, õhulist niiskust. Kuna kruusaterade vahel on palju õhku, saab juurekael "hingata" ja uutel tekkivatel juurtel on kohe kindel pind, kuhu end ankurdada.

• Miinus: Kergkruus võib suvisel ajal või sooja radiaatori lähedal väga kiiresti läbi kuivada. Pead pidevalt jälgima, et karbi põhjas oleks alati vesi olemas. Kui kruus täiesti ära kuivab, kuivavad ka vaevalt tärkama hakanud uued juurealged.

PS! Osad orhideekasvatajad lisavad kergkruusa peale õhukese, õhulise kihi niisket turbasammalt nii, et juurekael jääks puhtaks ja kuivaks. Et niisket õhku taime ümber suurendada.

4. meetod: Turbasammal (sfagnum) – Suur hoiatus algajale!

Internetis (eriti välismaistes Youtube'i videotes ja orhideegruppides) on turbasammal ehk sfagnum-sammal justkui võluvits. Räägitakse, et see elustab iga taime ja uued juured tulevad mühinal. Tõsi, kogenud orhideekasvataja käes ongi see suurepärane reanimeerija. Kuid algajale on see meetod kõige kiirem viis oma kuuking lõplikult tappa.

• Miks see on algajale ohtlik? Sfagnum-sammal toimib nagu svamm – see imeb endasse tohutult vett ja hoiab seda endas väga pikka aega. Algaja silmale võib sammal pealt tunduda juba kuiv, kuid tegelikult on selles veel niiskust piisavalt. Kui sa paned niigi nõrga ja vigastatud juurekaela sellisesse pidevalt märga keskkonda, läheb see paari päevaga uuesti mädanema. Ja seekord võib mädanik levida otse taime südamikku, kust tagasiteed enam ei ole.

• Kuidas seda teha turvaliselt (kui sa siiski tahad proovida)?

  1. Ära suru sammalt tihedalt kokku! Sammal peab potis või karbis olema täiesti õhuline ja kobe, peaaegu nagu pilveke.

  2. Sammal olgu vaevalt niiske, mitte märg. Ära kunagi kasta sammalt voolava vee all või uputades. Kastmiseks kasuta piserdusipudelit – paar vajutust, et sammal muutuks kergelt pehmeks ja niiskeks.

  3. Taim istub sambla peal, mitte sees. Ära mata kuukinga juurekaela sambla sisse. Taim peab lihtsalt toetuma selle peale.

• Plussid: Kui suudad hoida õiget niiskustaset, stimuleerib sammal juurte kasvu tõesti väga tõhusalt, sest see eritab looduslikke happeid, mis hoiavad ära mõningaid hallitusi ja meelitavad juuri välja.

• Miinus: Vajab pidevat "näputunnet" ja kontrolli. Üks vale ja liiga julge kastmine võib kogu päästeoperatsiooni nullida.

Kokkuvõte: Millise meetodi peaks valima algaja?

Kui sa teed seda esimest korda ja tunned hirmu, vali 1. meetod (vee kohal). See on kõige lollikindlam, sest taim on turvaliselt kuival ja mädanemisoht on viidud miinimumini. Kui su taime lehed on aga juba väga kortsus ja janused, proovi 2. meetodit (tagurpidi vees), et lehtedele kiiresti elujõud tagasi anda.

Kõige olulisem reegel kogu selle protsessi juures on kannatlikkus. Kuuking on aeglane taim. Olenevalt aastaajast ja sinu kodusest soojusest võib uute pisikeste roheliste juurekühmude ilmumiseni minna kuu, kaks või isegi neli kuud. Ära kaota lootust, kui nädala pärast midagi ei juhtu!

Kõige olulisem taustajõud: Valgus ja soojus (Eesti kliima eripärad!)

Isegi kui valisid ideaalse meetodi ja puhastasid taime eeskujulikult, ei hakka uusi juuri kasvama ilma kahe peamise komponendita: valguse ja soojuseta. Kuna me elame Eestis, kus pimedat ja jahedat aega on kahjuks rohkem kui küll, peame reanimeeritavale orhideele looma parimad võimalikud tingimused.

• Valgus (aga mitte otsene päike!):

  Kuuking vajab uute rakkude loomiseks ja fotosünteesiks palju valgust. Kõige valgem koht kodus on tavaliselt aknalaud.

  Suur hoiatus: kui käsil on kevad või suvi, võib otsene ja terav lõunapäike ilma juurteta taime lehed sekundiga ära küpsetada ja kollaseks muuta. Varjuta taime otsese päikese eest!

• Aknalaua salakavalus öösiti: Ideaalne temperatuur juurte stimuleerimiseks on püsivalt 23–26 °C. Eesti kodudes on aga sügisel ja talvel aknalaudadel üks suur probleem: jahedus. Isegi minu täielikult renoveeritud majas ja kolmekordsete pakettakende taga langeb temperatuur aknalaual öösiti üllatavalt madalale. Juurteta kuukingale on jahe ja niiske keskkond aga ideaalne pinnas uueks mädanikuks.

  • Mida teha? Ära tõsta taime aknaklaasile liiga lähedale või tõsta taim ööseks aknalaualt ära toa poole (näiteks lauale või riiulile) või pane poti/purgi alla paks puidust alus, froteerätik või penoplasti tükk, mis kaitseb taime altpoolt õhkuva külma eest.

• Kas mul on vaja taimelampi? Ideaalne oleks teha päästeoperatsiooni spetsiaalse taimelambi (fütolambi) all – eriti kui päästad taime sügisel või talvel. Taimelamp annab vajaliku valgusspektri ka kõige pimedamal ajal. Kuid olgem ausad: kõik ei raatsi seda lampi osta või pole seda kohe kuskilt võtta, kui mure käes. Kui sul lampi pole, siis otsi kodus see kõige valgem ja soojem nurgake (aga mäleta – kaitse taime külma aknaklaasi eest!).

Kokkuvõte: Varuge kannatlikkust!

Juurteta kuukinga päästmine on nagu maraton, mitte sprint. Olenevalt aastaajast ja sinu kodusest soojusest võib uute pisikeste roheliste juurekühmude ilmumiseni minna kuu, kaks või isegi neli kuud. Ära kaota lootust, kui nädala pärast midagi ei juhtu. Kui taim hoiab lehed elus, on lootust alati!

PS! Postitus on veel pooleli. Lisan pildid juurde ja vajadusel kohendan teksti ja/või parandan sisse sattunud kirjavead.

Merevaikhape ja Baltic Agro ümberistutusväetis-juurte kasvustimulaator kuukingade hoolduses.

 

 Olen mõlemat toodet edukalt oma kuukingade hoolduses korduvalt kasutanud ja julgen seepärast neid ka soovitada. Aga vaatame siis lähemalt mis tooted need on ja kuidas kasutada.

 Need tooted on mõlemad saadaval näit. Tartu Gardestis. Merevaikhapet leiab ka muudest suurematest aianduspoodidest.

Merevaikhape. Foto: netist

Merevaikhape.

Mis on Merevaikhape (dikarboksuülhape)?
 Need on lõhnatud valged kristallid, mis maitsevad nagu sidrunhape. Esmakordselt saadi ainet 17. sajandil merevaigu destilleerimisel. See on looduslik komponent, mis esineb kõigis elusorganismides.
 See aktiveerib ainevahetust, parandab rakuhingamist ja ainete transporti. Taime jaoks on see "energiajook", mis ei ole väetis otseses mõttes (ei asenda NPK-d), kuid aitab taimel mullast toitaineid omastada.
Eelised: keskkonnasõbralik toode, ohutu inimestele ja mesilastele, ei kuhju saagis, takistab nitraatide kogunemist viljadesse.

 Merevaikhape on looduslik biostimulaator ja mikroväetis.
Kasutamise tulemus: Tugevdab juurdumist. Suureneb külma- ja põuataluvust, haiguskindlus.

Merevaikhappe kasutamine kuukingadel:
Orhideed (Phalaenopsis jt) reageerivad merevaikhappele kõige paremini.
Doseerimine: 1 g 5 liitri vee kohta (Piserdamisel õrna uduna jälgides, et vesi ei valguks lehtede vahele ega lererosetti).
Toime: tugevdab juuri, tõstab lehtede turgorit (elastsust), stimuleerib uute õievarte teket.
Kuidas kasutada: pritsida lehti (tekitada udu) või pühkida neid lahuses niisutatud lapiga.

Olulised nüansid ja vastunäidustused:
Kuidas lahustada: lahustage kristallid väikeses koguses soojas (40 kraadi) vees ja seejärel viige maht jaheda veega vajaliku koguseni ja segage korralikult läbi.

NB! Merevaikhape lahustub külmas vees halvasti. Sellepärast on vajalik merevaikhape soojas vees korralikult ära lahustada.

NB!Järgige kindlasti pakendil olevat juhist 1 gramm 10 liitri vee kohta. Kuukingad on soolade suhtes äärmiselt tundlikud ja tootja juhis tagab neile turvalise, lahja kontsentratsiooni, mis stimuleerib juuri ilma neid põletamata.

NB! See pole imerohi: hape aktiveerib immuunsust, kuid ei tapa kahjureid ja seeni.

Merevaikhappe kasutamine juurestiku kasvu aktiveerimiseks:
 Lahuse valmistamiseks kasutatakse sooja keedetud vett. Sealjuures lahustatakse 1 gramm hapet (1/3 teelusikatäit) 200 ml soojas vees ja seejärel suurendatakse mahtu 5 liitrini (ise olen kuukingadel kasutanud ka poole lahjemat lahust ehk 1 gramm 10 liitri vee kohta nii nagu on ka toote pakendil kirjas ja toimib ka lahjem lahus).

Juurekasvu stimuleerimise reeglid:

• Pehme vesi: Kasutage võimalusel vihmavett, filtreeritud vett või seisnud kraanivett, sest kare vesi neutraliseerib happe kasulikku toimet.

• Leotamine: Asetage kuukinga pott lahusesse 10–20 minutiks. Ärge laske veel sattuda lehtede vahele (rosetisüdamikku), et vältida mädanikku.

• Sagedus: Korrake protseduuri 1 kord kuus aktiivsel kasvuperioodil. Sellest piisab juurekarvakeste äratamiseks täielikult.

Säilitamine: Kasutage valmis lahus ära 24 tunni jooksul, sest merevaikhape kaotab vees seistes kiiresti oma bioloogilise aktiivsuse.

Suurendab juurdumist ja stimuleerib juurestiku arengut.

 Maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks peaks substraati üleni merevaikhappe lahuses hoidma ehk siis tõhusaim viis on teha seda niiöelda uputamismeetodil. Selleks valatakse lahus kuni substraadi pinnani (juurekael peab kuivaks jääma!), hoitakse lahuses 10-15 minutit. Seejärel tõstetakse pott ümbrispotist või kausist välja, lastakse nõrguda ja tõstetakse pott oma kohale tagasi.

Rohkem saab toote kohta lugeda siit.

Sealt saab infot ka toote kasutamise kohta teistel toataimedel ja aianduses.

Baltic Agro Ümberistutusväetis-juurte kasvustimulaator Foto: netist

Baltic Agro Ümberistutusväetis-juurte kasvustimulaator.

NB! Kopeerisin tootetutvustusest vaid orhideede jaoks vajaliku info.

Tootetutvustus kirjutab:

 Baltic Agro ümberistutusväetis-juurte kasvustimulaatorit saab kasutada kõikide taimede istutamisel juurdumise ergutamiseks. Tõstab taimede vastupidavust ja aitab kergemini toime tulla ebasoodsate kasvutingimustega - talvise stressi, uue kasvukohaga, ümber istutamisega, põuaga.

 Väga hea mõjuga kasutamiseks erinevatel orhideelistel ja toalilledel pärast talve. Põua järel juurdumispulbri lahusega töödeldud taimedel tõuseb fotosünteesi potentsiaal, suureneb lehepind ja üldine biomass.

Ümberistutusväetis-juurte kasvustimulaatori omadused: Suurendab juurte arvu ja tugevust. Võimaldab taimi stressivabalt ümber istutada, vähendades transpiratsiooni. Tugevdab kahjustunud või kehvastiarenenud juurestikku. Sisaldab makro- ja mikrotoitained ning biostimulaatoreid. Soodustab vee ja toitainete - lämmastiku, kaaliumi ja fosfori paremat imendumist taime; fosfori raskesti lahustuvad vormid muutuvad taimele paremini kättesaadavaks ja tõuseb fotosünteesi efektiivsust. Taimed taluvad paremini ebasoodsatest kasvutingimustest tingitud kasvustressi.

Kasutamine: Ühe pakendi sisu (50 g) lahustada 10 liitris vees ja lahusega kasta.

PS! Kuna kuukingad on üsna tundlikud väetise liia suhtes, siis täiesti toimiva ja ohutu doseerimislahuse saab kui kasutada 1/2 pakist ehk 25 grammi 10 liitri vee kohta.

Kasta pärast ümberistutamist. Taimi pärast talvitumist, põuaperioodi, mujale teisaldamist.

• Saab kasutada kõikide taimede istutamisel juurdumise ergutamiseks.
• Tõstab taimede vastupidavust ja aitab kergemini toime tulla ebasoodsate kasvutingimustega - talvise stressi, uue kasvukohaga, ümber istutamisega, põuaga.
• Suurendab istikutel ja pistikutel juurte arvu ja tugevust.
• Sisaldab makro- ja mikrotoitained ning biostimulaatoreid.

 Mina olen seda toodet väga edukalt kasutanud nirude juurtega kuukingadel. Aktiveerib uute juurte kasvu ja muudab olemasolevad juured tugevamaks ja juuretipud aktiivseks. Et kõik juured ja kogu substraat saaks ühtlaselt lahusega läbi niisutatud teen seda niiöelda uputamismeetodil kastes.

Toote kohta rohkem saab lugeda siit.

Orhidee selgitav sõnastik.

 

1. Substraat:

• Mis see on: Orhidee spetsiaalne kasvupinnas. Erinevalt tavalistest toalilledest ei kasvatata epifüütseid orhideesid (kasvavad puude otsas, mitte maapinnal mulla sees), nagu kuukingad, mitte mullas vaid spetsiaalses õhurikkas segus. Neid kunagi ei istutata tavalisse mulda!

• Koostis: Tavaliselt kvaliteetsed männikoore tükikesed, turbasammal (sphagnum), kookoskiud või puusüsi.

• Eesmärk: maksimaalne õhuringlus ja kiire kuivamine, et juured ei mädaneks.

Kuukingade jaoks sobiv substraat. Pilt: netist

2. Juurekael:

• Mis see on: Kuukinga kõige tundlikum piirkond – koht, kus lehed kohtuvad juurtega.

• Kuldreegel: Kastmisel ei tohi vesi kunagi jääda juurekaela vahele (lehekaenlasse) seisma, muidu tekib kiiresti mädanik. Istutamisel peab see alati jääma substraadi pinnale.

Juurekael ehk juurte ja lehtede vaheline piirkond. Pilt: netist

3. Aktiivne juuretipp:

• Mis see on: Juure kõige otsmine osa, mis näitab, et taim on aktiivses kasvufaasis.

• Kuidas ära tunda: See on ere- või heleroheline (mõnel sordil punakas/pruunikas), kergelt läikiv ja pehme. Kui näed potis palju selliseid otsi, on taim elujõuline ja õnnelik!

Läbi läbipaistva poti on näha aktiivseid juuretippe. Foto: netist

4. Velamen:

• Mis see on: Kiht, mis ümbritseb ja kaitseb orhidee juuri. Toimib nagu käsn – imab kiiresti vett ja toitaineid.

• Kastmisindikaator: Kui velamen on hallikas/hõbedane, on taim janune. Kui juured muutuvad roheliseks on kuukinga juured end vett end imanud.

Kastetud versus kastmist vajavad juured. Pilt: netist

5. Keiki:

• Mis see on: Orhidee tütartaim (keiki tähendab havai keeles last).

• Kasvukoht: Tavaline keiki areneb orhidee õievarrele (sageli uinuvast pungast). Emataimest saab ta eraldada ja eraldi potti istutada siis, kui tal on olemas vähemalt 3 juurt, mis on vähemalt 5 cm pikad.

Keiki õievarrel kasvamas. Foto: erakogu

6. Basaalkeiki:

• Mis see on: Tütartaim, mis kasvab välja emataime tüve alaosast või juurekaelast (mitte õievarrelt).

• Eripära: Neid on sageli ohtlik emataimest eraldada, kuna neil on ühine juuresüsteem. Parem ongi nad kokku jätta – ajapikku moodustub lopsakas "põõsas", mis õitseb korraga mitme varrega.

2 kasvavat basaalkeikit. Foto: erakogu

7. Pelooriline õis (peloria või peloric):

• Mis see on: Põnev geneetiline mutatsioon, kus orhidee kaks külgmist kroonlehte (petaalid) matkivad oma kuju ja mustriga alumist huult. Õied jäävad sageli veidi tassikujuliseks või kolmnurkseks. Kollektsionääride seas väga hinnatud omapära!

Phalaenopsis Miki Gorgeous (peloric) fragrant. Foto: Secret Garden

8. "Batman"-tüüpi pelooria (Batman peloric):

• Mis see on: Peloorilise õie eriti kuum ja jahitud alavorm.

• Miks selline nimi: Mutatsioon on arenenud nii, et õis jääb kergelt lamedaks ja selle külgmised kroonlehed võtavad kolmnurkse, laiali laotatud tiibu meenutava kuju. Otse vaadates meenutab õis täpselt koomiksikangelase Batmani logot või maski! (Tuntud sordid on nt Yaphon Green Batman või Norman's Yellow Batman).

Phalaenopsis Yaphon Green Batman 417 (peloric) Foto: Secret Garden

9. Big Lip (Suur huul):

• Mis see on: Aretuse käigus püsivaks muudetud õiemutatsioon. Erinevalt tavalisest kuukingast on Big Lip sortidel alumine huul arenenud suureks, laiaks ja lapikuks kroonleheks, andes õiele väga avatud ja liblikaliku välimuse (nagu näiteks sordil "Hot Kizz").

Tinkerbells Kizz big lip Foto: Secret Garden

10. Multiflora ja wild tüübid:

• Multiflora: Kuukinga tüüp, mis on aretatud tootma tohutult palju, kuid pisemaid õisi tugevalt harunenud lühikestel vartel (tõeline õitevaht!).

Phalaenopsis Multiflora Boquetto Sensation Foto: netist

• Wild (Metsik): Kasvulaad, kus õievarsi pole pulkadega sirgeks toestatud. Vartel lastakse looklemisega ja rippuda täpselt nii, nagu orhidee kasvaks looduses puu otsas. Kasvatab mitut õievart korraga. Väga õiterohke.

Phalaenopsis "Wild White" Foto: The Boma Garden Centre

11. Uputamismeetodil kastmine:

• Mis see on: Kõige ühtlasem kastmisviis. Orhideepott asetatakse 10–20 minutiks (1/3 alumise osa ulatuses – sobib ümberistutamata kuukingale, millel pole juurepalli seest turbapotti eemaldatud kuni peaaegu substraadi pinnani ulatuv kastmisves – olla ettevaatlik, et kastmisvesi juurekaelani ja lehtede vahele ei ulatuksi) ulatuses leigesse vette, et substraat saaks vett täis imeda. Pärast seda lastakse liigsel veel täielikult potist välja joosta, enne kui taim ümbrispotti tagasi pannakse.

NB! Ei mitte levitada kahjureid või mädanikku vms ühelt taimelt teisele ei ole soovitan neid kõiki kasta ühes anumas ja ühes vees.

 Ka mina eelistan kasta uputamismeetodil. Kuna kasutan dekoratiivseid ümbrispotte siis on igal kuukingal eraldi oma kastmisvesi.

Uputamismeetodil kastmine. Foto: netist

12. Uinuv pung (Dormant bud):

• Mis see on: Õievarrel asuvad väikesed soomusega kaetud "silmad".

• Miks oluline: Need on taime potentsiaalsed kasvukohad. Kui vana õievars hakkab pealtpoolt kuivama, aga mõni pung on altpoolt veel roheline, võib taim sealt kasvatada uue külgharu õitega või sobivates tingimustes (soojus, niiskus) kokkulangevusel hoopis tütartaime ehk keiki.

Uinuva punga kohad õievarrel. Foto: heleenium.blogspot.com

13. Pungade kuivamine / Pudenemine (Bud blast):

Kui pungad äkitselt kolletuvad ja maha kukuvad ilma avanemata (põhjus: tuuletõmme, külmašokk, vähene valgus, kuiv õhk, mädanenud juured või läbikuivamine).

Pungad närbuvad Foto: netist

14. Lehekaenlad (Leaf axil):

Kohad, kuhu vesi ei tohi jääda või sattuda.

Kuna mina eelistan jahedat elamist siis väldin seda hoolega. Lehtede vahele sattunud vesi tekitab kiirelt mädanikku ja taim võib kiirelt kõik lehed kaotada.

Lehtede vahele jäänud vesi on mädaniku tekitanud. Pilt: netist

15. Õhujuured (Aerial roots):

• Juured, mis kasvavad potist välja õhku.

• Mis see on: Juured, mis ei mahu potti või ei taha sinna kasvada, vaid kasvavad vabalt õhku.

• Miks neid vaja on ja kas lõigata: Looduses ronib kuuking nendega mööda puutüvesid ja püüab õhust niiskust. Tekitab tihti palju vaidlusi, sest visuaalselt võivad nad tunduda "sassis", aga neid ei tohi kunagi tervena ära lõigata! Taim vajab neid hingamiseks ja toitumiseks. Lõigata tohib vaid täielikult kuivanud või mädanenud (tühje) juuri.

Õhujuured. Pilt: netist

16. Monopodiaalne kasv:

Kasvulaad, kus taim kasvab ainult ühest tipust otse ülespoole (nagu kuukingadel).

Kuuking kasvatab uut lehte. Pilt: netist

17. Kasvupunkt ehk leheroseti südamik:

• Mis see on: Kuukinga kõige ülemine lehevahe, kust tulevad järjest uued lehed.

• Oht: Kuna kuuking kasvab ainult ühest tipust otse üles, on kasvupunkti säilimine elutähtis. Kui vesi jääb sinna seisma ja tekitab südamikumädaniku, lõpetab taim uute lehtede tootmise.

Kasvupunkt on kahjustada saanud aga kasvatab keikit kõrvale. Foto: erakogu

18. Terminaalne õievars (Terminal spike):

• Mis see on: Olukord, kus õievars ei kasva mitte lehe kaenlast (nagu tavaliselt), vaid otse taime kesksest kasvupunktist (südamikust).

• Miks see juhtub ja mis saab edasi: See on geneetiline eripära või hormonaalne otsus. See tähendab, et see konkreetne taim sellest kasvupunktist enam uusi lehti kasvatada ei saa ja tema lehtede kasv on lõppenud. Paanikaks pole põhjust! Taim elab ja õitseb sageli veel pikalt ning kuna ta saab aru, et tipp on suletud, hakkab ta väga suure tõenäosusega kasvatama tüve küljele basaalkeikit, et oma suguvõsa jätkata.

Õievars kasvab leheroseti keskelt ehk terminaalne õievars. Foto: netist

19. Lisavalgus (spetsiaalsed toataimede LED valgustid):

• Mis see on: Kunstlik valgus (spetsiaalsed taime- või fütolambid), mida kasutatakse pimedates nurkades või talvisel ajal orhideedele vajaliku lisavalguse andmiseks ja stimuleerimiseks.

• Kogemus: Kui kuuking satub pimedasse nurka, siis ilma lisavalguseta ta lihtsalt ei jää ellu ega õitse. Näiteks keikide arenguks ja juurutamiseks on stabiilne pikk valgusperiood (näiteks kella 8.00-st hommikul kuni 22.00-ni õhtul, nagu minul) asendamatu abi.

Kuukingade kasvataja kelle tegemisi jälgin. Screenshoot: https://youtu.be/WT_pQ11OmHw?si=rJwWYq1m2t3zJq_9

20. Kimäärsus (Chimerism) ehk mustri anomaaliad:

• Mis see on: Geneetiline anomaalia, kus ühes taimes (või isegi ühes õies) eksisteerivad koos kaks geneetiliselt erinevat rakuliini.

• Kuidas ära tunda: See loob müstilise efekti, kus näiteks pool õiest on täiesti lumivalge ja teine pool tumelilla (nagu joonlauaga tõmmatud piir keset õit!). Samuti võib juhtuda, et ühe ja sama õievarre otsas on mõni õis täiesti puhas ja teine tugevalt täpiline. Tegemist on looduse kapriisiga, mitte taime haigusega, ning kollektsionääride seas on sellised "kiiksuga" õied väga hinnatud.

Kimääne kuukinga õis. Foto: netist

21. Värvitud orhideed (süstitud õievarred):

• Mis see on: Kaubanduslik trikk, kus tavalise valge kuukinga õievarde süstitakse spetsiaalset tinti (kõige sagedamini helesinist või erkroosat), et luua looduses mitteeksisteerivaid ulmelisi värve. Kui kuukingal on veel palju avanemata või täielikult välja arenemata õisi võib juhtuda, et värvainet ei jätku lõpuni ja õievarrel kõige tipus olevad õied on järjest heledama värviga.

• Müüt vs. tegelikkus: Paljud algajad ostavad taime näit. sinisena ja on järgmisel aastal šokeeritud, kui kodune kordusõitsemine on täiesti lumivalge. Arvatakse, et midagi tehti hoolduses valesti, kuid tegelikult uues kasvavas õievarres enam värvainet ei ole.

• Ohumärk: Ostes tasub alati vaadata õievarre alaosa – seal on sageli näha pisike kuivanud haav või vahaga suletud koht, kust nõel sisse torgati.

Värvaine õievarde süstimine. Foto: netist

22. Juuremädanik:

 Liigsest, pidevast niiskusest ja/või õhuvasest substraadist lähevad kuukingade juured kergelt mädanema. Kõik pruunid, pehmed, seest tühjad ja plögased juured on surnud ja need tuleb desinfitseeritud kääridega ära lõigata. 

 Selleks, et juurte olukorda jälgida ongi kuukingade jaoks vajalik läbipaistev pott. Valgust ei pea juured otseselt saama. 

Parempoolsel pildil mädanenud juured. Foto: netist

23. Südamikumädanik (Crown rot):

Kasvupunkti ehk leheroseti keskele sattunud vesi, mille tagajärjel hakkavad lehed alates keskpunktist kuni alumiste lehtedeni mädanema. Kui sellele saab kiirelt jälile siis saab taime veel päästa. Kuni terve koeni lõigatakse mädanik välja. Lõikepind kaetakse kurkumi pulbri ja/või 3 % -lise vesinikperoksiidiga, et lõikepind armistuks. Üldjuhul kasvatab kõrvale basaalkeiki kui on suudetud mädanik täielikult eemaldada.

Leherosetti ja kasvupunkti sattunud vesi on põhjustanud mädaniku. Foto: Orchid Bliss

24. Õievars:

Lehtede vahelt kasvav vars, mille külge arenevad õievarre kasvades õiepungad (avanemata õied) ja õied. Mitte oksad vms sõnad, mida tihtipeale kasutatakse.

Kuukinga õievars. Foto: erakogu

25. Spetsiaalne orhidee väetis:

vedelal kujul või pulbrina, mis lahustatakse kastmisvees, et anda orhideele toitaineid. NB! Kuukingad (ja tõenäoliselt kuulub sinna alla ka vanda ehk orhideed, mis kasvavad kas hästi õhurikkas männikoore segus või üldse paljasjuursena õhus rippudes) vajavad võrreldes teiste orhideedega lahjemat väetislahust kuna on väetise liia suhtes tundlikumad. Seega stabiilselt aga ca poole lahjema doosiga kui teisi orhideesid.

Orhideeväetis Schultz. Foto: netist

26. Õievars, mis ei lõpeta kasvamist:

Tavaliselt kasvab õievars teatud pikkuseni ja siis peatub. Mõnikord aga:

• õievars haruneb korduvalt

• kasvatab uusi õisi mitu aastat

• võib muutuda väga pikaks

On juhtumeid, kus üks Phalaenopsis õievars on õitsenud 2–3 aastat järjest.

 Siin on üks väga vana pilt ühest minu kuukingast. Ta on mul siiani alles ja õitseb alati väga rikkalikult. Ükskord aga millegipärast ei mõelnudki õitsemist lõpetada ja ma mõtlesin, et teen katse. Et näis kaua ta õitseb. Ma keerasin lõpus juba õievarre rõngasse, sest muudmoodi ei saanud teda valguse käes hoida. Ja ta õitses ikka edasi. Lõpuks andsin alla ja lõikasin õievarre lihtsalt maha. Tema vist oleks veel edasi õitsenud. 

 Tegelikult sellised pikad paljad õievarred ilusad välja ei näe ja ma lõikan need maha kui need liiga pikaks kasvavad.

Kuuking kasvatab õievart pidevalt edasi ja ei mõtlegi õitsemist lõpetada. Foto: erakogu

Ja veel natuke põnevat lugemist:

Poest ostetud hübriid vs. botaaniline puhas liik:

Mis on nende tegelik vahe?

Kui astud sisse tavalisse aianduskeskusse või toidupoodi ja ostad sealt kauni õitsva kuukinga, on tegemist pea eranditult kompleksse hübriidiga. Botaanilist puhast liiki saab üldjuhul tellida vaid välismaistest orhidee kasvandustest.

Mis neid kahte maailma aga tegelikult eristab?

1. Poest ostetud tavaline hübriid (Complex Hybrid):

• Mis see on: Aretustöö tulemus, kus on põlvkondade vältel rristatud omavahel mitmeid erinevaid orhideeliike ja teisi hübriide. Eesmärk on olnud luua "täiuslik toalill".

• Kohanemisvõime ja vastupidavus: Hübriidid on loodud õigetes kasvutingimustes kestma. Nad taluvad paremini keskküttega korteri kuiva õhku, valguse kõikumist ja väiksemaid kastmisvigu.

• Õitsemine: Aretatud õitsema pikalt, rikkalikult ja tihti korraga mitme harunenud varrega. Õied on sageli suuremad, paksema tekstuuriga ja ümarama vormiga.

• Lõhn: Valdav enamik poehübriide ei lõhna (kuigi on erandeid, eriti kollakates või vahajates toonides sortide seas).

• Nimi potil: Tavaliselt nimi potil või juures puudub või on potil vaid üldine sordinimi (nt Phalaenopsis „Pasadena“ või lihtsalt "Orchid mix").

2. Botaaniline puhas liik (Species):

• Mis see on: Orhidee, mis kasvab täpselt sellisena looduses (nt Kagu-Aasia vihmametsades, puutüvedel või kaljude küljes) ning mida inimene ei ole geneetiliselt teiste liikidega ristanud. Need on taime "esiisad" ja "esiemad".

• Välimus ja iseloom:

  • Õied on sageli väiksemad, kuid erakordselt detailse, unikaalse kuju ja mustriga (nt Phalaenopsis schilleriana, Phalaenopsis amabilis, Phalaenopsis bellina).

  • Paljudel liikidel on kaunid kirjud või mustrilised lehed (näiteks P. schilleriana lehed on hõbedaselt marmorjad), mis teevad taime atraktiivseks ka ilma õiteta.

• Lõhn: Paljud botaanilised liigid (nt Phalaenopsis bellina või Phalaenopsis violacea) lõhnavad erakordselt tugevalt ja magusalt, täites terve toa tsitrulise või vürtsika aroomiga.

• Nõudlikkus tingimuste suhtes: Nad on tundlikumad. Looduslikud liigid vajavad tihti täpsemat niiskusrežiimi, kõrgemat õhuniiskust, stabiilset soojust ja kindlat valgust. Korteri kuiv talveõhk võib neile ilma lisaniisutuse või kasvuhoone/floraariumita liiga teha.

• Nimi potil: Nimi on alati ladinakeelne ja kirjutatakse väikese algustähega (nt Phalaenopsis tetraspis või Phalaenopsis gigantea).

Võrdlustabel:

Tunnus	Poest ostetud hübriid	Botaaniline puhas liik (Species)
Päritolu	Inimese poolt laborites rristatud	Looduslik algliik vihmametsast
Kasvutingimused	Andestab vigu, kohaneb tavalise koduga	Nõudlikum (vajab stabiilset niiskust/soojust)
Õied	Suured, ümarad, rikkalikud, pikalt kestvad	Väiksemad, erilise/vaha ja detailse kujuga
Lõhn	Enamasti puudub	Sageli väga tugev ja meeldiv lõhn
Lehestik	Enamasti tavaline roheline	Sageli dekoratiivne, marmorjas või täpiline
Saadavus	Igas kodupoes ja aianduskeskuses	Tellitav spetsiaalsetest orhideeäridest

NB! Orhidee ei ole ainult kuuking (phalaenopsis)!

Kui postitad Facebooki orhideegruppi küsimuse oma orhidee kohta, siis palun täpsusta alati, mis liigiga on tegu! Sõna "orhidee" on nagu sõna "koer" – meil on pisikesed chihuahuad ja suured hundikoerad, kes vajavad täiesti erinevat hoolt. Nii on ka orhideemaailmas: Kuuking (Phalaenopsis), Veenusking (Paphiopedilum), Miltoonia, Tsümbiidium või Dendroobium on täiesti erinevate iseloomude, kastmisvajaduste ja valgustingimustega. Abi saab olla täpne vaid siis, kui teame, kes su aknalaual elab!

Vanda. Pilt: Lillesahver

Postitus on AI abiga koostatud.