Kuukingade (Phalaenopsis) kastmine.

  

 See on kõige rohkem küsimusi ja vaidlusi tekitanud teema. 

 Proovin siin anda mõningast nõu. Millal siis on õige aeg kasta ja milline meetod valida?

Kui üks meetod ja tihedus mõne kuukinga kasvataja jaoks võib sobida, siis mõne teise kuukinga kasvataja jaoks võib see hoopis hukutavalt mõjuda! 

Nii, et ühest reeglit, mis kõigile sobib ei ole! Ikkagi tuleb silmas pidada järgnevaid tegureid. 

Mis siis on need tegurid mis mõjutavad?

1. Kas taim on ümber istutatud?

Orhideekasvandustes istutatakse väikesed taimed turbapottidesse. Mõnedel juhtudel lausa porolooni sisse (olen ise sellise poroloonist poti oma ostetud kuukinga potist juurepalli alt keskelt leidnud). Kasvanduses taime kasvades seda turbapotti ei eemaldata vaid istutatakse taim koos sellega suuremasse potti. Seega on kõigil ostetud kuukingadel juurepalli all keskel selline turba (või porolooni) "pott". Turvas aga hoiab palju kauem niiskust kui õhku hästi läbilaskev männikoore segu. 

Orhideekasvanduses istutatakse väikesed kuukingad turbapotti. Pilt: netist

 

 Kasvanduses on hoopis teised kasvutingimused kui kodus. Seega oleks üsna mõistlik ostetud taim ümber istutada uude puhtasse ja õhku hästi läbilaskvasse männikooresegusse (parima hinna/kvaliteedi suhtega on Kekkilä orhidee substraat). 

 Kui läbi poti on juba näha hõbedaselt hallikaks muutunud juuri ja ka potis pealmine substraadipind on juba täiesti kuiv siis tegelikkuses on potis sees veel üsna palju niiskust. Kui nüüd sellist, ümberistutamata kuukinga kasta ja liiga tihti siis on väga suur oht oma kuuking üle kasta ja juured lähevad mädanema. See on aga kõige levinum kuukingade hukkumise põhjus. 

2. Kas taim on peenekoelises, turbalises orhidee mullas või õhku hästi läbilaskvas männikoore segus?

 Kui teil on enda kuuking ümber istutatud ja valitud on õhku hästi läbilaskev substraat siis sellised kuivavad märksa kiiremini läbi ja vajavad seetõttu ka tihedamalt kastmist. 

Õhku hästi läbilaskev männikooresegu. Pilt: netist.

3. Kas kasvukoht on päikseline?

 Kui teie aknasse paistab enamuse ajast päike siis on selge, et ka temperatuur aknalaual on kõrgem. Ja seega kuivab substraat kiiremini läbi. Ka võib intensiivne tugev päike kuukingadele liiga teha. Kui kastmisel satub mõni veetilk lehele siis päikese käes mõjub see nagu suurendusklaas ja ongi lehel põletus. Lehed on aga kuukingale sama olulised kui terved juured. Lehekaenlast hakkavad kasvama uued õievarred. Kui aga lehti pole piisavalt siis pole ka kohta kustkohast saaks(id) uus/uued õievars/õievarred kasvama hakata. 

 Liigse päikese vastu saab abi spetsiaalsetest toataimede jaoks mõeldud päikesesirmidest. Taimed saavad piisavalt valgust aga päike ei pääse potte üle kuumendama. Samuti võib päikese varjutamiseks kasutada kodus olemasolevaid vahendeid. Kasvõi mõni tükk kardinatülli vms. 

 Päikesesirme saab osta näiteks siit. 

Päikesesirm Cellbesist

4. Kas kuuking õitseb?

 Õitsvate kuukingade veevajadus on suurem. 

Rikkalikult õisi. Foto: erakogu.

5. Kas pott on juuri tihedalt täis (potti vaadates on näha enamuses juuri)?

 Kui teil on potis enamuses näha juuri ja märksa vähem substraati siis võib teid õnnitleda, et olete tubli kuukinga kasvataja. 😊

 Kuukingad kasvavad looduses puude oksaharudes niiskes kliimas, mitte mullas. 

 Ka kodus kasvades ei soovi kuukingad suurt potti ja palju substraati. Märksa paremini tunnevad nad ennast väikeses potis ja ka õitsevad siis paremini. 

 Väiksemas potis kasvades on oht ülekastmiseks ja juurte mädanema minemises tunduvalt ebatõenäolisem. Aga sellised taimed võivad vajada tihedamat kastmist. 

Pott on tihedalt ilusaid juuri täis. Pilt: netist.

6. Kas kasvukoht on soe või on teil aken tihti lahti ja õhk aknalaual seega jahedam?

 Erandiks on kuumalaine. Siis on õhk nii toas kui õues kuukinga jaoks liiga soe. Aknast tulev õhk ka kuivatab kiiremini. Sel ajal vajavad ka kuukingad tihedamat kastmist.

 Samas kui kasvukoht on jahedam ja eriti just öösiti, mil temperatuur veelgi langeb, siis tuleks kasta harvem. Pisut jahedam öine temperatuur aga ärgitab kuukingi uusi õievarsi kasvatama. Seega ühtlases soojas ei pruugi kuukingad nii hästi uuesti õitsema minna. 

 Talvel võib aknalaual temperatuur vahepeal (eriti öösiti) üsna madalale langeda. Isegi minu renoveeritud/soojustatud maja ja kolmekordsed pakettaknad ei aidanud seda külma päris ära hoida. Arvasin, et enam külma kuskilt ei tule ja aknalaual on samuti üsna soe, siis termomeetriga, mis max ja min temperatuuri näitab selgus, et siiski õhkab aknaklaas üsna palju külma ja öine temperatuur langeb oluliselt. 

 Hübriidid on temperatuuri suhtes tundlikumad kui tavalised valge, roosa või lillaõielised. Eriti kui aknalauad on kitsad ja taim on vastu aknaklaasi. Sellisel külmal ajal vajavad kuukingad märksa harvem kastmist. Leotada ja pikalt "uputada" sel ajal pole päris hea meetod. Potis märjas substraadis on külmaga oht juurtel mädanema minna. 

Kuukinga kasvatamiseks parim temperatuuri vahemik. Pilt: netist

7. Kas kodus on madal õhuniiskus?

 Ahiküttega korterites/majades on õhuniiskus suurem, kui kesküttega kodudes. Kesküttega kodudes võivad su kuukingad vajada tihedamalt kastmist. 

 Kuukingadele meeldib suur õhuniiskus. Keskütte perioodil aga muutub kodudes õhk väga kuivaks. Kuna mul endal on krooniline nohu ja ma kuiva õhku ei talu nii hästi siis on mul koju ostetud mini "kosk". See on paigutatud mul aknalauale kuukingade vahele. Niisutab ilusti õhku ja mul endal kergem hingata. Nagu näha siis on see voolav vesi pikaajalisest kasutamisest suutnud juva värvi "kivilt" maha kulutada. 😃

 Mõned kuukingade kasvatajad viivad igal kastmiskorral kuukingad vannituppa ja lasevad ka lehed duššiga üle. Ja nende kuukingadega ei juhtu midagi. Isegi lehtede vahele valgunud vesi ei ole kasvupunkti (leheroseti keskosa) mädanema ajanud. 

 Teisel aga on kogemata kastmisvesi ühe lehe peale sattunud ja sealt edasi lehekaenlasse valgunud ja pahandus ongi käes. Leht on mädanema läinud ja mädanik on kiirelt edasi levinud kogu pealsete peale. Ühel hetkel kukuvad kõik lehed küljest ja pealseid enam polegi. Sellist kuukinga on praktiliselt võimatu päästa. 

 Ühesõnaga duššitajatel on muud tingimused kodus nii head olnud, et lehtede vahele valgunud vesi on kiirelt kuivanud. Õhk liigub, on soe ja kuiv. Sellepärast nende kuukingadega polegi midagi juhtunud. Seda meetodit aga ei saa kõigile soovitada, sest kasvutingimused pole samad. 

Minu magamistoa aknalaual olev "kosk" Foto: erakogu

 Elutoa aknalaual on mul pisut teistsugune õhuniisutaja. Kuna mul on peale maja renoveerimist väga laiad aknalauad ja need on juba kuukingi täis siis oli seda suht võimatu pildile saada. Aga välja näeb ta selline.

Minu elutoa aknalaual olev õhuniisutaja. Foto: Aliexpressist.

8. Kas on aktiivne kasvuperiood (potis on näha palju aktiivseid juuretippe)?

 On ilmselge, et aktiivsel kasvuperioodil vajab kuuking pisut tihedamat kastmist kui muidu.

Potis on ilus õhku läbilaskev substraat ja näha on ka aktiivseid juuretippe. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/

 Ühesõnaga mõjutajaid on nii palju. Seega ei saagi kunagi anda üht kindlat kastmistihedust, sest meie kuukingade kasvutingimused võivad olla nii erinevad. Kui mõni kuukinga kasvataja "uputab" oma kuukingi iga nädal, siis teine kastab võibolla ainult 2-3  x kuus (nagu näiteks mina talvel neid kuukingi mis sel hetkel ei õitse).

 

 Aga kuidas siis oleks kõige kindlam viis teada saada kas mu kuuking vajab juba kastmist või on veel liiga vara? 

 Kõige kindlam viis on vaadata juuri. Kui juured on juba hõbedaselt hallikaks muutunud siis on aeg kasta. Ka pott on käes kaaludes palju kergem kui värskelt kastetuna. 

Vasakul värskeltkastetud kuuking. Paremal kastmist vajav kuuking. Pilt: netist

 Ilusad terved kastetud juured on rohelised. Kõik pruunid, pehmed, seest tühjad, plögased juured on surnud. Kui näete oma kuukinga potis selliseid juuri siis on viimane aeg oma kuuking potist välja võtta, kõik sellised surnud juured desinfitseeritud kääridega ära lõigata, lõikekohtadele võib puistata jahvatatud kaneeli pulbrit või puusöe pulbrit (mõlemad on antibakteriaalse toimega ja takistavad mädaniku levikut), võtta uus substraat, valida allesjäänud juurte järgi sobiva suurusega pott (kuuking kasvab ja õitseb paremini väikeses potis) ja oma kuuking ümber istutada. 

Kastetud, kastmist vajavad ja mädanema läinud (surnud) juured. Pilt: netist

  Teine küsimus mis alati vaidlusi tekitab on kuidas kasta? 

 Minul on oma kuukingadele ostetud spetsiaalsed orhideedele mõeldud ümbrispotid. Nendel on põhjas selline niinimetatud õhuruum, et pott ja juured ei ulatuks päris põhja.

  Need on head just seetõttu, et kui isegi peaks peale kastmist ja nõrutamist vett veel ümbrispoti põhja nõrguma siis vähemalt ei ole juured pidevas vees. Kuukingad ei ole sootaimed ja liigne niiskus on juurtele hukutav. Mõni on väitnud, et aga looduses ju neil pidevalt vihma sajab. Jah, see on õige. Aga looduses on tuul ja soe kliima mis oksaharudes olevad juured kiirelt kuivatab. Kodus ei ole aga sellist kliimat ja õhuliikumist/tuulekest. 

Spetsiaalne orhideedele mõeldud ümbrispott kus on ilusti näha all põhjas "muna" mis ei lase potil päris ümbrispoti põhja vajuda. Pilt: netist

 Mina "uputan" oma kuukingi nii, et valan kastmisvee kuni substraadipinnani (nii, et lehekael jääks kuivaks), hoian umbes 10-15 minutit, tõstan poti ümbrispotist välja, valan kastmisvee ära ja tõstan ümbrispotti nõrguma. Umbes poole tunni pärast valan uuesti sinna ümbrispoti põhja nõrgunud kastmisvee ära, tõstan poti tagasi ümbrispotti ja panen kuukinga oma kohale tagasi. 

 Mul on siiski ka mõned ümberistutamata kuukingad. Mõnel neist on üsna peenekoeline turbane või kookoskiuline substraat. Neid ei uputa vaid lasen kastmisveel potist läbi voolata. Selliseid ei kasta ka nii tihti kui ümberistutatud kuukingi, sest peenekoelisem hoiab niiskust potis palju kauem ja seega nad ei vaja nii tihedalt kastmist. 

 Kel ümbrispotte ei ole see või tõsta oma kuukinga "uputamiseks"/kastmiseks kuskile kaussi. Ainult, et ma eriti ei soovita kõiki kuukingi selles ühes vees "uputada". Kui potis ongi mingid niiskusesatikad - hooghännalised, seenesääsed või ripslased (loe nende kohta rohkem siit) siis kastmisvee kaudu levivad nad teistele orhideedele edasi. 

Kuukinga kastmine "uputamis" meetodil. Pilt: netist. 

 Mõned orhideekasvatajad kasutavad alustasse ja valavad kastmisvee otse alustassile ja taim siis ise imab sealt omale niipalju vett kui soovib. See võib toimida kui substraat on hea niiskuseimavusega. On aga oht, et substraadi alumine kiht on liiga niiske aga potis pealpool olevad juured ei saa üldse kastmisvett. 

 Ka on oht pealtpoolt kastes, et alustassile valgub liiga palju kastmisvett ja lödistab terve aknalaua veega üle. 

 Vahet ei ole kuidas te kastate. Peaasi, et see sobib teie kuukingale (arvestades temeratuuri jms). Kindlasti tuleks aga ka alustassilt mõne aja (ca poolest tunnist kindlasti piisab) pärast vesi ära valada. Nagu ma juba eelnevalt kirjutasin siis kuukingad pole sootaimed ja pidevas niiskuses lähevad juured kergelt mädanema.

 Olenevalt substraadi tihedusest (kui õhku läbilaskev on substraat) imab/niisutab see substraadi üsna ruttu läbi. Nii, et pole mingit vajadust taime nii kaua leotada/"uputada". Selline (mõned on väitnud lausa, et jätavad  terveks ööks vette) leotamine lihtsalt kiirendab substraadi lagunemist ja see muudab substraadi vähem õhku läbilaskvaks ja juurte vahel on vähem õhku ning seega ka palju kergem võimalus juurtel mädanema minna. 

 Kastmisvesi peab olema kindlasti toasoe. Kuukingad kasvavad looduslikult väga soojas kliimas ja külm kastmisvesi mõjub neile šokina. Parim oleks puhas vihmavesi. Aga kui seda on keerukas koguda (näiteks linnas kortermajas elades) siis tuleb leppida kraaniveega. Paraku on kraanivesi tihti liiga lubjarikas ja/või rauarikas. Selle vastu aitab kui lasta kraaniveel ämbris seista vähemalt ööpäev. Vahepeal võib vett segada. Väidetavalt on sellest samuti kasu. 

   Kauneid kuukingi teile armsad postituse lugejad! 😊

Minu üks väikeseõielistest kollastest. Foto: erakogu

 Kellele see postitus meeldis ja tahaks veel rohkem neist võrratutest toalilledest teada, siis võib vaadata ka mu teisi selleteemalisi postitusi mida saab lugeda siit ja siit.