Kuidas poes terve ja kahjuritevaba kuuking valida?

 

 Näete poes ilusa värvi ja põneva mustriga kuukinga ja kiusatus on suur see kohe ostukorvi tõsta. Stopp!

 Vaata enne ostu taim hoolikalt üle kas ta on üldse seda hinda väärt. Et pärast ei oleks kahju maha visatud rahast. Et ei peaks tundma kurbust kui taim hukkub. Või mis veel hullem, ta levitab kahjureid ka sinu teistele toataimedele.

Mida siis jälgida?

1. Alusta alati juurte vaatlemisest. Läbi läbipaistva poti on seda üsna mugav teha.

 Terved juured on hiljuti kastetuna ilusad rohelised. Mitte kollased või pruunid. Veel parem oleks kui enamus juuri oleks ostmise ajal hõbedaselt hallikad. Märgade juurtega taim on transpordi suhtes palju tundlikum. Eriti kui temperatuur on alla 15 kraadi ja ilm on tuuline.

• Et rohkem oleks näha juuri kui substraati.
• Et oleks näha aktiivseid juuretippe.
• Et poti põhjast ei tilguks taime tõstes vett (esimene märk ülekastmisest ja me ei tea ju kaua ta niimoodi vees ligunenud on).

https://orhidee1.blogspot.com/2016/07/kuukinga-kasvatamine.html

 Vasakul pool on värskelt kastetud kuukinga juured (ilusad rohelised, potis on näha palju ilusaid juuri) ja paremal pool on pilt kuukinga juurtest, mis vajavad kastmist.

Liigsest niiskusest mädanema läinud juured. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/  

 Selliste juurtega kuukinga puhul tasuks väga tõsiselt mõelda kas see on oma hinda väärt, sest koju jõudes tuleks hakata kohe ümberistutamise ja juurte puhastamisega tegelema. Algajatel ja kogemusteta kasvatajatel pigem valida mõni teine, ilusate juurtega taim.

Potis on ilus õhku läbilaskev substraat ja näha on ka aktiivseid juuretippe. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/

 

 Sellised näevad välja ilusad ja terved juured. Näha on ka palju aktiivseid juuretippe. Selge märk, et taim on tugev ja elujõuline.

 Ka ei tasu mööda vaadata ka substraadist. Ega seal mingit elu juba ei kee. Ega substraat pole õhuvaseks, tihkeks ja plingiks muutunud.

2. Jälgi juurekaela, lehtede vahesid ja leherosetti keskelt.

 Ürita piiluda (niipalju kui see läbi tsellofaani võimalik on, paraku ei lubata poes tsellofaanist välja tõsta taime).

 Ega pole näha musta ja/või vesist juurekaela ja juba kollaseks muutuvaid lehti.

Kastmisvesi on sattunud lehekaenlasse ja on põhjustanud seal mädanikku. Pilt: netist. 

 Siin on näha, et kastmisvesi on lehtede vahele sattunud ja tekkinud on mädanik. See paraku levib aga väga kiiresti. Targem on selline kuuking periiulile tagasi tõsta.

 Kui oma kuukingal kodus sellist asja märkate siis tuleb kiirelt tegutseda. Kohe! Sest järgmine päev võib olla juba liiga hilja. Mädanik võib ühe ööga levida edasi ja kaotate kõik lehed (pealsed).

 Vajalik on haige leht eemaldada (tõmmates leht pikkupidi pooleks, nii saab eemaldada lihtsalt ka lehekontsu ehk lehe kinnitumiskoha). Vaadata üle kas alles jäi terve kude või on mädanik edasi levinud ka juurekaelale.

 Piiluda kas lehtede all pole märke kahjuritest või näha valget vatitaolist kirmet.

Selline näeb välja villtäi. Pilt: Plantarium

 Siin pildil on näha taimekahjurit villtäi. Väga tüütu tõrjuda ja levib kiirelt edasi ka su teistele toataimedele. Garantiinis ehk teistest eraldi ruumis hoida ja vajalik oleks regulaarne tõrje näiteks NeemAzaliga (3 korda iga 7 päeva tagant). Ühest korrast kindlasti ei piisa.

 Villtäi võib koju tuua veel lõikelillede või puuviljadega muide.

3) Ja alles nüüd vaadake õisi.

Eriti õite tagumist poolt (seal pesitsevad villtäid)

Villtäi õitel. Pilt: Plantarium

 

Villtäid kuukinga pungadel. Pilt: netist

  Siin on näha villtäi kolooniad ka õite kinnitumiskohtades ja pungadel. 

Ripslaste kahjustus õitel. Foto: erakogu.

 Siin on näha ripslase kahjustusega õied. Nagu näha siis on õitel sellised valged, nagu tühjaks söödud laigud. Kindel märk, et taimel on ripslase kahjurid. 

Ripslase kahjustus "Violet Queenil". Foto: erakogu.

 Nagu näha siis õievarte tipus puuduvad pungad ja õievarre tipud on kolletuma hakanud. Selline näeb välja ripslase kahjustus. Ehk siis kui märkate pungadeta õievarsi siis targem on taim poeriiulile tagasi panna.

 NB! Kogemustega kasvatajad panevad iga uue koju toodud taime enne garantiini ehk teistest eraldi ja jälgivad taime tihedamini ning alustavad kohe süstemaatilise kahjuritõrjega, kui märkavad kahjurite poolt tekitatud kahjustusi või kahjureid.  

Miks mu kuuking ei õitse?

 1. Kuukingad ei hakka uuesti õitsema, kui nad ei saa piisavalt valgust. 

 Neid peetakse vähest valgust vajavateks taimedeks (kasvavad nad ju looduses puude oksaharudes) aga tegelikult naudivad nad varahommikul ja hilisel pärastlõunal natuke otsest päikesevalgust. Kuukingi võiks õrnalt varjutada kui kasvukoht on väga päikeseline.

Minu lõhnav kollane kuuking. Foto: erakogu

2. Temperatuuri probleem. 

 Kuukingad vajavad õitsemise esilekutsumiseks öist temperatuuri langust. Mõneks nädalaks võiks öine temperatuur langeda umbes 16 kraadini. See paneb kuukingad õievarsi kasvatama. 

Minu punane kuuking. Foto: erakogu

3. Kuuking on veel liiga noor.

 Enamik kuukingi vajab õitsemise alustamiseks umbes 4–5 täiskasvanud lehte. 

Emataimel on kasvupunkt kahjustada saanud ja on kasvatanud kõrvale keiki ehk uue kuukinga. Foto: erakogu

4. Kuukingal pole piisavalt energiat.

 Orhidee, mis ei saa piisavalt toitaineid, vett ega valgust ei pruugi õitseda isegi siis, kui ta on selleks piisavalt suur. Väetage regulaarselt kasutades tasakaalustatud väetist. Kastke, kui juured on hakanud hõbedaselt hallikaks muutuma. Ja andke piisavalt valgust.

Orhidee vedelväetise konsentraat. Pilt: netist

5. Kuuking on haige.

 Orhideel, millel on juureprobleemid või mis on nakatunud ei pruugi õitsemine õnnestuda. Siiski võib haige orhidee õitseda, et proovida end enne surma paljundada. 

 Kui orhidee näib olevat väga haige ja dehüdreeritud (kui juured on mädanema läinud siis ei saa taim piisavalt vett) lõigake õievars ära, sest see kulutab palju energiat ja ravige kuuking esmalt terveks. 

 Võtke taim potist välja, lõigake desinfitseeritud kääridega kõik pruunid, pehmed, seest tühjad juured ära, istutage uude õhku hästi läbilaskvasse substraati (parim männikooresegu) ja valige allesjäänud tervete juurte järgi õige suurusega istutuspott. 

Kastetud, kastmist vajavad ja ülekastmisest mädanema läinud kuukinga juured. Pilt: netist

 

Olen teinud kuukingade kasvatamise kohta mitmeid postitusi. Enim loetud on see. 

 Kauneid rikkalikult õitsevaid kuukingi teile armsad blogi lugejad! 😊

Minu kuukingad. Pilt: erakogu.

Kuukingade (Phalaenopsis) kastmine.

  

 See on kõige rohkem küsimusi ja vaidlusi tekitanud teema. 

 Proovin siin anda mõningast nõu. Millal siis on õige aeg kasta ja milline meetod valida?

Kui üks meetod ja tihedus mõne kuukinga kasvataja jaoks võib sobida, siis mõne teise kuukinga kasvataja jaoks võib see hoopis hukutavalt mõjuda! 

Nii, et ühest reeglit, mis kõigile sobib ei ole! Ikkagi tuleb silmas pidada järgnevaid tegureid. 

Mis siis on need tegurid mis mõjutavad?

1. Kas taim on ümber istutatud?

Orhideekasvandustes istutatakse väikesed taimed turbapottidesse. Mõnedel juhtudel lausa porolooni sisse (olen ise sellise poroloonist poti oma ostetud kuukinga potist juurte seest leidnud). Kasvanduses taime kasvades seda turbapotti ei eemaldata vaid istutatakse taim koos sellega suuremasse potti. Seega on kõigil ostetud kuukingadel juurepalli all keskel selline turba (või porolooni) "pott". Turvas aga hoiab palju kauem niiskust kui õhku hästi läbilaskev männikoore segu. Kasvandustingimustes kus on hea õhuringlus, stabiilselt soe ja valge on see ok aga paraku kodustes tingimustes on see peamine kuukingade hukkumise põhjuseks.

Orhideekasvanduses istutatakse väikesed kuukingad turbapotti. Pilt: netist

 

 Kuna kasvanduses on hoopis teised kasvutingimused kui kodus siis oleks üsna mõistlik ostetud taim ümber istutada uude puhtasse ja õhku hästi läbilaskvasse männikooresegusse 

 Parima hinna/kvaliteedi suhtega on Kekkilä orhidee substraat. Paraku on juhtunud, et see on kaua kütmata ja niiskes laoruumis seisnud ja kilekotis seistes võib ka selline substraat hallitama minna. Kui kotti avades tunnete kopitanud või hallitanud lõhna siis sellist substraati kasutada ei ole mõistlik. Korda saab sellise substraadi kui see praeahjus ahjuplaadil läbi kuumutada. Peale jahutamist on see jälle kasutuskõlblik. 

 Kui läbi poti on juba näha hõbedaselt hallikaks muutunud juuri ja ka potis pealmine substraadipind on juba täiesti kuiv siis tegelikkuses on potis sees veel üsna palju niiskust. Kui nüüd sellist, ümberistutamata kuukinga kasta ja liiga tihti või kasta niiöelda uputamise meetodil (kastmisvesi valatakse kuni substraadi pealmise kihini ja hoitakse vees 10-15 minutit, valatakse seejärel kastmisvee ära, nõrutatakse ja pannakse siis taim oma kohale tagasi) siis on väga suur oht oma kuuking üle kasta ja juured lähevad mädanema. See on aga kõige levinum kuukingade hukkumise põhjus. 

Kirjutasin Facebooki grupis Kuukingad ja muud orhideed (siin) ühe kommentaari. Kopeerin selle siia ka: 

Kordagi pole ise ümber istutanud?

Sel juhul uputamismeetodil kastmist ei soovita. Juurepalli sees keskel on turbast pott kuhu kasvandustes väikesed kuukinga taimed istutatakse ja taime kasvades seda ei eemaldata vaid istutatakse koos sellega suuremasse potti. Kasvandustingimustes ok aga kodustes tingimustes mitte eriti hea. See turbapott on peamine taime hukkumise põhjus. Kogu ülejäänud substraat võib olla juba tuhkkuiv aga potis juurte sees hoiab see turbapott niiskust nagu käsn. See ei kuiva kastmiste vahel ära (eriti kui kastetakse uputamise meetodil ja kodu pole mega soe stabiilselt ning õhuringlus on madal näit. talvel kui aknaid ka ei avata), potis tekib pidev seisev niiskus ja nii ta mädanema lähebki. Kui veel lisandub kastmisel lehtede vahele sattuv vesi siis kiireneb protsess veelgi. 

Muide. Olen märganud siin grupis, et päris palju on neid kes kastavad uputamise meetodil ja leotavad juuri vees pool tundi, paar tundi ja koguni pool päeva või jätavad üldse vee alt ära valamata. Kuuking pole sootaim ja ta suudab täiesti edukalt 10-15 minutiga enda isu "täis juua". Üle selle aja vees hoidmine on juba täiesti mõttetu ja isegi ohtlik (juured lähevad lihtsalt mädanema ja substraat kõduneb kiiremini, kuukingadele on aga õhurikas substraat väga oluline). Pange aknalauale sinna kus teil on lilled min ja max temperatuuri mõõtja. Siis näete ära kui jahedaks seal öösiti temperatuur langeb. Ma isegi olin üllatunud. Arvasin, et peale maja renoveerimist ja kolmekordse klaasiga pakettakendega mul on aknalaual kogu aeg soe aga peale mõõtmist üllatusin kui jahe seal öösiti on. No ja kujutage nüüd ette. Olete soojalembene ja teid leotatakse märjaks ja jäetakse külmale aknalauale. Ei ole ju mõnus, eks. Nii, et ärge siis enda kuukingadega ka nii käituge.

2. Kui taim on aastaid ümeristutama, siis on substraat juba peenekoelisemaks muutunud või on kuuking istutatud õhku hästi läbilaskvasse männikoore segusse.

 Kui teil on enda kuuking ümber istutatud ja valitud on õhku hästi läbilaskev substraat siis sellised kuivavad märksa kiiremini läbi ja vajavad seetõttu ka tihedamalt kastmist. 

Õhku hästi läbilaskev männikooresegu. Pilt: netist.

3. Kas kasvukoht on päikseline?

 Kui teie aknasse paistab enamuse ajast päike siis on selge, et ka temperatuur aknalaual on kõrgem. Ja seega kuivab substraat kiiremini läbi. Ka võib intensiivne tugev päike kuukingadele liiga teha. Kui kastmisel satub mõni veetilk lehele siis päikese käes mõjub see nagu suurendusklaas ja ongi lehel põletus. Lehed on aga kuukingale sama olulised kui terved juured. Lehekaenlast hakkavad kasvama uued õievarred. Kui aga lehti pole piisavalt siis pole ka kohta kustkohast saaks(id) uus/uued õievars/õievarred kasvama hakata. 

 Liigse päikese vastu saab abi spetsiaalsetest toataimede jaoks mõeldud päikesesirmidest. Taimed saavad piisavalt valgust aga päike ei pääse potte üle kuumendama. Samuti võib päikese varjutamiseks kasutada kodus olemasolevaid vahendeid. Kasvõi mõni tükk kardinatülli vms. 

 Toalillede kaitseks päikesesirme saab osta näiteks siit. 

Päikesesirm Cellbesist

Päikeselisel aknalaual on temperatuur kõrgem ja seega kuivab ka substraat kiiremini läbi. 

4. Kas kuuking õitseb?

 Õitsvate kuukingade veevajadus on suurem. 

Rikkalikult õisi. Foto: erakogu.

5. Kas pott on juuri tihedalt täis (potti vaadates on näha enamuses juuri)?

 Kui teil on potis enamuses näha juuri ja märksa vähem substraati siis võib teid õnnitleda, et olete tubli kuukinga kasvataja. 😊

 Kuukingad kasvavad looduses puude oksaharudes niiskes kliimas, mitte mullas. 

 Ka kodus kasvades ei soovi kuukingad suurt potti ja palju substraati. Märksa paremini tunnevad nad ennast väikeses potis ja ka õitsevad siis paremini. 

 Väiksemas potis kasvades on oht ülekastmiseks ja juurte mädanema minemises tunduvalt ebatõenäolisem. Aga sellised taimed võivad vajada tihedamat kastmist. 

Pott on tihedalt ilusaid juuri täis. Pilt: netist.

6. Kas kasvukoht on soe või on teil aken tihti lahti ja õhk aknalaual seega jahedam?

 Erandiks on kuumalaine. Siis on õhk nii toas kui õues kuukinga jaoks liiga soe. Aknast tulev õhk ka kuivatab kiiremini. Sel ajal vajavad ka kuukingad tihedamat kastmist.

 Samas kui kasvukoht on jahedam ja eriti just öösiti, mil temperatuur veelgi langeb, siis tuleks kasta harvem. Pisut jahedam öine temperatuur aga ärgitab kuukingi uusi õievarsi kasvatama. Seega ühtlases soojas ei pruugi kuukingad nii hästi uuesti õitsema minna. 

 Talvel võib aknalaual temperatuur vahepeal (eriti öösiti) üsna madalale langeda. Isegi minu renoveeritud/soojustatud maja ja kolmekordsed pakettaknad ei aidanud seda külma päris ära hoida. Arvasin, et enam külma kuskilt ei tule ja aknalaual on samuti üsna soe, siis termomeetriga, mis max ja min temperatuuri näitab selgus, et siiski õhkab aknaklaas üsna palju külma ja öine temperatuur langeb oluliselt. 

 Hübriidid on temperatuuri suhtes tundlikumad kui tavalised valge, roosa või lillaõielised. Eriti kui aknalauad on kitsad ja taim on vastu aknaklaasi. Sellisel külmal ajal vajavad kuukingad märksa harvem kastmist. Leotada ja pikalt "uputada" sel ajal pole päris hea meetod. Potis märjas substraadis on külmaga oht juurtel mädanema minna. 

Kuukinga kasvatamiseks parim temperatuuri vahemik. Pilt: netist

7. Kas kodus on madal õhuniiskus?

 Ahiküttega korterites/majades on õhuniiskus suurem, kui kesküttega kodudes. Kesküttega kodudes võivad su kuukingad vajada tihedamalt kastmist. 

 Kuukingadele meeldib suur õhuniiskus. Keskütte perioodil aga muutub kodudes õhk väga kuivaks. Kuna mul endal on krooniline nohu ja ma kuiva õhku ei talu nii hästi siis on mul koju ostetud mini "kosk". See on paigutatud mul aknalauale kuukingade vahele. Niisutab ilusti õhku ja mul endal kergem hingata. Nagu näha siis on see voolav vesi pikaajalisest kasutamisest suutnud juva värvi "kivilt" maha kulutada. 😃

 Mõned kuukingade kasvatajad viivad igal kastmiskorral kuukingad vannituppa ja lasevad ka lehed duššiga üle. Ja nende kuukingadega ei juhtu midagi. Isegi lehtede vahele valgunud vesi ei ole kasvupunkti (leheroseti keskosa) mädanema ajanud. 

 Teisel aga on kogemata kastmisvesi ühe lehe peale sattunud ja sealt edasi lehekaenlasse valgunud ja pahandus ongi käes. Leht on mädanema läinud ja mädanik on kiirelt edasi levinud kogu pealsete peale. Ühel hetkel kukuvad kõik lehed küljest ja pealseid enam polegi. Sellist kuukinga on väga raske päästa. 

 Ühesõnaga duššitajatel on muud tingimused kodus nii head olnud, et lehtede vahele valgunud vesi on kiirelt kuivanud. Õhk liigub, on soe ja kuiv. Sellepärast nende kuukingadega polegi midagi juhtunud. Seda meetodit aga ei saa kõigile soovitada, sest kasvutingimused pole samad. 

Minu magamistoa aknalaual olev "kosk" Foto: erakogu

 Elutoa aknalaual on mul pisut teistsugune õhuniisutaja. Kuna mul on peale maja renoveerimist väga laiad aknalauad ja need on juba kuukingi täis siis oli seda suht võimatu pildile saada. Aga välja näeb ta selline.

Minu elutoa aknalaual olev õhuniisutaja. Foto: Aliexpressist.

8. Kas on aktiivne kasvuperiood (potis on näha palju aktiivseid juuretippe)?

 On ilmselge, et aktiivsel kasvuperioodil vajab kuuking pisut tihedamat kastmist kui muidu.

Potis on ilus õhku läbilaskev substraat ja näha on ka aktiivseid juuretippe. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/

 Ühesõnaga mõjutajaid on nii palju. Seega ei saagi kunagi anda üht kindlat kastmistihedust, sest meie kuukingade kasvutingimused võivad olla nii erinevad. Kui mõni kuukinga kasvataja "uputab" oma kuukingi iga nädal, siis teine kastab võibolla ainult 2-3  x kuus (nagu näiteks mina talvel neid kuukingi mis sel hetkel ei õitse).

 

 Aga kuidas siis oleks kõige kindlam viis teada saada kas mu kuuking vajab juba kastmist või on veel liiga vara? 

 Kõige kindlam viis on vaadata juuri. Kui juured on juba hõbedaselt hallikaks muutunud siis on aeg kasta. Ka pott on käes kaaludes palju kergem kui värskelt kastetuna. 

Vasakul värskeltkastetud kuuking. Paremal kastmist vajav kuuking. Pilt: netist

 Ilusad terved kastetud juured on rohelised. Kõik pruunid, pehmed, seest tühjad, plögased juured on surnud. 

 Kui näete oma kuukinga potis selliseid juuri siis on viimane aeg oma kuuking potist välja võtta, kõik sellised surnud juured desinfitseeritud kääridega ära lõigata, lõikekohtadele  puistata jahvatatud Tseiloni kaneeli pulbrit (mitte odavat kassia kaneeli, sest see on väiksemate antibakteriaalsete omadustega), kurkumi pulbrit (puhast mitte mitme vürtsi segu) või puusöe pulbrit (kõik need on antibakteriaalse toimega ja takistavad mädaniku teket), võtta uus puhas ja õhurikas substraat, valida allesjäänud juurte järgi sobiva suurusega pott (kuuking kasvab ja õitseb paremini väikeses potis) ja oma kuuking ümber istutada. 

Kastetud, kastmist vajavad ja mädanema läinud (surnud) juured. Pilt: netist

  Teine küsimus mis alati vaidlusi tekitab on kuidas kasta? 

 Minul on oma kuukingadele ostetud spetsiaalsed orhideedele mõeldud ümbrispotid. Nendel on põhjas selline niinimetatud õhuruum, et pott ja juured ei ulatuks päris põhja.

  Need on head just seetõttu, et kui isegi peaks peale kastmist ja nõrutamist vett veel ümbrispoti põhja nõrguma siis vähemalt ei ole juured pidevas vees. Kuukingad ei ole sootaimed ja liigne niiskus on juurtele hukutav. Mõni on väitnud, et aga looduses ju neil pidevalt vihma sajab. Jah, see on õige. Aga looduses on tuul ja soe kliima mis oksaharudes olevad juured kiirelt kuivatab. Kodus ei ole aga sellist kliimat ja õhuliikumist/tuulekest. 

Spetsiaalne orhideedele mõeldud ümbrispott kus on ilusti näha all põhjas "muna" mis ei lase potil päris ümbrispoti põhja vajuda. Pilt: netist

 Mina "uputan" oma kuukingi nii, et valan kastmisvee kuni substraadipinnani (nii, et lehekael jääks kuivaks), hoian umbes 10-15 minutit, tõstan poti ümbrispotist välja, valan kastmisvee ära ja tõstan ümbrispotti nõrguma. Umbes poole tunni pärast valan uuesti sinna ümbrispoti põhja nõrgunud kastmisvee ära, tõstan poti tagasi ümbrispotti ja panen kuukinga oma kohale tagasi. 

 Mul on siiski ka mõned ümberistutamata kuukingad. Mõnel neist on üsna peenekoeline turbane või kookoskiuline substraat. Neid ei uputa vaid lasen kastmisveel potist läbi voolata. Selliseid ei kasta ka nii tihti kui ümberistutatud kuukingi, sest peenekoelisem hoiab niiskust potis palju kauem ja seega nad ei vaja nii tihedalt kastmist. 

 Kel ümbrispotte ei ole see või tõsta oma kuukinga "uputamiseks"/kastmiseks kuskile kaussi. Ainult, et ma eriti ei soovita kõiki kuukingi selles ühes vees "uputada". Kui potis ongi mingid niiskusesatikad - hooghännalised, seenesääsed või ripslased (loe nende kohta rohkem siit) siis kastmisvee kaudu levivad nad teistele orhideedele edasi. 

Kuukinga kastmine "uputamis" meetodil. Pilt: netist. 

 Mõned orhideekasvatajad kasutavad alustasse ja valavad kastmisvee otse alustassile ja taim siis ise imab sealt omale niipalju vett kui soovib. See võib toimida kui substraat on hea niiskuseimavusega. On aga oht, et substraadi alumine kiht on liiga niiske aga potis pealpool olevad juured ei saa üldse kastmisvett. 

 Ka on oht pealtpoolt kastes, et alustassile valgub liiga palju kastmisvett ja lödistab terve aknalaua veega üle. 

 Vahet ei ole kuidas te kastate. Peaasi, et see sobib teie kuukingale (arvestades temeratuuri jms). Kindlasti tuleks aga ka alustassilt mõne aja (ca poolest tunnist kindlasti piisab) pärast vesi ära valada. Nagu ma juba eelnevalt kirjutasin siis kuukingad pole sootaimed ja pidevas niiskuses lähevad juured kergelt mädanema.

 

 Olenevalt substraadi tihedusest (kui õhku läbilaskev on substraat) imab/niisutab see substraadi üsna ruttu läbi. Nii, et pole mingit vajadust taime kauem leotada/"uputada". Selline (mõned on väitnud lausa, et jätavad  terveks ööks vette) leotamine lihtsalt kiirendab substraadi lagunemist ja see muudab substraadi vähem õhku läbilaskvaks ja juurte vahel on vähem õhku ning seega ka palju kergem võimalus juurtel mädanema minna. 

 Kastmisvesi peab olema kindlasti toasoe. Kuukingad kasvavad looduslikult väga soojas kliimas ja külm kastmisvesi mõjub neile šokina. Parim oleks puhas vihmavesi. Aga kui seda on keerukas koguda (näiteks linnas kortermajas elades) siis tuleb leppida kraaniveega. Paraku on kraanivesi tihti liiga lubjarikas ja/või rauarikas. Selle vastu aitab kui lasta kraaniveel ämbris seista vähemalt ööpäev. Vahepeal võib vett segada. Väidetavalt on sellest samuti kasu. Vee saab kuukingade jaoks sobivamaks teha ka nii, et lisada vette sidrunimahla või pisut sidrunihapet. 

   Kauneid kuukingi teile armsad postituse lugejad! 😊

Minu üks väikeseõielistest kollastest. Foto: erakogu

 Kellele see postitus meeldis ja tahaks veel rohkem neist võrratutest toalilledest teada, siis võib vaadata ka mu teisi selleteemalisi postitusi mida saab lugeda siit ja siit.

Postitust on täiendatud 3. novembril 2025

Kuukingade kasvatamisel ettetulevad probleemid ja nõuanded lahendusteks.

 See postitus on järg minu esimesele kuukingade hoolduse postitusele, mida saab lugeda siit: Minu hobi. Kuukingad (orhideed). Kuigi mul on selles postituses põhjalikult kirjutatud kuukingade hooldusest, siis siiski võib ette tulla veel mõningaid probleeme, mille kohta on minu käest päris palju küsitud. Seepärast otsustasin need küsimused kokku koguda ja teha uus selleteemaline postitus. Siit peaksite leidma nüüd vastused oma enamlevinud küsimustele :) 

  1. Miks mu kuuking uuesti õitsema ei hakka?

 See on küllaltki levinud küsimus. Lillepoest ostes või kingiks saadud kuuking on õisi täis ja enamasti õitseb ta kodus veel päris pikalt edasi. Murelikuks muututakse siis, kui ta pärast enam kuidagi uuesti õitsema ei taha hakata.

 Ka minu esimeste kuukingadega oli sama probleem. Need kingiti õitsvatena ja nad õitsesid tõesti väga pikalt. Peale õitsemist lõikasin äraõitsenud õievarre ära, sest õievars kuivas ära ja muutus koledaks. Selline kuivanud oks aga ei kaunista kuidagi taime. Niipalju teadsin juba siis, et päris ära ei peagi õievart lõikama. Et ära lõigataksegi õievars vaid siis, kui see ära kuivab ja inetuks muutub. Ja et, kui õievars on ka peale õitsemist ilus roheline siis lõigatakse õievars ära vaid alumise äraõitsenud õie alt. 

Õievarre lõikamine alumise äraõitsenud õie alt. Pilt: netist. 

 

 Kui taimel on piisavalt toitaineid ja elujõudu (terved ja elujõulised juured, millega ta suudab taime toitainete ja veega varustada), siis ajab ta enamasti vanale õievarrele veel uue/uued lisaharu/lisaharud ja taim läheb uuesti õitsema.

 Mina olengi nii teinud ja üldjuhul ongi taim lisaharusid ajama hakanud (vahel lausa 2-3 tk) ja vana õievarre külge tulevad uuesti õied. Vahel kasvatab ta veel ka uue õievarre ja siis on õied nii külgharudel, kui ka uuel õievarrel korraga. 

Kuuking kasvatab uusi õieharusid. Foto: heleenium. blogspot.com lehelt. 

 

Aga kuidas uusi õievarsi saada?

 Tihtipeale arvatakse, et taim ei kasvata uusi õievarsi sellepärast, et taimel pole piisavalt toitaineid ja hakatakse taime usinalt väetama. Taim kasvatab palju ilusaid ja priskeid uusi lehti aga õisi pole ikkagi. Toitainete piisav olemasolu on küll oluline aga järelikult ei ole lahendus vaid selles. 

Kuuking kasvatab uut lehte. Pilt: netist. 

 

 Pärast õitsemist on tavaliselt väike taastumise aeg. Hooldada tuleb taime sel ajal aga samamoodi, sest troopilise taimena ei teki tal erilist puhkeaega. Kui kuuking ei hakka mõne kuu pärast uuesti õitsema siis on tavaliseim põhjus liiga soe ja/või pime kasvukoht.

Õitsemist aitab esile kutsuda mõnenädalane jahedam temperatuur. Öine temperatuur võiks langeda 15 kraadini aga kasvukoht olgu endiselt valges. Kui eelnimetatud põhjusi pole, siis tasuks uurida lähemalt juurte seisukorda. Kas taimel on piisavalt terveid, elusaid juuri, et toitaineid ja juua piisavalt kätte saada?

 Siin pildid juulis 2017 miinimum ja maksimumtemperatuurist minu aknalaual:

Min. temp. aknalaual 17,2 kraadi. Foto: erakogu.

Max. temp. aknalaual 23,0 kraadi. Foto: erakogu. 

 Nagu juba kirjutasin, siis minu esimesed kuukingad ei tahtnud kuidagi uuesti õitsema minna. Kasvukoht oli sama – aknalaual. Minu aknad on idakaares ja seal saavad taimed aastaringi piisavalt valgust (ainult pimedal perioodil annan neile lisavalgust taimelambiga). Ka said nad väetist aga uusi õisi ei tulnud ega tulnud. Kasvatasid vaid usinalt uusi lehti. Ometi olid mu kuukingadel ju justnagu ideaalsed kasvutingimused. Miks nad siis uusi õievarsi kasvatada ei tahtnud?

 Kuna mu aknad asuvad idakaares ja aknasse hakkab valgus paistma kohe päikese tõustes, siis oli see minu jaoks üsna ebameeldiv. No kuidas sa ikka magad, kui päike juba kohe päikese tõustes silma paistma hakkab? Ja kuna  külgkardinad ei leevendanud seda olukorda kuigivõrd, siis lasin akna ette paigaldada pimendava ruloo. Õhtuti tõmbasin ruloo ette ja sain rahumeeli magada ja päike ei pääsenud mu und enam segama. Üllatavalt aga mõjus ruloo soodsalt ka mu kuukingadele. Nimelt jäid nad ööseks aknaklaasi ja ruloo vahele ja seal langes öine temperatuur madalamaks. Järelikult piisavalt, et ärgitada taimi uuesti õitsema hakkama. Ju siis enne oli nende jaoks päevane ja öine temperatuur üsna sama või polnud öine temperatuur piisavalt madal.

 Õige pea peale ruloo paigaldamist hakkasid mu kuukingad kõik usinalt õievarsi kasvatama ja peagi olid kõik kuukingad jälle õisi täis. Niisiis on öisel pisut madalamal temperatuuril väga oluline roll taime uuesti õitsema hakkamisel. Looduses langeb nende kasvukohas öine temperatuur ka madalamaks ja ei ole pidevalt ühesugune. Niisiis tuleb öist temperatuuri langetada ka kodustes tingimustes.

 Ka on hea, kui saaksite võimaldada taimele ka piisavat õhuniiskust. Eriti on see probleem kesküttega kodudes, kus õhuniiskus on üldjuhul üsna madal. Õhuniiskus neile meeldib. Kasvab taim ju looduseski veekogude läheduses puude tüvedel ja oksaharudes troopilises kliimas, kus õhk on niiskem. Kõrgem õhuniiskus tagab ka parema õitsemise. Nii, et hoolitsege taime õhuniiskuse eest.

Üks võimalus tõsta õhuniiskust - pott asetada laiemale kivikestega alusele, kus on vesi. Jälgida ainult, et juured seisvas vees ei oleks. Pilt: netist. 

 

 Õhuniiskust aitab suurendada seegi, kui aknalaual on koos mitu taime. Ka kõrvaloleva taime substraadi pinnalt saab taim pisut niiskust. Vajadusel aga võib aegajalt kastmiste vahepeal substraadi pinda pihustiga ettevaatlikult niisutada. Teha seda hommikuti, et päeva jooksul saaks lehtedele sattunud vesi ära kuivada, mitte ei jääks ööseks, kui temperatuur madalamaks langeb lehtedele. Eriti ohtlik on kui pihustusvesi lehtedelt lehtede vahele ja leherosetti valgub ja sinna ööseks jääb. Öine temperatuur langeb madalamaks ja külmas ja niiskes võib lehekaenaldes mädanik tekkima hakata ning taim võib kõik oma lehed kaotada. Kui taim ongi kõik oma pealsed kaotanud, siis sellist taime on peaaegu võimatu päästa! Siiskui kui potis on ilusad, terved ja elujõulised juured siis võib ta juurekaelast uue taime ehk basaalkeiki kasvatada. 

Nii kui märkate, et taimel on mõnes lehe kinnituskohas liigsest niiskusest mädanik tekkinud, siis lõigake haige koht puhta, kuiva ja terava noaga välja ja puistake lõikekohale jahvatatud Tseiloni kaneeli pulbrit (odavam kassia kaneel on väiksema antibakteriaalse omadusega), kurkumi pulbrit (puhast, mitte mitme vürtsi segu) või puusöe pulbrit (kõik need on head antibakteriaalse toimega vahendid) ja loobuge igasusest niisutamisest. Kui mädanik pole veel jõudnud kõiki pealseid haarata, siis on lootust et taim juurekaelalt uue taime ehk basaalkeiki kasvatab. Vaadake punkt 13. 

Õhu niisutamine pihustades sooja puhast vett õrna uduna taime ümber. Pilt: netist. 

 NB! Kui kingitud taim on ära õitsenud on hea aeg (eriti kevadel kui valgust rohkem) taim potist välja võtta, puhastada juured turbasamblapotist, mis asub juurepalli sees ja muust substraadist, vaadata üle juurte olukord ja vajadusel mädanema läinud juured terava puhta noaga ära lõigata ja lõikekohtadele puistata jahvatatud Tseiloni kaneeli pulbrit, kurkumi pulbrit või puusöe pulbrit. Need on antibakteriaalse toimega.

 Kui on väiksemgi kahtlus, et taime juured võivad mädaneda või potis on ilmselgelt liigne niiskus, mis ei jõua kastmiste vahepeal ära kuivada, siis on vajalik taim kohe ümber istutada! Mida kiiremini taime sellest turbapotist puhastate ja puhtasse õhku läbilaskvasse substraati istutate, seda kindlamad saate olla, et taim ei saa rohkem kahjustada ja toibub kiiremini.

 Kui taim on muidu elujõuline, siis ei häiri ümberistutamine teda tavaliselt üldse ja taim õitseb peale ümberistutamist kenasti edasi.

   

  2. Mulle kingiti ilus õisi täis kuuking aga paari päeva jooksul viskas ta kõik õied maha. Miks ta nii tegi?

 Kuukingi poes valides on parim valida taim, millel on avanenud vaid kolmandik õisi, sest sel ajal on taim kõige vastupidavam asukoha muutustele. Tihtipeale soovitakse aga ju kinkida/osta võimalik paljude avanenud õitega taime. Taim näeb välja uhkem ja lopsakam. Aga pikema õitsemisaja ja kasvukoha muutuse tõttu on siiski mõistlikum valida taim millel on küljes veel palju avanemata õisi ja õiepungi. Vaid nii võib olla kindel, et taim elab stressita üle kasvukoha muutuse ja õitseb pärast veel kodus pikalt edasi.

 Kui on näha, et taimel uusi pungi praktiliselt üldse pole või on neid liiga vähe, siis võimalusel valida teiste hulgast muu taim. Kui tegu pole just mõne väga põneva värviga taimega. Kui juhtubki, et taim tuuletõmbuse, jaheda temperatuuri, külmast kastmiveest või kasvukoha muutusest tingitud stressi tõttu oma õied ja pungad maha viskab, siis tervete ja elujõuliste juurtega taime on võimalik vähemalt pärast taastumist lihtsam uuesti õitsema saada.

Kuukingal on veel piisavalt õiepungi. Pilt: netist. 

 Ainult odava hinna pärast ei tasu samuti kuukinga osta (eriti algajate kuukinga kasvatajatel). Algajatel pole teadmisi ja oskust jälgida taime elujõulisust ja tervist. Allahindlusi tehakse aga ju sellistele taimedele, mis hakkavad juba ära õitsema või mis on poes pikalt seisnud ja mille juured ongi võibolla juba üle kastetud ja elujõulisi terveid juuri on seepärast potti alles jäänud väga vähe, kuigi pealtnäha on taimega kõik korras. Üritatakse taim maha müüa enne, kui see poes üldse hukkub. Selline poes kaua seisnud (ära õitsenud) ja ülekastetud taim võib palju tõenäolisemalt hukkuda.

 Kui ostate kuukinga külmal ajal siis pakkige ta hoolikalt paberisse ja hoidke võimalikult lühikest aega külmas. Ka pole õige pakitud taime jätta mitmeks tunniks autosse. Koju jõudes ärge pakkige teda kohe lahti, vaid laske umbes pool tundi ruumi temperatuuriga harjuda.

 Põhjus miks taim õied maha viskab on kõige tõenäolisemalt selles, et taim on saanud tuuletõmbust või külma ja/või uus kasvukoht on temperatuurilt, valguselt, õhuniiskuselt erinev seni harjumuspärasest kasvukeskonnast. 

Kuukinga õied ja õienupud kuivavad ja need kukuvad maha. Pilt: netist. 

 Ka võib põhjuseks olla see, et taime juured on liigse kastmise või liiga külma veega kastmise tõttu mädanema läinud või on taim külma veega kastmise tõttu šoki saanud. Ja mädanema läinud juurte tõttu pole taimel enam piisavalt elujõulisi juuri millega toitaineid ja juua kätte saada. Taim jääb nälga ja janusse ja et energiat kokku hoida loobub taim elujäämise nimel oma õitest, sest see nõuab ju taimelt lisaenergiat. Seepärast viskabki taim õied ja pungad maha. Miks ta siis just kodus need õied ja pungad maha viskas? Lisandub ju veel kasvukoha muutusest tingitud stress. 

 Tihtipeale kastetakse uut taime ohtralt tahtes taimele head. Tegelikkuses aga on potis veel piisavalt niiskust.

 Ka võib õite varisemise põhjuseks olla külma veega kastmine (isegi, kui juurestik on täiesti terve). Külma veega kastmine on troopikataimele shokk! Kasta tuleb alati sooja toatemperatuuril seisnud veega. 

 Tihtipeale tehaksegi suur viga sellega, et hakatakse uusi taimi  usinalt kastma ja väetama. Taimel on aga potis veel piisavalt niiskust  ja nii lähevad ka täiesti terved juured mädanema. Nii, et terved ja elujõulised juured on kõige olulisema tähtsusega!

Liigsest niiskusest mädanema läinud juured. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/  

 Niisiis poes taime valides ärge pöörake tähelepanu vaid õitele ja lehtedele, vaid vaadake ka juurte seisukorda. Kas taim püsib kindlalt potis või on ühele küljele vajunud või loksub potis? See on esimene märk, et juurtega pole kõik korras. Kas juured on ilusad hallikad või terved ja rohelised? Kas potis pole kasvama hakkanud sammal? Kas potis on substraat ilus kuiv või näeb see välja pigem vettinud puru? Kas potis on näha ka uusi aktiivseid juuretippe? See on märk, et juured on terved ja elujõulised ning taim on aktiivne.

Potis on ilus õhku läbilaskev substraat ja näha on ka aktiivseid juuretippe. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/

  3. Miks peaks uue kuukinga peale õitsemist ümber istutama?

Väikesed kuukinga taimed turbapallides kasvandustes. Pilt: netist.

 Orhideede kasvandustes on kuukingad istutatud turbapalli sisse ja taime kasvades istutatakse taim lihtsalt uude suuremasse potti koos selle turbapalliga. Taime kasvades jääb see kohe taime alla juurte keskele. See on koht, mis kõige viimasena kuivab! Isegi, kui taim on üleni sobivasse substraati istutatud aga see turbapall on jäänud eemaldamata kuivab alati see koht kõige viimasena. Üldjuhul ei jõuagi see koht kunagi kastmiste vahepeal piisavalt ära kuivada! See pidev niiskus on aga taimede juurtele kindel surm! Kodus ei ole ju selliseid kasvutingimusi mis kasvandustes.

 Kindluse mõttes on targem juured sellest turbast puhastada ja taim istutada sobiva suurusega õhku läbilaskvasse substraati. 

Sellel pildil on hästi näha turbasammal ja liigsest niiskusest on potis hakanud kasvama ka juba sammal. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/

 

 Kuukinga omanik vaatab, et substraadi pind on kuiv ja ka potis tundub substraat täiesti kuiv olema aga tegelikult on potis veel juurepalli keskel piisavalt niiskust.

 Mina olen peale turbapalli leidnud oma kuukinga juurte ümbert veel porolooni tükikesi ja osad juured olidki juba liigsest niiskusest mädanema hakanud. Kindlam on taime juurte olukord üle vaadata võimalikult kiiresti, et saaks ebasoodsad tingimused võimalikult varakult kõrvaldada. Mida varem seda teha, seda kindlam saad olla, et su taime juured on terved, tugevad ja elujõulised ning tal on potis soodsad kasvutingimused. 

 

Puhastatud juurtega taim sobitatakse uude sobiva suurusega puhtasse potti. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/

 Kui taime juured on kuivad ja hallid, siis enne ümberistutamist kastke taime. Niisked juured on elastsemad ja taime on lihtsam potist kätte saada ja on ka kergem ettevaatlikult juurte ümber seda turbasammalt ja muud kraami ära nokkida.

 Juurte ümbert tuleb kogu vana kraam ära eemaldada ja taim uude puhtasse ja õhku läbilaskvasse substraati istutada. 

Kuukinga ümberistutamine. Pilt: netist. 

  4. Misasi on substraat ja miks ei tohiks kuukingadel kasutada tüüpilist orhidee mulda?

 Orhideede kasvatamisel ei kasutata mitte mulda, vaid õhku hästi läbilaskvat segu. Orhideed on epifüüdid ja nad kasvavad puudel oksaharudes. Seal pääseb õhk nende juuri kergelt kuivatama ja juured kuivavad kiiresti ka peale vihma. Sellepärast ei kasvatata ka kodus potis kuukingi mitte mullas, vaid võimalikult õhku läbilaskvas segus. Seda õhulist segu nimetataksegi substraadiks.

 Enamasti on orhidee mullad liiga pudised, peenekoelised ja tihked.  Mõnes kotis on liigsest niiskusest tekkinud juba ka hallitus või tunda on kopituse lõhna (nuusutage) ja tihtipeale on seal segus käimas ka juba päris aktiivne ja vilgas elu. Ükskord üht sellist orhidee mulla kotti liigutades lendas õhku terve parv niiskuse sitikaid. Neid oli ikka nii palju, et õhk lausa mustas neist. Ka lõi ninna kopitanud/hallitanud lõhn.  Sellisesse mulda ei tohi mitte mingil juhul taime istutada! Sellist mulda tegelikult ei tohiks üldse müüagi. Aga no eks kuidagi on ju vaja see saast ka maha müüa. Seni, kui pole piisavalt teadlikke ostjaid on see müüjatel väga lihtne. Sellises segus on aga väga lihtne oma taim üle kasta. Parima hinna/kvaliteedi suhtega on Kekkilä orhidee substraat. See on õhurikas ja ei sisalda peent pudi. Samas võib juhtuda, et ka see substraat on niiskes, kütmata laos kilekotis seistes kasutamiskõlbmatuks muutunud. Sellist kindlasti kasutada ei tohiks. Nii, et kindlasti nuusutage substraati ja kui on väiksemgi kahtlus, et substraat pole korras siis enne kasutamist kuumutage see praeahjus küpsetusplaadil kindlasti enne läbi. Jahutage maha ja siis on see jälle kasutuskõlblik. 

 Nii, et parim valik on puukooretükikeste sisse oma kuuking  istutada. On kindlam, et kastmiste vahepeal saab segu ka ära kuivada ja õhk pääseb paremini ligi. Millised orhidee substraadid on parimad sellest kirjutasin oma eelmises postituses (lingi leiad selle postituse algusest). 

Orhidee substraat. Pilt: netist.

5. Mu kuukinga lehed muutuvad kollaseks ja need kukuvad ära. Miks ta nii teeb?

 Kuuking armastab veidi kõrgemat õhuniiskust ja teda võib aeg-ajalt peene uduna piserdada (teha seda vaid hommikuti, et niiskust ei jääks ööseks kui temperatuur aknalaual madalam). 

 Läbivettinud substraat, pidevalt märjadelt lehtedelt lehe kinnituskohale ehk lehekaenlasse valguv vesi, eriti aga kasvupunktile (keskel koht, kustkohast kasvavad uued lehed) jääv vesi soodustavad mädanike teket. Sellepärast ei riski ma õhuniiskust taime lehti piserdades tõsta. Armastan ma jahedamat elamist ja jahedamas on see lihtsalt ohtlikum. 

 Kui vahel piserdan siis kindlasti vaid hommikuti ja peene uduna, et õhtuks kindlasti jõuaks vesi ära aurustuda ja jälgin, et piserdusvett ei saaks lehtedele liiga palju. Sealt valgub ta lehekaenaldesse ja seal seisev vesi põhjustabki mädanikku. Kui juhtubki, et vesi on sattunud lehtede vahele siis kuivatage see kindlasti salvrätikuga kohe ära!

 Kõige tõenäolisem põhjus, miks kuukingal lehed kolletuvad, keskelt mädanevad ja maha langevad ongi liigne niiskus. Õhtul piserdades (eriti veel jahedaga) jääb vesi pidama kasvupungale ja lehekaenaldesse. Õrnad koed hakkavad liigniiskuse tulemusena üsna ruttu mädanema - algul kahjustub kasvupung, mis muutub kollaseks, hiljem kolletuvad kinnituskoha lähedalt ka kõrval olevad lehed ning langevad mädanike süvenedes maha.

 Kui kasvupunkt on mädanema läinud või kuuking koguni kõik oma lehed kaotanud siis on üsna raske taime päästa. 😥 Kogenud kasvatajad siiski suudavad ka sellise kuukinga päästa, kui potis on terved ja elujõulised juured. Mädanik lõigatakse kuni terve koeni välja. Töödeldakse seda antibakteriaalse vahendiga, kastetakse tunduvalt harvem (jälgitakse enne kastmist juurte värvust), hoitakse endiselt soojas ja valges kasvukohas ja hea hoolduse ja tervete, elujõuliste juurte korral kasvatab taim juurekaelast uue taime ehk basaalkeiki aga see on pikk protsess. Õitsemisealiseks saab selline kuukinga taimeke alles siis kui on vähemalt 5 suurt lehte. Nii, et õisi tuleb oodata aastaid. 

 Seega tuleb teil taime hooldamisel vältida kastmisvigu, eriti aga lehekaenaldesse ja kasvupungale jäävat seisvat vett.

Kastmisvesi on sattunud lehekaenlasse ja on põhjustanud seal mädanikku. Pilt: netist. 

  

  6. Kuukinga lehed on kortsus ja närtsinud väljanägemisega. Miks?

 See on kõige selgem märk, et taimeni ei jõua piisavalt vett. Põhjuseks on enamasti juureprobleem. Harvem on põhjuseks liiga vähene kastmine.

 Pehmete lehtedega kuukinga puhul tuleb alati kõigepealt kindlaks teha juurte olukord. Kui juured on mädanema läinud (pehmed ja seest tühjad), siis on põhjuseks liigne kastmine.

 Juured võivad mädanema minna ka siis, kui istutamisel on valitud taime jaoks liiga suur pott. Taim ei jõua kastmiste vahepeal kogu potis olevat niiskust ära kasutada ja substraat läheb pidevast liigsest niiskusest hapuks. Eriti lihtsalt juhtub see siis, kui taim on ka veel istutatud liiga peenekoelisse substraati (tavalisse orhidee mulda – need on üldjuhul liiga peenekoelised ja tihtipeale juba pikas kilekotis seismisest hallitama/kopitama läinud), kus õhk ei pääse piisavalt juurtele ligi. Sellises substraadis on vaid aja küsimus millal juured mädanema lähevad ja taim hukkub.
 Ka võivad juured kergesti mädanema minna siis, kui kastetud taim on külmal aknalaual ja aknapragudest puhub külma õhku. Hoidke oma kätt aknalaual. Kas käel hakkas jahe? Kui juba teil hakkas jahe, siis pole midagi imestada, et jahe hakkas ka taimel. Aga märjas ja külmas olla te ju ei tahaks. Ammugi ei talu seda aga kuuking. Märjas ja külmas lähevad kuukinga juured väga kergelt mädanema!

 Kui on selgunud, et taime juured on mädanema läinud, siis tuleb surnud juured terava puhta noaga eemaldada, lõikepindadele tuleks rpuistata jahvatatud Tseiloni kaneeli, kurkumi või puusöe pulbrit (antiseptilise toimega) ja istutada taim sobiva suurusega potti. Poti suurus valitakse alati allesjäänud juurte järgi, mitte selle järgi, kui suur ja lopsakas on lehestik!

Erineva suurusega orhidee potid. Pilt: netist. 

 Kui juurte vaatlusel selgub, et elusaid juuri on vähe või üldse enam mitte, siis tuleks taim potti substraadi sisse istutamise asemel samblale või mõne muu niiskust hoidva aluse peale panna. Uute juurte väljameelitamiseks on parem hoida taime niiske sambla peal ja hoida sammal või mõni muu niiskust hoidev õhuline materjal niiske. Juuretut taime kasta ei tohiks! Vett võib anda ka lehtede kaudu. Selleks võib kasutada peenet uduvihma tekitavat pritsi.  Selline pritsimine aitab lehtedel paremini taastuda ja seda võiks toetava "ravina" kasutada ka siis, kui taimel on mõned terved juured siiski olemas. NB! Piserdamisel tuleks jälgida, et vesi ei satuks kasvupunkti (taime keskossa) või lehekaenlasse!

 Üks moodus on veel juurtetu kuuking lehtepidi klaasi või muusse muude sobivasse nõusse panna. Põhja veidi vett panna nii, et lehetipud on vees ja alt tulev niiskus ärgitab uusi juuri kasvatama.

 Juurtetut kuukinga saab meelitada uusi juuri kasvatama ka veeklaasi kohal (nii, et lehed on üleval pool ja juurekael ise veees poleks). Sel juhul tuleks kindlasti ära lõigata õievarred, et kogu taime energia läheks uute juurte kasvatamisele. Õievarsi ei pea päris ära lõikama. Neist võivad saada niiöelda tugikepid, et taim ise vette ei vajuks.  Tihtipeale on aga juuretu taime lehed pehmed ja taim võib üleni veeklaasi vajuda, kuna taimel pole tugevat toetuspinda. Kui on aga alles mõni õievars siis nendest võivad saada toetuspinnad. 

Liigsest kastmisest on enamus kuukinga juuri hukkunud. Parempoolsel taimel on aga näha ka uut kasvavat juurt. Pilt: netist. 

 Lehed võivad kolletuma hakata aga ka siis, kui taim ei saa piisavalt toitaineid ja taim on lihtsalt näljas või kastetakse ebaregulaarselt. Lastakse liiga läbi kuivada ja siis kastetakse kohe ohtralt. Läbi kuivanud kuukinga kastmist alustatakse järkjärgult, mitte kohe ohtralt kastma hakates! Juured on liiga kuivad ja kui kohe liiga ohtralt neile vett anda siis võib juured niiöelda lõhki lüüa ja sellised juured lähevad kergelt mädanema. Juured on ju kahjustada saanud.

 

 Ka võib põhjuseks olla otsene päike, liiga jahe ruum, temperatuur alla + 16 C. 

 Külma veega kastmine põhjustab õite varisemist ja lehtede turgori langust, külma veega kastmine on troopikataimele šokk!

Juuretu kuukinga uute juurte kasvatamine veeklaasi kohal. Pilt: netist. 

  7. Miks mu kuukingal on nii palju õhujuuri?

 Meeleheitlikult ei ole vaja juuri potti toppida ega ka sealt välja kiskuda, taimed on targad ja oskavad ise enda elu korraldada.

Võibolla saab taim õhujuurte kaudu talle nii vajalikku niiskust? Võibolla on potis juurte olukord nigel ja taim kasvatab usinasti uusi juuri, et oma ellujäämisvõimalust suurendada? Vaadake oma taim üle ja vajadusel tehke vajalikud toimingud. 

 Õhujuuri ei lõigata ära! Need on järelikult taimele vajalikud. Ilmaasjata ta neid ju ei kasvata.

Kuuking kasvatab usinasti uusi juuri, sest potis on juurte olukord ülekastmise tõttu väga kurb. Pilt: netist. 

  8. Mu kuuking on potis viltu vajunud. Miks ta nii teeb?

 Tõenäoliselt on potis juured mädanema läinud. Kiiresti vaadata üle taime juurte seisukord, lõigata ära mädanenud juured, raputada lõikekohtadele antibakteriaalset vahendit ja istutada taim ümber sobiva suurusega potti (pott valitakse taime juurte, mitte lehtede järgi) õhku hästi läbilaskvasse substraati.

 NB! Substraat niisutatakse enne ümberistutamist ja peale ümberistutamist ei kasteta taime umbes nädala jagu, et vigastatud/äralõigatud mädanenud juureotsad saaksid armistuda.

 Vahel, kui taimel pole piisavalt valgust võib ta ka ühele poole viltu kasvama hakata. Siis tuleks taim teistpidi keerata, et ta saaks otsemaks kasvada. Sel juhul oleks abiks anda taimele lisavalgust spetsiaalse taimelambiga. Tavaline elektripirn taime valgustamiseks pole sobiv!
  Mõni pirtsakam kukuking võib oma õied/pungad maha visata kui teda valguse suhtes keerata. Tugevaid ja elujõulisi kuukingi see ei mõjuta.

Kuukinga juurekontsu kaneelitamine. Foto: http://lomelindae.blogspot.com/

  9. Avastasin oma kuukinga ümber istutades, et enamus taime juurtest on mädanema läinud. Kas või kuidas ma saaksin oma taime veel päästa?

 Kui juurte vaatlusel selgub, et elusaid juuri on vähe või üldse enam mitte, siis tuleks taim potti substraadi sisse istutamise asemel samblale või mõne muu niiskust hoidvat aluse peale panna (või kasutada muid meetoteid uute juurte kasvatamiseks). 

 Uute juurte väljameelitamiseks on parem hoida taime niiske sambla peal ja hoida sammal või mõni muu niiskust hoidev õhuline materjal niiske. Juuretut taime ei kasteta! Ka ei tohi sellist taime paigutada aknalauale, kus temperatuur võib olla liiga külm või paistab sinna päike, mis aurustab niiskuse taime ümbert väga kiiresti ära. Kasvukoht olgu valge ja soe! 

 Taimele võib vett anda ka lehtede kaudu. Selleks võib kasutada peenet uduvihma tekitavat pritsi. Selline pritsimine aitab lehtedel paremini taastuda ja seda võiks toetava "ravina" kasutada ka siis, kui taimel on mõned terved juured siiski olemas. Ka sobib niiske vatipadjaga taime lehtede niisutamine.

NB! Piserdamisel tuleks jälgida, et vesi ei satuks kasvupunkti (taime keskossa) või lehekaenlasse! Taim on niigi nõrk sel ajal ja mädanik on eriti kerge tulema.

Uute juurte kasvatamine niiske kergkruusa peal. Pilt: netist. 

  10. Mu kass ajas kuukinga poti aknalaualt maha/pott kukkus maha ja lehed ja/või õievars murdusid ära. Mis nüüd saab?

 Kui taim on ära murdunud nii, et ka kasvupunkt on kannatada saanud, siis võib kuuking tütartaime kasvatada. Leheroseti keskelt ta enam edasi ei kasva sest pole enam kohta, kustkohast uued lehed kasvada saaksid. Samas kui on veel alles mõni leht, siis üldjuhul kasvatab samuti lehtede vahelt või juurekontsust uue taime ehk basaalkeiki. Vaata punkti 13. 

 Kui aga ära on murdunud vaid mõni üksik leht, siis pole veel midagi hullu lahti. Taim kasvatab keskelt uusi lehti juurde ja kui see murdunud leht ikka väga häirib, siis võib selle murdunud lehe hiljem (kui on piisavalt uusi lehti) ära lõigata.

 Kui on ära murdunud õievars, siis on kaks võimalust olenevat sellest, kui kõrgelt õievars murdunud on. Kui õievars on murdunud keskelt, siis tavaliselt ajab ta uinuva punga kohast lisaharu ja taim hakkab mingi aja pärast ikkagi õitsema. Kui aga õievars on murdunud liiga madalalt (ja õievarrele pole jäänud ühtegi uinunud punga kohta), siis tuleb lihtsalt oodata uue õievarre kasvamist ja edaspidi hoida taim nii, et ta ei kukuks enam nii kergesti maha.

 Minu kassile meeldis aknalaual taimede vahel pikutada. Aga ta oli alati nii ettevaatlik ja kunagi ei ajanud midagi ümber või maha ega kraapinud potist substraati välja ega närinud lehti. Kõik kassid paraku pole nii ettevaatlikud ja kassipojast peale kasvatatud, et perenaise lilled on pühad ja puutumatud 😀 

Kui aga kassi enam ümber õpetada pole võimalik siis edaspidi otsustate ise kumb on tähtsam. Kas kassi tahtmised või taime tervis.

Katki murdunud leht kuukingal. Pilt: netist. 

  11. Märkasin, et potis siblivad ringi mingid sitikad. Mis need on ja millest nad sinna tekkisid?

Kõige tõenäolisemalt on tegu liigsest niiskusest tekkinud sitikatega. Loe nende kohta siit. Selline taim tuleks kiiremas korras potist välja võtta, vaadata üle juurte olukord (puhastada juured, lõigata ära surnud juured, lõikekohtadele raputada jahvatatud kaneeli või puusöepulbrit) ja taim ümber istutada sobiva suurusega (poti suurus vali juurte, mitte lehtede suuruse järgi) potti ja valida kindlasti hästi õhku läbilaskev substraat (männikoore tükikesed).

 Kahjurite olemasolu potis saab kontrollida kurgilõiguga. Selleks tuleks substraadi pinnale näiteks ööseks asetada üks kurgiviil. Kahjurid ronivad niiske kurgilõigu alumisele pinnale. 

Kurgitükil on näha pisikesi sitikaid - hooghännalised. Pilt: netist. 

  12. Mu kuukingal on mingid pruunid laigud lehtedel. Mis tal viga on ja millest need tekkinud on?

 Enamasti on tegu sellega, et kastmisel või piserdamisel on jäänud mõni veetilk lehele. Päike on taimele peale paistnud ja veetilk on toiminud nagu suurendusklaas ja lehele on tekkinud päikesepõletus.

Jälgige, et veepiisad ei jääks lehtedele!

 Samas võib tegu olla ka mõne kajuri toimetamise tagajärjega. Vaadake üle, et taimel poleks kahjureid! 

Päikesekahjustus kuukinga lehel. Pilt: netist. 

  13. Kuuking viskas kõik lehed maha. Potis on järel vaid juured. Kas on lootust, et taim kasvatab uued lehed? Ja miks nii juhtus?

Kuuking viskab oma lehed maha kõige tõenäolisemalt sellepärast, et kastmisvesi või piserdusvesi on valgunud lehekaenlasse või leheroseti vahele. Seal ei saa ta piisavalt õhku, et ära kuivada. Kodus ju pole sellist õhuringlust ja tuulekest, mis looduses või kasvandustes. See seisev niiskus tekitabki mädanikku. Ühel hetkel on lehekael mädanenud ja terveid pealseid enam järgi pole. Sellist taime, millel pole enam ühtegi lehte alles on üsna raske päästa! 

Kui märkate, et vesi on sattunud lehekaenasse või kasvupunkti, siis on targem kohe salvrätikuga need kohad üle kuivatada ja puistata sinna antibakteriaalse toimega vahendit (kirjutasin neist postituse alguses). Parem on selliseid olukordi vältida!

Lehel on otsas näha valkjat hallitust. Foto: http://lomelindae.blogspot.com/

 Kui mädanik on tekkinud mõne välimise üksiku lehe vahele, siis annab taime üldjuhul veel päästa. Tuleb vaid mädanik terava puhta noaga välja lõigata kuni terve koeni ja lõikepinnale antibakteriaalset vahendit raputada, et mädanik edasi levida ei saaks. 

 Loomulikult on olulised ilusad terved juured, õhurikas substraat ja õige ja ettevaatlikum kastmine. Ka ei tohi mädaniku ravil olevat taime piserdada ja kastmisel tasub olla tähelepanelikum!

Taime südamik on lehtede vahele sattunud vee tõttu mädanema läinud. Foto: http://lomelindae.blogspot.com/

 Ka sellist taime on võimalik päästa. Kopeerin siia ühe tubli orhideekasvataja kogemuse. Seda saab lugeda siit: (http://lomelindae.blogspot.com.ee/2013/09/traagiline-kastmisonnetus-ehk-kuidas-ma.html) 

Ta kirjutab nii:

Eemaldasin skalpelli abil nii palju kahjustunud kude, kui julgesin. Peale uuesti kaneel ja jäin ootele. Kuna teadupärast asub südamikus kuukingade kasvupunkt, siis mäda südamikuga taim enam kasvada ei saa. Küll aga võib hea õnne korral saada temalt kõrvalvõrse või keiki. Põhjuseks seekord mädanik, tõenäoliselt kasvupunkti sattunud vee tõttu.

14.05 kaotas järgmise lehe. Seekord lähenesin veidi julgemalt, kraapisin skalpelliga päris usinalt ja kaneelitasin nii, et tolmas. Lootuseks taimelt enne hääbumist järglane saada. Taimel oli õievarrele uue haru kasvatamine parasjagu pooleli...

24.07 oli väike keiki äraõitsenud varrelt nina lõpuks välja pistnud. Järelejäänud kolm lehte endiselt tugevad. Rõõm! :D

NB! See saab õnnestuda vaid juhul, kui alles on vähemalt paar kolm lehte, mädanik on välja lõigatud ja lõikepind on edasise mädaniku levimise vastu kaneelitatud. 

  14. Kuukinga õievarrel on väikesed kleepuvad vaigupiisad. Kas see on normaalne või on tegemist mingi kahjuriga?

 Kuukingal esinevad ekstrafloraalsed nektaariumid (õievälised meenäärmed). Need moodustuvad õierao alusel. See on seotud tolmlemisbioloogiaga. Nektaariumid toodavad nektarit ehk mesinestet. Vaiku orhideelised ei sisalda. Paanikaks pole niisiis põhjust.

 Küll aga peab teravdama tähelepanu, kui midagi kleepuvat esineb ka lehtedel või õievarrel. Siis võiks kahtlustada kahjureid. 

Kilptäi on näiteks üsna raskesti tõrjutav kahjur ja seepärast on hea oma taimi aeg-ajalt tähelepanelikumalt inspekteerida ja alati on tõrje efektiivsem, kui kahjureid on veel vähe või haigus algstaadiumis.

Õitel võib vahest leida väikeseid "veetilku". Pilt: netist. 

  15. Miks ma pean oma orhidee läbipaistvasse potti istutama?

Põhimõtteliselt ei pea orhidee läbipaistvas potis kasvama aga endal on lihtsalt lihtsam juurte olukorda läbipaistvast potist jälgida.

 Kuna need läbipaistvad potid ei näe just kõige kaunimad välja, siis kasutatakse ümbrispotte. Nendega on taime ka mugav kasta. Tuleb vaid peale kastmist vesi ära kallata, lasta üleliigne vesi ära nõrguda ja pärast kindlasti poti põhja nõrgunud vesi ka ära kallata. 

Juured ei tohi vette seisma jääda! 

Läbipaistva poti ümber on ümbrispott. Läbipaistvas potis on hea jälgida juurte olukorda. Pilt: netist. 

  16. Millal on kõige parem aeg kuuking ümber istutada?

Ümberistutamine on vajalik siis, kui substraat on kõdunenud ja peeneks/pudedaks muutunud. Enamasti piisab, kui kuukinga ümber istutada iga 3 aasta tagant. Ajaliselt on sobivaim aeg aprillist augustini, talvel pole ümberistutamisega hea taime elutegevust häirida, kui selleks vältimatuid põhjuseid pole. Võimalusel valige ümberistutamiseks õiteta periood, kui taim parajasti ei õitse.

Ümberistutamisel üritage juuri võimalikult vähe vigastada või murda. Kui see peaks juhtuma, siis raputage murdekohale jahvatatud kaneeli või puusöe pulbrit (antiseptilise toimega).

Potist väljakasvanud juured on kuukinga puhul täiesti loomuomane, sest ka looduses (Malaisias, Indoneesias) kasvab kuuking epifüüdina ehk pealistaimena puude oksaharudes ja juured on õhu käes. Poti suurus valige nii suur, et juurestik parajasti ära mahuks. Ülearu suur pott pole hea, sest substraat selles kuivab aeglaselt/aeglasemalt ja juurte mädanikesse nakatumise oht on suurem.

Kuivanud ja mädanenud - surnud juured tuleb ümberistutamise käigus eemaldada. Pilt:  http://lomelindae.blogspot.com/

  17. Minu kuukingadel on juured kasvanud läbi põhjas olevate avade. Kuidas istutada ümber, kui juuri vigastada ei tohi?

Enne ümberistutamist tuleks taime kasta. Niisked juured on pisut elastsemad ja oht taime juuri vigastada on väiksem.

Ümberistutamisel üritada juuri võimalikult vähe kahjustada, sest murdekohtadel võib kergesti niiskes substraadis arenema hakata mädanik. Enne tuleks loobuda potist, kui taime juurtest. Ettevaatlikult kääride või terava toaga tuleks plastpott juurte ümbert lahti lõigata.

 Kui siiski on taime potist kättesaamisel mõned juured murdunud, siis tuleks murdunud kohtadele raputada jahvatatud kaneeli või puusöe pulbrit (antiseptilise toimega).

 Enne ümberistutamist substraat niisutatakse ja peale ümberistutamist ei kasteta taime umbes nädala jagu. Taime ei kasteta sellepärast, et ümberistutamisel kogemata vigastada saanud juured saaksid armistuda, et vältida mädaniku teket.

Kuukinga juured on kasvanud läbi poti aukude. Lõigata ettevaatlikult pott katki, et saada taim võimalikult tervete juurtega kätte. Pilt: nerist. 

  18. Mul hakkas õievarre küljes kasvama väike taim. Mida ma sellega edasi teen?

Kuukinga õievarrel on kasvanud uus taimeke - keiki. Pilt: netist. 

 Õievarre uinuva punga kohtadest võib taim kasvatada tütartaime(d) ehk keiki(d). 

 Kui õievarre külge on moodustunud lisataim ja sellele on kasvanud paar lehte ja juured, siis võib noort taime kasutada paljundamiseks - lõigake lisataim varre otsast lahti ja istutage omaette sobiva suurusega potti substraadi sisse.

Keiki eemaldamine emataimest. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/

 Paljundamiseks on sobivaim aeg siis, kui päev on pikem ja valgust rohkem. Kui aga on lisavalgustamise võimalus, pole aastaajal nii suurt rolli. Oluline on see, et noort lisataime emataime küljest liiga vara ära ei lõigataks. Juured ja lehed peaksid olema arenenud, lehti paar-kolm tk ja juured vähemalt 5 cm pikkused.

Kuukinga beebi ehk keiki on piisavalt suur, et iseseisvalt kasvama hakata. Taim on emataime küljest lahti lõigatud. Pilt: netist. 

  19. Avastasin taimelt kahjurid. Kuidas ma nendest lahti saaksin?

Kõigepealt tasuks hoolikalt taim üle vaadata juba poes. Ma olen lillepoodides taimedel päris mitmetel kordadel kahjureid näinud.

Mõistlik oleks uus taim mõnda aega hoida teistest taimedest eraldi ja jälgida ega koju toodud lillega mingeid tegelasi tasuta kaasa ei saadud.

 Kui midagi kahtlast avastate, siis on targem sellega kohe võimalikult kiiresti tegelema hakata.

 Kõige levinumad kuukingade kahjurid on ripslased, kilptäi ja villtäi.

 NB! Värske õhk aitab kahjureid eemal hoida. Õhutage tuba aga sooja ilma ajal. Külmal ajal aga on aknast tulev külm õhk taimele ohtlik!

 Haigel taimel tuleb õievars ära lõigata, sest taimel on vaja jõudu, et võidelda kahjuritega aga õievars nõuab taimelt lisaenergiat. Parem on loobuda õitest, kui pärast tervest taimest või kõikidest taimedest (kui kahjurid levivad edasi ka teistele taimedele).

 Kuna kuukinga leht on üsna tugev ja paks, siis saab kahjurid viinas niisutatud vatipadjaga ära pühkida. Tõhusaim on 80 % viin. Pehmematel noortel lehtedel saab kahjurid ära pühkida viinas niisutatud vatitikuga. 

Villtäi kuukinga lehtedel. Pilt: netist. 

  20. Mu õitele on tekkinud hallitustäpid. Millest need tekkinud on?

 Tõenäoliselt on tegu liigsest külmast ja niiskusest tekkinud hallitusseenega. Sellised õied on targem eemaldada, et haigus edasi levida ei saaks. Taim tuleb paigutada valgemasse, soojemasse kohta ja mitte piserdada.

 Täppe õitele võivad aga teha ka kahjurid. Ka sel juhul on targem õitest loobuda ja need ära lõigata, et kahjurid levida ei saaks. 

Hallitustüpid kuukinga õitel. Pilt: netist. 

  21. Kuukinga lehed on punakaks muutunud. Millest see tekkinud on?

Tõenäoliselt on see tekkinud päikesevalgusest. Kuukingad on epifüüdid, kes kasvavad looduses oksaharudes. Nad ei kasva otsese päikese käes ja vajavad seepärast ka toas kasvades piisavat valget ja sooja kasvukohta aga mitte otsest keskpäeva päikest. Toas tuleks taimi varjutada. Vaata minu eelmist postitust, kuidas seda teha (link asub selle postituse alguses). 

 Uurida tasub igaks juhuks ka seda ega taimel kahjureid pole. Eriti jälgida taimede lehtede alumisi külgi. Kui midagi kahtlast märkate siis pühkige lehtede pinnad kohe viinalahuses niisutatud vatipadjaga üle ja korrata kindluse mõttes paari päeva pärast seda tegevust uuesti. 

Liigsest päikesevalgusest punakas muutunud leht. Pilt: netist.

 Ilusaid ja terveid kuukingi ning palju, palju kauneid õisi! 

Valik erinevate õievärvi ja mustriga kuukingi. Pilt: netist. 

PS! Vaadake ka minu esimest kuukingade postitust: Minu hobi. Kuukingad (orhideed).

Kui aga peaks juhtuma selline asi, et avastate oma orhideel mõne kahjuri, siis siit leiate vajaliku info kuidas neist vabaneda.

Täiendasin postitust 3. novembril 2025