Kuukingade (Phalaenopsis) kastmine.

  

 See on kõige rohkem küsimusi ja vaidlusi tekitanud teema. 

 Proovin siin anda mõningast nõu. Millal siis on õige aeg kasta ja milline meetod valida?

Kui üks meetod ja tihedus mõne kuukinga kasvataja jaoks võib sobida, siis mõne teise kuukinga kasvataja jaoks võib see hoopis hukutavalt mõjuda! 

Nii, et ühest reeglit, mis kõigile sobib ei ole! Ikkagi tuleb silmas pidada järgnevaid tegureid. 

Mis siis on need tegurid mis mõjutavad?

1. Kas taim on ümber istutatud?

Orhideekasvandustes istutatakse väikesed taimed turbapottidesse. Mõnedel juhtudel lausa porolooni sisse (olen ise sellise poroloonist poti oma ostetud kuukinga potist juurte seest leidnud). Kasvanduses taime kasvades seda turbapotti ei eemaldata vaid istutatakse taim koos sellega suuremasse potti. Seega on kõigil ostetud kuukingadel juurepalli all keskel selline turba (või porolooni) "pott". Turvas aga hoiab palju kauem niiskust kui õhku hästi läbilaskev männikoore segu. Kasvandustingimustes kus on hea õhuringlus, stabiilselt soe ja valge on see ok aga paraku kodustes tingimustes on see peamine kuukingade hukkumise põhjuseks.

Orhideekasvanduses istutatakse väikesed kuukingad turbapotti. Pilt: netist

 

 Kuna kasvanduses on hoopis teised kasvutingimused kui kodus siis oleks üsna mõistlik ostetud taim ümber istutada uude puhtasse ja õhku hästi läbilaskvasse männikooresegusse 

 Parima hinna/kvaliteedi suhtega on Kekkilä orhidee substraat. Paraku on juhtunud, et see on kaua kütmata ja niiskes laoruumis seisnud ja kilekotis seistes võib ka selline substraat hallitama minna. Kui kotti avades tunnete kopitanud või hallitanud lõhna siis sellist substraati kasutada ei ole mõistlik. Korda saab sellise substraadi kui see praeahjus ahjuplaadil läbi kuumutada. Peale jahutamist on see jälle kasutuskõlblik. 

 Kui läbi poti on juba näha hõbedaselt hallikaks muutunud juuri ja ka potis pealmine substraadipind on juba täiesti kuiv siis tegelikkuses on potis sees veel üsna palju niiskust. Kui nüüd sellist, ümberistutamata kuukinga kasta ja liiga tihti või kasta niiöelda uputamise meetodil (kastmisvesi valatakse kuni substraadi pealmise kihini ja hoitakse vees 10-15 minutit, valatakse seejärel kastmisvee ära, nõrutatakse ja pannakse siis taim oma kohale tagasi) siis on väga suur oht oma kuuking üle kasta ja juured lähevad mädanema. See on aga kõige levinum kuukingade hukkumise põhjus. 

Kirjutasin Facebooki grupis Kuukingad ja muud orhideed (siin) ühe kommentaari. Kopeerin selle siia ka: 

Kordagi pole ise ümber istutanud?

Sel juhul uputamismeetodil kastmist ei soovita. Juurepalli sees keskel on turbast pott kuhu kasvandustes väikesed kuukinga taimed istutatakse ja taime kasvades seda ei eemaldata vaid istutatakse koos sellega suuremasse potti. Kasvandustingimustes ok aga kodustes tingimustes mitte eriti hea. See turbapott on peamine taime hukkumise põhjus. Kogu ülejäänud substraat võib olla juba tuhkkuiv aga potis juurte sees hoiab see turbapott niiskust nagu käsn. See ei kuiva kastmiste vahel ära (eriti kui kastetakse uputamise meetodil ja kodu pole mega soe stabiilselt ning õhuringlus on madal näit. talvel kui aknaid ka ei avata), potis tekib pidev seisev niiskus ja nii ta mädanema lähebki. Kui veel lisandub kastmisel lehtede vahele sattuv vesi siis kiireneb protsess veelgi. 

Muide. Olen märganud siin grupis, et päris palju on neid kes kastavad uputamise meetodil ja leotavad juuri vees pool tundi, paar tundi ja koguni pool päeva või jätavad üldse vee alt ära valamata. Kuuking pole sootaim ja ta suudab täiesti edukalt 10-15 minutiga enda isu "täis juua". Üle selle aja vees hoidmine on juba täiesti mõttetu ja isegi ohtlik (juured lähevad lihtsalt mädanema ja substraat kõduneb kiiremini, kuukingadele on aga õhurikas substraat väga oluline). Pange aknalauale sinna kus teil on lilled min ja max temperatuuri mõõtja. Siis näete ära kui jahedaks seal öösiti temperatuur langeb. Ma isegi olin üllatunud. Arvasin, et peale maja renoveerimist ja kolmekordse klaasiga pakettakendega mul on aknalaual kogu aeg soe aga peale mõõtmist üllatusin kui jahe seal öösiti on. No ja kujutage nüüd ette. Olete soojalembene ja teid leotatakse märjaks ja jäetakse külmale aknalauale. Ei ole ju mõnus, eks. Nii, et ärge siis enda kuukingadega ka nii käituge.

2. Kui taim on aastaid ümeristutama, siis on substraat juba peenekoelisemaks muutunud või on kuuking istutatud õhku hästi läbilaskvasse männikoore segusse.

 Kui teil on enda kuuking ümber istutatud ja valitud on õhku hästi läbilaskev substraat siis sellised kuivavad märksa kiiremini läbi ja vajavad seetõttu ka tihedamalt kastmist. 

Õhku hästi läbilaskev männikooresegu. Pilt: netist.

3. Kas kasvukoht on päikseline?

 Kui teie aknasse paistab enamuse ajast päike siis on selge, et ka temperatuur aknalaual on kõrgem. Ja seega kuivab substraat kiiremini läbi. Ka võib intensiivne tugev päike kuukingadele liiga teha. Kui kastmisel satub mõni veetilk lehele siis päikese käes mõjub see nagu suurendusklaas ja ongi lehel põletus. Lehed on aga kuukingale sama olulised kui terved juured. Lehekaenlast hakkavad kasvama uued õievarred. Kui aga lehti pole piisavalt siis pole ka kohta kustkohast saaks(id) uus/uued õievars/õievarred kasvama hakata. 

 Liigse päikese vastu saab abi spetsiaalsetest toataimede jaoks mõeldud päikesesirmidest. Taimed saavad piisavalt valgust aga päike ei pääse potte üle kuumendama. Samuti võib päikese varjutamiseks kasutada kodus olemasolevaid vahendeid. Kasvõi mõni tükk kardinatülli vms. 

 Toalillede kaitseks päikesesirme saab osta näiteks siit. 

Päikesesirm Cellbesist

Päikeselisel aknalaual on temperatuur kõrgem ja seega kuivab ka substraat kiiremini läbi. 

4. Kas kuuking õitseb?

 Õitsvate kuukingade veevajadus on suurem. 

Rikkalikult õisi. Foto: erakogu.

5. Kas pott on juuri tihedalt täis (potti vaadates on näha enamuses juuri)?

 Kui teil on potis enamuses näha juuri ja märksa vähem substraati siis võib teid õnnitleda, et olete tubli kuukinga kasvataja. 😊

 Kuukingad kasvavad looduses puude oksaharudes niiskes kliimas, mitte mullas. 

 Ka kodus kasvades ei soovi kuukingad suurt potti ja palju substraati. Märksa paremini tunnevad nad ennast väikeses potis ja ka õitsevad siis paremini. 

 Väiksemas potis kasvades on oht ülekastmiseks ja juurte mädanema minemises tunduvalt ebatõenäolisem. Aga sellised taimed võivad vajada tihedamat kastmist. 

Pott on tihedalt ilusaid juuri täis. Pilt: netist.

6. Kas kasvukoht on soe või on teil aken tihti lahti ja õhk aknalaual seega jahedam?

 Erandiks on kuumalaine. Siis on õhk nii toas kui õues kuukinga jaoks liiga soe. Aknast tulev õhk ka kuivatab kiiremini. Sel ajal vajavad ka kuukingad tihedamat kastmist.

 Samas kui kasvukoht on jahedam ja eriti just öösiti, mil temperatuur veelgi langeb, siis tuleks kasta harvem. Pisut jahedam öine temperatuur aga ärgitab kuukingi uusi õievarsi kasvatama. Seega ühtlases soojas ei pruugi kuukingad nii hästi uuesti õitsema minna. 

 Talvel võib aknalaual temperatuur vahepeal (eriti öösiti) üsna madalale langeda. Isegi minu renoveeritud/soojustatud maja ja kolmekordsed pakettaknad ei aidanud seda külma päris ära hoida. Arvasin, et enam külma kuskilt ei tule ja aknalaual on samuti üsna soe, siis termomeetriga, mis max ja min temperatuuri näitab selgus, et siiski õhkab aknaklaas üsna palju külma ja öine temperatuur langeb oluliselt. 

 Hübriidid on temperatuuri suhtes tundlikumad kui tavalised valge, roosa või lillaõielised. Eriti kui aknalauad on kitsad ja taim on vastu aknaklaasi. Sellisel külmal ajal vajavad kuukingad märksa harvem kastmist. Leotada ja pikalt "uputada" sel ajal pole päris hea meetod. Potis märjas substraadis on külmaga oht juurtel mädanema minna. 

Kuukinga kasvatamiseks parim temperatuuri vahemik. Pilt: netist

7. Kas kodus on madal õhuniiskus?

 Ahiküttega korterites/majades on õhuniiskus suurem, kui kesküttega kodudes. Kesküttega kodudes võivad su kuukingad vajada tihedamalt kastmist. 

 Kuukingadele meeldib suur õhuniiskus. Keskütte perioodil aga muutub kodudes õhk väga kuivaks. Kuna mul endal on krooniline nohu ja ma kuiva õhku ei talu nii hästi siis on mul koju ostetud mini "kosk". See on paigutatud mul aknalauale kuukingade vahele. Niisutab ilusti õhku ja mul endal kergem hingata. Nagu näha siis on see voolav vesi pikaajalisest kasutamisest suutnud juva värvi "kivilt" maha kulutada. 😃

 Mõned kuukingade kasvatajad viivad igal kastmiskorral kuukingad vannituppa ja lasevad ka lehed duššiga üle. Ja nende kuukingadega ei juhtu midagi. Isegi lehtede vahele valgunud vesi ei ole kasvupunkti (leheroseti keskosa) mädanema ajanud. 

 Teisel aga on kogemata kastmisvesi ühe lehe peale sattunud ja sealt edasi lehekaenlasse valgunud ja pahandus ongi käes. Leht on mädanema läinud ja mädanik on kiirelt edasi levinud kogu pealsete peale. Ühel hetkel kukuvad kõik lehed küljest ja pealseid enam polegi. Sellist kuukinga on väga raske päästa. 

 Ühesõnaga duššitajatel on muud tingimused kodus nii head olnud, et lehtede vahele valgunud vesi on kiirelt kuivanud. Õhk liigub, on soe ja kuiv. Sellepärast nende kuukingadega polegi midagi juhtunud. Seda meetodit aga ei saa kõigile soovitada, sest kasvutingimused pole samad. 

Minu magamistoa aknalaual olev "kosk" Foto: erakogu

 Elutoa aknalaual on mul pisut teistsugune õhuniisutaja. Kuna mul on peale maja renoveerimist väga laiad aknalauad ja need on juba kuukingi täis siis oli seda suht võimatu pildile saada. Aga välja näeb ta selline.

Minu elutoa aknalaual olev õhuniisutaja. Foto: Aliexpressist.

8. Kas on aktiivne kasvuperiood (potis on näha palju aktiivseid juuretippe)?

 On ilmselge, et aktiivsel kasvuperioodil vajab kuuking pisut tihedamat kastmist kui muidu.

Potis on ilus õhku läbilaskev substraat ja näha on ka aktiivseid juuretippe. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/

 Ühesõnaga mõjutajaid on nii palju. Seega ei saagi kunagi anda üht kindlat kastmistihedust, sest meie kuukingade kasvutingimused võivad olla nii erinevad. Kui mõni kuukinga kasvataja "uputab" oma kuukingi iga nädal, siis teine kastab võibolla ainult 2-3  x kuus (nagu näiteks mina talvel neid kuukingi mis sel hetkel ei õitse).

 

 Aga kuidas siis oleks kõige kindlam viis teada saada kas mu kuuking vajab juba kastmist või on veel liiga vara? 

 Kõige kindlam viis on vaadata juuri. Kui juured on juba hõbedaselt hallikaks muutunud siis on aeg kasta. Ka pott on käes kaaludes palju kergem kui värskelt kastetuna. 

Vasakul värskeltkastetud kuuking. Paremal kastmist vajav kuuking. Pilt: netist

 Ilusad terved kastetud juured on rohelised. Kõik pruunid, pehmed, seest tühjad, plögased juured on surnud. 

 Kui näete oma kuukinga potis selliseid juuri siis on viimane aeg oma kuuking potist välja võtta, kõik sellised surnud juured desinfitseeritud kääridega ära lõigata, lõikekohtadele  puistata jahvatatud Tseiloni kaneeli pulbrit (mitte odavat kassia kaneeli, sest see on väiksemate antibakteriaalsete omadustega), kurkumi pulbrit (puhast mitte mitme vürtsi segu) või puusöe pulbrit (kõik need on antibakteriaalse toimega ja takistavad mädaniku teket), võtta uus puhas ja õhurikas substraat, valida allesjäänud juurte järgi sobiva suurusega pott (kuuking kasvab ja õitseb paremini väikeses potis) ja oma kuuking ümber istutada. 

Kastetud, kastmist vajavad ja mädanema läinud (surnud) juured. Pilt: netist

  Teine küsimus mis alati vaidlusi tekitab on kuidas kasta? 

 Minul on oma kuukingadele ostetud spetsiaalsed orhideedele mõeldud ümbrispotid. Nendel on põhjas selline niinimetatud õhuruum, et pott ja juured ei ulatuks päris põhja.

  Need on head just seetõttu, et kui isegi peaks peale kastmist ja nõrutamist vett veel ümbrispoti põhja nõrguma siis vähemalt ei ole juured pidevas vees. Kuukingad ei ole sootaimed ja liigne niiskus on juurtele hukutav. Mõni on väitnud, et aga looduses ju neil pidevalt vihma sajab. Jah, see on õige. Aga looduses on tuul ja soe kliima mis oksaharudes olevad juured kiirelt kuivatab. Kodus ei ole aga sellist kliimat ja õhuliikumist/tuulekest. 

Spetsiaalne orhideedele mõeldud ümbrispott kus on ilusti näha all põhjas "muna" mis ei lase potil päris ümbrispoti põhja vajuda. Pilt: netist

 Mina "uputan" oma kuukingi nii, et valan kastmisvee kuni substraadipinnani (nii, et lehekael jääks kuivaks), hoian umbes 10-15 minutit, tõstan poti ümbrispotist välja, valan kastmisvee ära ja tõstan ümbrispotti nõrguma. Umbes poole tunni pärast valan uuesti sinna ümbrispoti põhja nõrgunud kastmisvee ära, tõstan poti tagasi ümbrispotti ja panen kuukinga oma kohale tagasi. 

 Mul on siiski ka mõned ümberistutamata kuukingad. Mõnel neist on üsna peenekoeline turbane või kookoskiuline substraat. Neid ei uputa vaid lasen kastmisveel potist läbi voolata. Selliseid ei kasta ka nii tihti kui ümberistutatud kuukingi, sest peenekoelisem hoiab niiskust potis palju kauem ja seega nad ei vaja nii tihedalt kastmist. 

 Kel ümbrispotte ei ole see või tõsta oma kuukinga "uputamiseks"/kastmiseks kuskile kaussi. Ainult, et ma eriti ei soovita kõiki kuukingi selles ühes vees "uputada". Kui potis ongi mingid niiskusesatikad - hooghännalised, seenesääsed või ripslased (loe nende kohta rohkem siit) siis kastmisvee kaudu levivad nad teistele orhideedele edasi. 

Kuukinga kastmine "uputamis" meetodil. Pilt: netist. 

 Mõned orhideekasvatajad kasutavad alustasse ja valavad kastmisvee otse alustassile ja taim siis ise imab sealt omale niipalju vett kui soovib. See võib toimida kui substraat on hea niiskuseimavusega. On aga oht, et substraadi alumine kiht on liiga niiske aga potis pealpool olevad juured ei saa üldse kastmisvett. 

 Ka on oht pealtpoolt kastes, et alustassile valgub liiga palju kastmisvett ja lödistab terve aknalaua veega üle. 

 Vahet ei ole kuidas te kastate. Peaasi, et see sobib teie kuukingale (arvestades temeratuuri jms). Kindlasti tuleks aga ka alustassilt mõne aja (ca poolest tunnist kindlasti piisab) pärast vesi ära valada. Nagu ma juba eelnevalt kirjutasin siis kuukingad pole sootaimed ja pidevas niiskuses lähevad juured kergelt mädanema.

 

 Olenevalt substraadi tihedusest (kui õhku läbilaskev on substraat) imab/niisutab see substraadi üsna ruttu läbi. Nii, et pole mingit vajadust taime kauem leotada/"uputada". Selline (mõned on väitnud lausa, et jätavad  terveks ööks vette) leotamine lihtsalt kiirendab substraadi lagunemist ja see muudab substraadi vähem õhku läbilaskvaks ja juurte vahel on vähem õhku ning seega ka palju kergem võimalus juurtel mädanema minna. 

 Kastmisvesi peab olema kindlasti toasoe. Kuukingad kasvavad looduslikult väga soojas kliimas ja külm kastmisvesi mõjub neile šokina. Parim oleks puhas vihmavesi. Aga kui seda on keerukas koguda (näiteks linnas kortermajas elades) siis tuleb leppida kraaniveega. Paraku on kraanivesi tihti liiga lubjarikas ja/või rauarikas. Selle vastu aitab kui lasta kraaniveel ämbris seista vähemalt ööpäev. Vahepeal võib vett segada. Väidetavalt on sellest samuti kasu. Vee saab kuukingade jaoks sobivamaks teha ka nii, et lisada vette sidrunimahla või pisut sidrunihapet. 

   Kauneid kuukingi teile armsad postituse lugejad! 😊

Minu üks väikeseõielistest kollastest. Foto: erakogu

 Kellele see postitus meeldis ja tahaks veel rohkem neist võrratutest toalilledest teada, siis võib vaadata ka mu teisi selleteemalisi postitusi mida saab lugeda siit ja siit.

Postitust on täiendatud 3. novembril 2025

Minu hobi. Kuukingad (orhideed).

Üks kollane roosa mustriga. Foto: erakogu.

   Mul on üks hobi. Mulle meeldib kodus kasvatada üht kindlat orhideeliiki ja selleks on kuuking ehk Phalaenopsis. Kunagi kasvatasin ka muid toataimi. Valisin ikka selliseid erilisemaid: flamingolill (Anthurium), musi-punahuul (Aeschynanthus), pärgväändik (Stephanotis), kärbsepüünis (Dionaea muscipula), kliivia (Clivia), tiigerlehik (Calathea), gardeenia (Gardenia) aga ka lihtsamaid toataimi oli. Näiteks on säntpooliad ehk varjukannikesed  hästi armsad ja neid on väga ilusa värvivalikuga müügil. Minul oli toona isegi kollaste õitega olemas. Ostsin selle ühelt säntpoolia kasvatajalt. Tol ajal oli see veel üsna haruldane. 

Dionaea muscipula ehk kärbsepüünis. Foto: netist.

 Minu kuukingade armastus sai aga alguse sellest, kui mulle esimene kuuking kingiti (ligi 20 aastat tagasi). Tasapisi jagasin kõik oma muud toataimed ära ja pühendusin ainult kuukingade kasvatamisele. Hetkel on kodus 57 erineva värvi, mustri ja õiekujuga kuukinga (neist mõned on alles väikesed kuukinga taimed ehk keikid ja need pole veel õitsemisealised). Minu suured lemmikud on kollaste õitega kuukingad. Ja kui ilusate mustrite ja värvikombinatsioonidega neid veel on. 

 Kuukinga nimi Phalaenopsis on tulnud Kreeka keelest: phalaina - ööliblikas ja  opsis - sarnane. Õied on tõesti nagu kaunid liblikad :)  

Minu kollased kuukingad. Foto: erakogu.

 Minu kõige suurem lemmik on see erkkollane neoonroosa südamikuga. See lausa särab päikese käes! Piisab vaid tema õite imetlemisest, kui tuju läheb rõõmsaks :)

Minu vaieldamatu lemmik "Päikesekiir". Foto: erakogu. 

 Mul olid kodus olemas juba mõned kuukingad aga millegipärast ei tahtnud nad tükk aega kuidagi uuesti õitsema minna. Kõik aga muutus, kui paigaldasin akna ette pimendava ruloo. Väidetavalt tahab kuuking öösel jahedamat temperatuuri kui päeval ja aknalaual ruloo ja aknaklaasi vahel on see neile ilusti tagatud. Ja sellest alates õitsevad mu kuukingad peaaegu vahetpidamata. Nii, et kodus on pidev õitemeri 😊 
 Kuna minu aknad asuvad idakaares siis hakkab minu akendesse päike paistma kohe päikese tõustes. See oli ka üks põhjus, miks ma pimendava ruloo kasuks otsustasin. Inimene puhkab paremini välja pimedas ruumis ja hommikune päike, mis suviti juba päikese tõustes tuppa paistma hakkab ei lase seda mitte teha. Aga, et mu kuukingad päikesepõletust ei saaks siis ostsin neile ilusad päikesesirmid. Need on aknaklaasi ja kuukingade vahel varakevadest suve lõpuni. Leidsin oma päikesesirmid Cellbese poest siit. Kahjuks on need nüüdseks juba läbi müüdud aga ehk on siiski veel analoogseid kuskil müügil?   Kel on aknad lõunakaares see võiks kindlasti oma kuukingi keskpäevase päikese eest kaitsta. Päikesesirme saab valmistada ka käepärasematest vahenditest. Kasvõi pitstüllist saaks päris vahva päikese kaitse valmistada.

Päikesesirmid Cellbesest.

 Pimedamal ajal (sügisest kevadeni) annan neile taimeriga lisavalgust. Taimer lülitab valguse ise õigel ajal sisse ja õigel ajal jälle välja. Päeva lühenedes pikendan valguse andmise aega ja kevade poole jälle lühendan seda aega. Taimeriga on see väga mugav. Ei mäleta kahjuks kustkohast ma oma taimelambi ostsin aga kuna mul oli just akna keskel konks kunagise lilleampli jaoks pandud, siis nüüd oli hea võimalus seda konksu taimelambi riputamiseks kasutada. Kunagi rippus seal kolmekorruseline makramee tehnikas enda valmistatud lilleampel. 

Minu esimene taimelamp. Pilt leitud: netist.

 Praegused taimelambid on ostetud Aliexpressist siit. Selle lingi kaudu paraku enam osta ei saa aga saate vähemalt aimu millised mul hetkel kasutusel on ja kindlasti müüakse samasuguseid veel kuskil (tõenäoliselt ka Aliexpressis mõnel teisel müüjal). Temus on ka kindlasti suur taimevalgustite valik. Ka on hinnad rahakotisõbralikumad. Minu omad on aastaid juba kasutuses olnud ja toimivad ilusti. 

 Kuna elan keskküttega korteris, siis kasutan aegajalt ka õhuniisutajat. See on paigaldatud kuukingade vahele aknalauale. Kohe aknalaua all on ju radiaator, mis õhku kuivatab ja tundub, et mu kuukingadele väga meeldib see õhuniisutaja. Minu oma maksis omal ajal vaid 25.90 € ja rõõmustas mu kuukingi palju aastaid. Ei mäleta enam kustkohast enda esimese õhuniisutaja ostsin aga valisin Hinnavaatlusest praktiliselt kõige odavama saadaoleva. Minul oli selleks Sencor SHF 900.

Õhuniisutaja Sencor SHF 900. Foto: netist.

 Nüüdseks on mu maja läbinud täieliku renoveerimise. Maja on soojustatud, ees on kolmekordsed pakettaknad ja paigaldatud uued märgatavalt laiemad aknalauad ja uued radiaatorid. Olen märganud, et nüüd ei lähe soojus enam nii palju aknalauale ja ei kuivata aknalaual õhku nii palju kui varem. Seega olen õhuniisutajatest praktiliselt loobunud. Vahepealsel ajal kasutasin mini koske, kus vesi ringles ja vulises väikeselt kaljult alla. 

 Nüüd siis pisut lähemalt põhitõdedest:
 

 Kõigepealt kummutan müüdi, et nende kasvatamine on keeruline ja need taimed on väga nõudlikud. Võin kinnitada, et tegelikult on nad ühed vähemnõudlikumaid toataimi mida ma tean. Siiski mõningaid asju peaks nende kasvatamisel jälgima. Tänutäheks õitsevad nad pikalt ja näevad väga kaunid välja. 

1. KASTMINE
On selge, et soojemal ajal vajab kuuking tihedamalt kastmist, kui külmemal ajal. Kõik aga sõltub kasvutingimustest, õhuniiskusest, poti suurusest, substraadist, temperatuurist jne Kõige levinuim viga, mida tehakse ongi ülekastmine. Inimene arvab, et taim on janus ja muudkui kastab. Pealmine substraadi kiht on kuiv aga juurepalli sees on veel niiskust piisavalt! Eriti kui olete ostnud uue kuukinga ja pole teda veel ümber istutanud ega ümberistutamise käigus juurepalli seest seda turbast potti eemaldanud. 

 Ülekastmine aga ajab juured kiirelt mädanema. Täiesti juurtetule kuukingale on uusi juuri kasvatada üsna pikk ja tähelepanu vajav protsess (see on võimalik aga on rohkem edasijõudnute teema). Parem, kui märkaksite ülekastmist varem. Siis on võimalik veel taime päästa. Tuleb taim lihtsalt järelejäänud juurte järgi sobiva suurusega potti istutada ja kasutada õhku läbilaskvat orhidee substraati. 

 Kuukingad on epifüüdid, kes kasvavad looduses oksaharudes, mitte mullas maapinnal. Seega kuivatab õhk vahepeal nende juured. Nad ei kasva pidevas märjas. Substraat ehk orhidee "muld" peab vahepeal saama kuivada. Kasta tuleb siis, kui juured on potis muutunud taas hallikateks. 

Hallikad kuukinga juured, mis vajavad kastmist. Foto: http://lomelindae.blogspot.com/

 Sellepärast ongi hea kasutada läbipaistvaid potte, et juuri oleks lihtsam jälgida. Mina kasutan oma kuukingade kastmiseks tavalist kraanivett. See pole küll parim valik (vihma - või toatemperatuuril seisnud lumesulamisvesi on parimaid valikuid) aga ma panen oma kastekannud kraanivett täis, lasen veel seal seista 1-2 päeva ja vahepeal segan vett. Seisnud vesi on siiski parem, kui otse kraanist tulnud vesi. Pehme ja toatemperatuuril seisnud vesi on kuukingade kastmiseks parim valik! 

 Kastes imab substraat endasse vajalikul hulgal vett ja väetist. 
Lühiajaline kuivus pole nii ohtlik, kui liigne kastmine ja niiskus, eriti jahedas kasvukohas! 

Kastetud kuukinga juured (rohelised). Foto: http://lomelindae.blogspot.com/

 Mina kasutan oma kuukingadel ümbrispotte. Valan vee, ettevaatlikult pealtpoolt kuni substraat on üleni vees ehk kastan kõiki oma kuukingi uputamise meetodil (jälgin lihtsalt, et liiga palju ei valalaks, juurekael peab veest välja jääma, sest lehtede vahele sattunud vesi võib mädanikku põhjustada), hoian neid nii vees (kuhu olen sisse seganud ka väetise) umbes 10-15 minutit ja valan siis vee ära, nõrutan (mõne aja pärast valan ümbrispoti põhja valgunud vee ära) ja panen poti puhtasse ja kuiva ümbrispotti tagasi. 
 Palavatel ilmadel vajavad minu kuukingad kastmist kuskil iga 7-9 päeva tagant ja külmemal ajal veelgi harvem. See aga pole reegel!   Kuna kastmise tihedusel on nii palju määravaid tegureid siis kõige lollikindlam on vaadata juurte värvust. Kui juured hakkavad hõbedaselt hallikaks muutuma siis on aeg kasta.  

 Kui algusajal "õnnestus" mul siiski paar kuukinga oma ülekastmisega ära tappa, siis nüüd pole seda enam ammu juhtunud. 

 Seega vaadake ikka enda kuukingade juurte värvust ja kaaluge potti käes, kas pott on juba kergeks muutunud. Nii, et kastmise tihedus oleneb kõik teie kasvutingimustest. Raudkindlat reeglit pole. 
Arvestage, et oksaharudes kasvavad orhideed on harjunud lühema või pikema läbikuivamisega. Ja peale sadu kuivatab õhk ruttu märjad lehed ja juured. 

 Kuukingadel on juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud nii, et pole vaja liigselt muretseda kas taim saab ikka piisavalt kastmisvett ja toitaineid. 
 Hea on valida ümbrispott selline kus orhideepott ei ulatuks ümbrispoti põhja. Kui peale kastmist midagi veel nõrgubki ümbrispoti põhja, siis vähemalt ei seisa juured seisvas vees. 

Sellel põneva mõralise klaasi mustriga orhidee ümbrispotil on hästi näha, et pott ei vaju päris ümbrispoti põhja vaid põhja tekib väike õhuruum. Foto: netist.

2. PISERDAMINE
 Mina seda eriti julgelt soovitada ei tahaks. Tihti eksivad algajad kuukingade kasvatajad sellega, et pritsivad taime märjaks. Vesi vajub lehtedelt leheroseti keskele ehk kasvupunkti või lehtede vahele ja see niiskus hakkabki seal mädanikku tekitama. Seisev niiskus ju ja toas pole sooja tuulekest, mis taime kuivataks. Lisaks võivad päikese käes lehtedele kergesti päikesepõletused tekkida. Veetilk mõjub nagu suurendusklaas lehel. Kui ikka kindlasti soovite piserdada, siis tehke seda hommikuti ja väga peene uduna ning kindlasti jälle toatemperatuuril seisnud ja pehme veega. Nii jõuab vesi ära aurustuda ega jää ööseks, kui temperatuur on madalam lehtedele. Õrnalt võib pritsida kastmiste vahel substraadi pinda, et seda niisutada, sest sealt kuivab see kõige kiiremini. Nii suureneb ka õhuniiskust taime ümber. Aga ärge siis kodus vihma üritage imiteerida. Toas pole selliseid tingimusi mis vabas looduses.

Substraadi niisutamine. Foto: netist.

3. VALGUS
 Kuukingad vajavad kasvuks ja õitsemiseks päevavalgust, kuid kindlasti mitte otsest  keskpäevast päikeselõõska. 

 Head valgusküllased aknad on ida - või lõunapoolsed. Parim ja piisavalt valgusküllane on hommikupäikesega aknalaud. Lõunapoolsel aknal vajab ta varjutamist.
Minul on vedanud. Minu aknad on idakaares. Hommikune päike pole nii põletav kuum, kui päevane päike. On olnud suvesid kus polegi olnud vajadust päikesesirme kasutada (vihmastel ja päikesevaestel suvedel). 

 Pimedal ajal lisan valgust taimelambiga. Nii, et valige kõige valgusküllasem kasvukoht aga vajadusel kasutage ka päikesesirmi või kombineerige ise mingi hajutatud valgus kasvõi näiteks tülliga (kardinariidega). 

 Minu kõige esimene taimelamp tekitas roosat valgust. Nii, et ma naersin, et litsimaja valgus 😂 Aga kuukingad olid rahul. Nii, et leppisin sellega, et õuest vaadates võivad inimesed mõelda, et miks seal aknas küll nii roosa valgus põleb. Osad taimelambid on sinise või lillaka valgusega. Uuemad taimelambid sisaldavad nii roosat kui sinist aga üldmulje on loomulik valge valgus. Selliste vastu olengi oma taimelambid vahetanud.

Minu kuukingad. Foto: erakogu.

4. TEMPERATUUR JA ÕHUNIISKUS
 Kuukingad eelistavad pigem sooja kasvukeskkonda, sest kuuking on troopika taim ja on ta harjunud kõrgemate temperatuuridega. Seega on nad rahul ka inimese eluks sobiva temperatuuriga. Kõige paremini sobib umbes 20 kraadine soojus (18-25 kraadi).
 Kui soovitakse avada akent kodu tuulutamiseks siis tuleks külmal ajal kuuking tõsta selleks ajaks mujale, kuna taim ei talu järske temperatuuri kõikumisi ja tuuletõmbust. Nii võib taim šoki saada ja oma õied kõik maha visata. 
 Minul on pidevalt palav, seega on mul mõlemad aknapooled nii ööd kui päevad õhutusasendis peaaegu kevadest sügiseni. Seega saavad mu kuukingad ka piisavalt õhku ja on harjunud väljast tuleva erineva temperatuuriga. 
 Õhuniiskus neile meeldib. Kõrgem õhuniiskus tagab ka parema õitsemise. Nii, et hoolitsege taime õhuniiskuse eest. Kasvab taim ju looduseski veekogude läheduses puude tüvedel ja oksaharudes troopilises kliimas, kus õhk on niiskem. 

Pulversaator. Foto: netis. 

5. VÄETAMINE
 Orhideede väetisite valik on väga suur ja neil kõigil on pakendil kirjas kuipalju väetist kastmisvette panna. Kui kahtled väetise ja vee koguse suhte üle, siis lisa väetist pigem vähem. Liigne väetis võib kuukinga juured ära "kõrvetada" ja seepärast ei soovita ma kasutada spetsiaalseid orhideedele mõeldud väetisepulki mis potti surutakse või ampulle. Need väetavad väga ebaühtlaselt ja osad juured võib väga kergesti liigsest väetisest ära "kõrvetada". Ka võivad nad liigse kastmise korral liiga kiirelt ära sulada (väetisepulgad) või ampulli valesti lõigates tilgub see liiga kiiresti tühjaks. 

 Igakordsel kastmisel pole kindlasti väetada vaja. Aegajalt on hea jätta kuuking väetamata, et juurtelt ja substraadilt üleliigne väetis maha loputada. 

 Aktiivne väetamisperiood algab siis kui ilmuvad uued lehekesed või alustab kuuking uue õievarre kasvatamist. Üldjuhul aga on neil praktiliselt aastaläbi aktiivne kasvu või õitsemisperiood. Väikese vahe väetamises võib teha õitsemise lõpetamisel. 

 Mina eelistan vedelaid väetisi, mis kergelt kastmisvees lahustuvad. Siiani on parimaks osutunud Liina Orle käest tellitud orhideeväetis. Liinal on Saksamaal oma firma Currlin Orchideen. Tema käest saab kõike orhideedega seonduvat osta. Minu väetis on see. 

Kuna mu kuukingad õitsevad praktiliselt aastaringi siis annan neile väetist peaaegu igal kastmiskorral. 
Kuna kuukingad kasvavad oksaharudes siis on nad harjunud madala toitainete tasemega. Nii, et ärge väetamisega üle pingutage! Pigem vähem, kui rohkem. 

Currlinist tellitud orhidee väetis. Foto: netist.

6. ÜMBERISTUTAMINE
 Kuukinga ei pea igal aastal ümber istutama. Kuni substraat on veel õhurikas ja tükiline ning taim potti ära mahub, võib ta rahumeeli samas potis edasi kasvada. Kui aga substraat on pudiseks ja õhuvaeseks muutunud ja taim on potist välja kerkima hakanud on aeg ta istutada uude värskesse substraati ehk orhidee "mulda". 

 Keskmiselt on vaja kuukingi ümber istutada iga paari-kolme aasta järel. Parim aeg on kevadel kui valgust on jälle rohkem. Algajale on lihtsam ümber istutada õiteta kuukinga aga kui teha seda õrnalt siis ei mõjuta see üldse edasi õitsemist.
 Kuna minu kuukingadel on pidevalt küljes juba peaaegu äraõitsenud õievarsi, kui ka uusi kasvavaid õievarsi, siis mina olengi oma kuukingi ka õitsemise ajal ümber istutanud. Ühtegi õit pole maha visanud ja on ümberistutamise kenasti üle elanud ja ilusti edasi õitsenud. 

 Läbipaistev pott pole kuukingale eluliselt vajalik aga taime juuri on lihtsalt endal kergem läbipaistvast potist jälgida. Üldse on ülevaade potis toimuvast selgem. Ega pott pole seestpoolt sammaldunud, pole kahjureid tekkinud või mingeid seeneeoseid tekkinud, kas juured on terved ja tugevad. 

 Ümbrispoti võib valida vastavalt oma maitsele ja interjöörile. Parim on valida spetsiaalne orhidee ümbrispott mis ei lase sisemisel potil päris ümbrispoti põhja vajuda vaid põhja tekib niiöelda õhuruum. 

Erineva suurusega plastist läbipaistvad orhideepotid. Foto: netist.

 Ümber tuleb kindlasti istutada ka siis, kui on kahtlus, et juured on liigniiskuses olemisest mädanema läinud. Sel juhul tuleb puhta, terava noaga eemaldada kõik surnud juured (pehmed, seest tühjad juured) ja lõikekohtadele puistata jahvatatud Tseiloni kaneeli pulbrit (tavaline, odavam kassia kaneel pole nii heade antibakteriaalsete omadustega), kurkumi pulbrit või puusöe pulbrit. 

 

 Edasi tuleks valida juurte järgi õige suurusega, soovitavalt läbipaistev pott, et oleks kergem juurte olukorda jälgida ja valida korralik õhku läbilaskev substraat. Kuukingad ei vaja suurt potti ja palju substraati. Väiksemas potis jõuab kastmiste vahepeal substraat taheneda ja ei teki pidevat seisvat niiskust. Ka õitseb kuuking paremini väikeses potis.
 

 Mina eelistan Kekkilä orhideede substraati, mis on enamuses ilus  männikooretükikeste segu. Selles pole mingit märga peent pudi, mis enamus orhidee muldades on. Enamasti kasvatatakse meil kõige levinumat orhideeliiki kuuking ja tema vajab kindlasti õhurikast substraati. Paraku hoiustatakse substraati külmades kütmata ladudes ja kilekotis seistes võib ka Kekkilä substraat kotis hallitama või kopitama minna. Kui kotti avades tunnete halba lõhna siis korda saab selle kui see praeahjus ahjuplaadil läbi kuumutada. Peale jahutamist on see valmis kasutamiseks.

DCM orhidee substraat. Foto: netist.

 

 Ka DCM orhidee substraat on hea. Olen seda müügil näinud Bauhofis ja Hansaplantis. Mina tellisin esimest korda DCM orhidee substraadi Seston Seemned OÜ-st. Sain sealt väga hea hinnaga. Nemad ongi selle substraadi edasimüüjad. 
 Olen kasutanud ka Biolan-i orhideede substraati. Selles pakis on eraldi pakitud männikoor (piisavalt jämedakoeline), süsi, perliit ja turvas. Nii, et igaüks saab vastavalt orhideeliigile sobiva substraadi ise kodus kokku segada. Süsi on antibakteriaalse toimega, perliit ja turvas hoiavad niiskust (neid olen kasutanud minimaalselt vaid keikide substraadi segus). Paraku on Biolan orhidee substraat üsna kallis.

Biolan-i orhidee substraat. Foto: netist.

 Kunagi ammu oli vaja ämma kuukingad ümber istutada ja otsisime substraati. Kumbagi ei olnud müügil ja siis leidsin tookord Kekkilä orhidee substraadi. Lugesin koostist ja näppisin läbi koti tekstuuri - tundus usaldusväärne ja ostsin. Ka ei pidanud pettuma, kui koti avasin. Mingit kopitanud/hallinad lõhna polnud ja tükid olid paraja suurusega. Kusjuures väga hea hinnaga! See ongi mu uueks lemmikuks saanud. Lihtsalt kättesaadav (enamus aianduspoodides aastaringi müügil) ja mõistliku hinnaga.

Koostis: puukoor, põletatud savi ja puusüsi. 
Jämedus: jäme. 
PH: 4,5 - 5,5 
Niiskus: u. 48 %

Kekkilä orhidee substraat. Pilt: netist. 

 Muid orhidee substraate ei julge kuukingadele soovitada. Enamusel on pakil kirjas orhidee muld ja mingit mulla moodi sodi sealt pakist leida võitegi. Nad on liiga niisked, osad suisa hallitavad/kopitavad. Ja nad on liiga peenekoelised. Mingil partiil lendas terve parv pisikesi niiskusekärbseid õhku, kui üht kotti liigutasin. Kuukingad tahavad aga hästi õhku läbilaskvat ja koredat kasvusubstraati! 
 

 Enne ümberistutamist on soovitav taime kasta. Rohelised juured on elastsemad ja neid on lihtsam nii uude potti panna! Peale ümberistutamist ei kasteta taime umbes nädala jagu. Esiteks on juured ju juba kastetud ja teiseks kui juhtubki, et ümberistutamise käigus vigastasite kogemata mõnd juurt siis saavad nad kuivada ja katkiläinud kohad niiöelda armistuda. Vahepeal võib substraadi pinda vaid veega piserdada ja/või tõsta muud moodi õhuniiskust taime ümber. 

Minu peedipunane kuuking. Foto: erakogu.

7. ÕITSEMINE JA ÄRAÕITSENUD ÕIEVARRE LÕIKAMINE
 Mina lõikan peaaegu alati äraõitsenud õievarre kõige alumise õitsenud õie alt ära, mitte ei lõika õievart päris ära. Nii kasvatab tihti õievars veel uinuva punga kohast uue õieharu. Vahel on juhtunud, et osad kuukingad on kasvatanud vanale õievarrele suisa 2-3 uut lisa õieharu. 

 Täiesti ära lõikan õievarre alles siis, kui see on ära kuivama hakanud. Kuivanud õievarred ei kaunista taime ja sealt nagunii uusi õisi enam ei tule. 

 Variant on ka õievars üldse lõikamata jätta senikaua kui äraõitsenud õisikuvars püsib rohelise ja elavana. Vahel otsustab ta mingil hetkel otsast edasi kasvada ja uued õied otsa kasvatada. 

 Pärast õitsemist on tavaliselt väike taastumise aeg. Hooldada tuleb taime sel ajal samamoodi, sest troopilise taimena ei teki tal erilist puhkeaega. Minu enamus kuukingadel õiget puhkeperioodi praktiliselt polegi. Olin vahepeal isegi pisut mures, aga kuna nad on mul kasvanud nii aastaid, siis ju neile sobib nii 😊 

Kuuking kasvatab uusi harusid. Foto: heleenium.blogspot.com

Õievarre lõikamise koht. Foto: netist.

 Lehepaari vahelt kasvatab ta varsti uue õievarre. Kui kuuking ei hakka mõne kuu pärast uuesti uut õievart kasvatama siis on tavaliseim põhjus liiga soe ja/või pime kasvukoht. 

 Õitsemist aitab esile kutsuda mõnenädalane jahedam temperatuur. Öine temperatuur võiks langeda 15 kraadini aga kasvukoht olgu endiselt valges (aga jahedamas kindlasti jälgida kastmise vajadust). 

 Kui eelnimetatud põhjusi pole, siis tasuks uurida lähemalt juurte seisukorda. Kas taimel on piisavalt terveid, elusaid juuri, et toitaineid ja juua kätte saada? Ja kas on piisavalt lehti. Üldjuhul hakkavad kuukingad õitsema kui tal on vähemalt 5 lehte. On küll väheseid erandeid aga terved lehed on sama olulised kui juuredki.

 Kuukingad õitsevad järjest mitmeid kuid. Mõni õievars on õites ka rohkem kui pool aastat järjest. No kas pole mitte võrratud toalilled? 😊

Kuuking kasvatab uut õievart. Foto: http://lomelindae.blogspot.com/

8. JUURED
 Kuukinga juured on hõbedase kirmega (hallikad), peale kastmist rohelised. Juure aktiivsest kasvust annab märku juure roheline tipp. Sageli laiutab osa juuri ka potist väljas. Neid pole vaja potti suruda, ammugi siis veel ära lõigata. Need on õhujuured ja iseloomulikud kuukingale. Ka õhust saab juur vajalikku niiskust. 

 Tihtipeale aetakse kasvu alustav õievars uue kasvava juurega segamini. Juured kasvavad ju samuti lehekaenaldest välja.  Lähedalt silmitsedes on siiski aru saada kumb tulekul on, kas juur või õievars. 

Potis on näha aktiivseid, kasvavaid juureotsi. Foto: http://lomelindae.blogspot.com/

 Õigesti juurdunud kuuking püsib kindlalt potis, ei loksu potis, ei vaju ühele küljele viltu ja taime lehed on tumerohelised, tugevad ja püstised. Potis ebakindlalt püsiv taim on kindel märk, et taime juured on kahjustada saanud ja/või on juuri liiga vähe ja pott taime jaoks liiga suur. Kõrvalda need vead enne, kui on hilja!

Katrini käest kingiks saadud mini kuuking. Foto: erakogu. 

9. KUUKINGA KOJUTOOMINE JA TRANSPORT
 Kuukinga poes valides on parim valida taim, millel on avanenud vaid kolmandik õisi, sest sel ajal on taim kõige vastupidavam asukoha muutustele. 
 Kui ostate kuukinga külmal ajal siis pakkige ta hoolikalt paberisse ja hoidke võimalikult lühikest aega külmas. Ka pole õige pakitud taime jätta mitmeks tunniks autosse. Koju jõudes ärge pakkige teda kohe lahti, vaid laske umbes pool tundi ruumi temperatuuriga harjuda. 

Osa minu õitsevaid kuukingi. Foto: erakogu.

10. KUUKINGA KAHJURID
Kui te ostes valite hoolega, et tuua koju vaid terve ja tugev taim, siis on üsna vähetõenäoline, et toote oma koju haige taime ka teisi taimi nakatama. Kõige levinuim viis kahjurid saada ongi uue taime kojutoomisel. Mõistlik on uus kuuking (enne teistega kokku panemist) hoida teda mõnda aega teistestest eraldi ehk garantiinis. Nii ei saa ta ohtu seada teie teisi toataimi. Saate teda jälgida ja vajadusel kahjuritõrjega kohe nende leidmisel tegelema hakata.

 Mina olen ostnud mõned taimed ka allahinnatuna leiunurgast, kust võib leida kuukingi ka väga soodsa hinnaga. Aga kindlasti uurida selliseid taimi enne ostu hoolega.  Võib õnneks minna ja alla on hinnatud taim vaid seetõttu, et lõpetab oma õitsemist aga tihtipeale on seal ka muid probleeme. Juured viletsad või kahjurid küljes. Algajad kuukinga kasvatajad ei pruugi osata õigesti ja kiirelt tegutseda, kui ilmneb probleem ja see võib neid arvama panna, et orhideed on liiga keeruline kasvatada ja loobuvad . 

 Levinumad kuukinga kahjurid on ripslased ja villtäi. Neid koledaid pilte siia postitama ei hakka ja kahjurite teemal siin rohkem ei peatukski. 
Värske õhk aitab samuti kahjureid eemal hoida. Kui taim on siiski nakatunud siis tuleb taime huvides õievars siiski ära lõigata, et taim saaks kogu oma jõu kahjuritega võitlemiseks kulutada. Pigem päästa taim, kui sel ajal õitsevad õied. 

 Kui kellegil siiski mingi kahtlus tekib siis võib mulle julgesti kirjutada. Annan nõu ja abi niipalju kui oskan. Koos saame kindlasti neist paharettidest jagu :)

Karamellivärvi kuuking. Foto: erakogu.

11. TAIME PALJUNDAMINE 

Õievarrel on kasvama hakanud keiki ehk uus taim. Foto:  http://lomelindae.blogspot.com/

 Osad kuukingad kasvatavad õievarrele pojakesi ehk keikisid. Keikisid hakkavad kuukingad kasvatama üldjuhul siis, kui kahjustada on saanud leheroseti keskosa ehk kasvupunkt või on juurtega probleemid. See on kuukinga viis enne hääbumist järelkasvu saada. On küll väheseid erandeid, et keikit (või koguni mitut) kasvatavad ka täiesti terved ja elujõulised taimed. 

 Minu kuukingad kekisid ei kasvata. Ju tunnevad nad ennast niivõrd kindlalt, et pole vaja järelkasvu peale mõelda. 😀 On siiski juhus kus on potist kõrvale või lehtede vahelt uue basaalkeiki kasvatanud. Ühel juhul oli põhjus selles, et kasvupunkt oli kahjustada saanud ja teisel juhul kasvatas õievartele keikid. Kuukingaga oli kõik korras aga ikkagi ühel hetkel otsustas seda millegipärast teha. Keikid kasvasid õievarre küljes piisavalt suureks ja siis sain nad õievarte küljest lahti lõigata, pisikesse potti istutada ja teistele orhideehuvilistele jagada. 

 

 Olen ka ise mõned kuukinga beebid (keikid) Eesti kasvatajatelt saanud või tellinud välismaalt. Kasvavad kodus ilusti edasi ja mõned neist kasvatavad juba ka õievart. 

 Kui sinu kuuking on ka kasvatanud keiki siis õievarre küljest võib selle ära lõigata alles siis kui ta on kasvatanud minimaalselt 3 juurt ja need on juba minimaalselt 5 cm pikkused. Poti suurus valitakse muidugi juurte suuruse järgi ehk siis vaja läheb üsna tillukesi potte (5-6 cm läbimõõduga umbes ehk siis selline kuhu juured napilt sisse mahuvad). 

Tihtipeale aga võib juhtuda, et õievarre küljes olev keiki veel omakorda õitsema hakkab. Nii, et emataim ja keiki õitsevad koos ühel ajal. 

Keikid emataime küljes õitsemas. Foto: netist.

Emataim ja keiki koos õitsemas. Foto: netist.

 Nagu juba kirjutasin siis minul hakkas üks kuuking lehekaenlast uut taime ehk basaalkeikit kasvatama. Nüüd kasvabki see koos emataimega ühes potis. Ma pole riskinud neid eraldi lahti lõigata kuna lõikepind oleks liialt suur ja oht mädanema minna on suurem. Las siis olla mitu taime ühes potis. Selle koleda auguga lehe eemaldasin, kui taimeke suuremaks kasvas, et tal rohkem ruumi oleks. 

Minu kuuking kasvatab lehekaenlast pojakest. Foto: erakogu.

 Nii kummaline, kui see ka pole siis edenevad kuukingad paremini nendes kodudes, kus orhideede hooldamine kipub unarusse jääma. Liigse hoolitsusega võib kergesti taime ära tappa. Rahulikult tal kasvada lastes aga on see praktiliselt võimatu. Nii, et igati sobilik taim laiskvorstidele 😀

Minu üks pöörasem õitseja. Valge õie ja erkroosa südamikuga. Foto: erakogu.

Veel üks mu lemmik kuukingi. Nii erksat varianti veel endal pole. Foto: netist.

PS! Vaadake ka minu teist postitust kuukingade hoolduse kohta: Kuukingade kasvatamisel ettetulevad probleemid ja nõuanded lahendusteks.

Kui aga peaks juhtuma selline asi, et avastate oma orhideel mõne kahjuri, siis siit leiate vajaliku info kuidas neist vabaneda.

Edukat kuukingade kasvatamist! :)

Postitust on täiendatud 04. novembril 2025