Köögikapist orhidee väetis?

 

 Viimasel ajal on eriti palju ringlema hakanud igasugused AI loodud või mitmest erinevasest videost kokku lõigatud klipikesed kuukingade kodustest „väetistest“. Neid jagatakse usinalt edasi ja kahjuks liigagi paljud jäävad seda uskuma. Teevad järgi ja ...

 Aga vaatame siis need imenipid kriitilise pilguga üle.

 Seda tüüpi "kodu-väetised" on välja kujunenud traditsioonilisest mullapõhisest aiandusest. Kuna kuukingad ei kasva mullas, vaid puukoorel (epifüüdid), reageerivad nad sellistele orgaanilistele leotistele hoopis teisiti kui tavalised toalilled või tomatitaimed peenras.

 Ei tasu unustada, et tegemist on sotsiaalmeedias (eriti Reels ja TikTok) klikke püüdva niinimetatud clickbait-videotega!

 Need videod on montaaži- ja trikivideod, mille eesmärk on koguda miljoneid vaatamisi. Tavaliselt tehakse seda nii:

 Võetakse kidur või ilma juurteta orhidee taim, filmitakse hetke, mil sinna pannakse tomativiil või kastetakse mingi köögikapist võetud toiduaine leotisega. Seejärel võetakse täiesti teine, ülimalt terve, tugevate roheliste juurte ja uute lehtedega kuuking, pestakse selle juured puhtaks, lavastatakse stseen substraadiga ja näidatakse seda vaatajale kui "tulemust". Vahepealset ajahüpet (mis reaalsuses võtaks kuid) esitletakse kui imelist kiiret efekti.

 Kuigi videod näitavad sageli uskumatuid ja kiireid metamorfoose räägib reaalne botaanika sellele tugevalt vastu.

Siin on põhjused, miks see trikk päriselus ei toimi ja miks see on orhideele pigem ohtlik:

TOMATIVIIL:

1. Mikrokeskkond ja lagunemine (Hallitus ja mädanik)

 Phalaenopsised ehk kuukingad on looduses epifüüdid – nad kasvavad puukoorel, kus nende juurtel on pidev õhuringlus ja kiiresti kuivav keskkond. Tomativiil on erakordselt suure suhkru-, happe- ja veesisaldusega orgaaniline aine. Kui asetada tomativiil orhidee substraadi peale või juurte lähedale, juhtub toatemperatuuril ja niiskuses paari päevaga järgmine:

Hallitus ja bakterid: Tomat hakkab kiiresti käärima ja hallitama. See meelitab kohale äädikakärbseid ja teisi kahjureid.

Juurte mädanik: Kuna tomatieritis blokeerib õhu ligipääsu ja tekitab bakteriaalse plahvatuse, kandub see lagunemisprotsess otse orhidee tundlikele juurtele, tekitades juuremädanikku, mitte uut kasvu.

2. Hapesus (pH tase)

 Tomat on üsna happeline (pH umbes 4,0–4,5). Kuigi orhideed eelistavad kergelt happelist kastmisvett, on otse substraadile pandud tomativiilust imbuv kontsentreeritud mahl liiga happeline ja võib juurekarvu või noori juuretippe lausa keemiliselt kõrvetada.

Tomativiil kuukinga "päästeoperatsiooniks". Pilt võetud Youtube-st.

BANAANIKOORE LEOTIS:

Müüt: „Leota banaanikoori paar päeva purgis ja saad parima õitsemisväetise, sest seal on tohutult kaaliumi!“

Teooria: Banaanikoor sisaldab palju kaaliumi (K), veidi fosforit ja muid mikroelemente, mis on taimekasvuks vajalikud. Leotise eesmärk on need elemendid kastmisvette saada.

Reaalsus ja ohud orhideele:

​Käärimine ja bakterid: Banaanikoorest eraldub vette lisaks mineraalidele ka palju suhkruid. Kui kasta sellega orhidee substraati (puukoort), jäävad suhkrud kooretükkide külge. See on ideaalne toit hallitusseentele ja bakteritele, mis võivad kiiresti põhjustada juuremädanikku.

Putukad: Magus ja orgaaniline jääk potis meelitab garanteeritult kohale leinasääski (need tüütud väikesed mustad kärbsed) ja äädikakärbseid.

Teadmata doos: Sa ei tea kunagi, kui palju ja mis vahekorras toitaineid leotises on. Liiga kange leotis võib tundlikke orhideejuuri hoopis kõrvetada.

Hinnang: Mullataimedele (nt monstera, flamingolill) võib see lahjendatult sobida, kuid orhideele pigem mitte. Risk juuremädanikuks on suurem kui saadav kasu.

NB! Lisaks on banaanide koored tihti töödeldud tugevate säilitusainete ja pestitsiididega (et need transpordil ei mädaneks), mida keegi ei tahaks oma orhidee õrnadele juurtele valada!

​

Banaanikoore leotis kuukinga "väetisena". Pilt võetud Youtube-st. 

RIISIPESUVESI:

Teooria: Riisi pesemisel eraldub vette tärklist, vitamiine (eriti B-grupi vitamiine) ja väikeses koguses lämmastikku ning fosforit. B-vitamiinid toimivad taimedele kergelt stressileevendavalt ja võivad stimuleerida juurte kasvu.

Reaalsus ja ohud orhideele:

​Tärklisekiht: Riisivesi on tärkliserikas. Kui tärklis kuivab orhidee substraadi ja juurte peale, võib see tekitada õhukese kile. Kuna Phalaenopsise juured vajavad toimimiseks ja fotosünteesiks õhku ning valgust, võib tihe tärklisekiht juurte hingamist takistada.

Lõhn ja lagunemine: Kui tärklis jääb potti ja ei kuiva kiiresti, hakkab see hapnema ja tekitama ebameeldivat lõhna.

Hinnang: Kui kasutada, siis ainult väga lahjat ja koheselt värsket esimese pesu vett, mitte paksuks keenud või seisnud vett. Mõned orhideekasvatajad kasutavad seda väidetavalt edukalt, kuid sagedasel kasutamisel rikub see kooresegu ja muudab selle kleepuvaks.

​

Riisipesuvesi kuukinga "väetisena". Pilt võetud Youtube-st

MUNAKOORELEOTIS (ja keeduvesi):

Müüt: „Keedan munakoored läbi ja leotan neid vees – see on kaltsiumipomm, mis paneb orhideed võimsalt õitsema!“

Mis tegelikult toimub:

Munakoor koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3), mis tavaselges vees peaaegu üldse ei lahustu. Veest teeb see pigem leeliselise, mitte toitainerikka lahuse.

Kuukingad kasvavad looduses puutüvedel ja on kohanenud kergelt happelise vihmaveega. Liigne kaltsium ja leeline keskkond ummistavad velameni (juure käsmaskihti) ja muudavad raua ning teiste mikroelementide omastamise taimele võimatuks.

Miks tundub, et see toimib? Kuna leotis on toitainetelt peaaegu puhas vesi, ei tekita see erinevalt kangest sünteetilisest väetisest juurepõletust. Taim lihtsalt puhkab liigsest keemiast ja saab stabiilselt vett – see panebki õiepungi kasvatama!

Munakooreleotis. Foto: tiffanymccauley

KOHVIPAKS JA KOHVIVESI:

Müüt: „Kohvipaks sisaldab lämmastikku ja muudab keskkonna kergelt happeliseks – pane supilusikatäis potti või kasta jahedaks läinud kohviga!“

Mis tegelikult toimub:

Hallitus ja mädanik: Substraadi (männikooretükikeste) vahele puistatud kohvipaks läheb orhideepotis ülikiiresti hallitama. See ummistab substraadi õhuavad, takistab juurte hingamist ja tekitab bakteriaalse mädaniku.

Orgaaniline koormus: Kohvipaksus olevad orgaanilised ained vajavad lagunemiseks mulla mikroorganisme (vihmaussid, baktereid). Puukoore peal elaval epifüütse orhidee juurel puudub võime sellist "toitu" otse imeda.

Kofeiin ja kapeiin: Tõsiasi on see, et kohvis sisalduvad ühendid võivad teatud kontsentratsioonis hoopis taime kasvu pidurdada (allelopaatiline efekt).

Kohvi "väetis". Pilt: Genius Club

SUHKRUVESI:

Müüt: „Vala potti suhkruvee lahust või kasta siirupiga – suhkur annab taimele energiat!“

Mis tegelikult toimub:

Taim teeb suhkrut ehk glükoosi ise fotosünteesi teel lehtedes valguse abil. Ta ei vaja ega suuda juurte kaudu lauasuhkrut (sahharoosi) omastada.

Suhkruvesi substraadis on avatud kutse sipelgatele, äädikakärbestele, seentele ja hallitusele.

Suhkru "väetis" Pilt: Tedooo

KARTULIKEEDUVESI (tärklisevesi):

Müüt: „Keeda kartuleid ilma soolata ja kasta selle veega – tärklis toidab orhideed.“

Mis tegelikult toimub:

Tärklis kleepub orhidee juurtele ja potis oleva männikoore külge, moodustades kleepuva kihi.

See kiht takistab hapniku juurdepääsu juurtele ning meelitab ligi mädandajaid baktereid.

Kartulikeeduvesi. Foto: Facebooki grupist Gardening&Plants

KÜÜSLAUGUVESI („Kahjurite ja haiguste surmaja“):

Kuigi mul on küüslauk ka postituse "Kuukingade hooldusesse sobivad tooted köögikapist või koduapteegist." (saab lugeda siit) nimekirjas siis siiski lisan selle ka siia nimekirja sest ...

Müüt: „Leota küüslauguküünt ja kasta sellega – hoiab kahjurid eemal ja paneb orhidee õitsema!“

Mis tegelikult toimub:

Ehkki küüslaugul on teatud kerge antibakteriaalne toime, ei tee küüslauguvesi lõppu villa- ega kilptäidele.

Terav leotis võib vigastatud või tundlikke juuretippe hoopis söövitada ja kergelt põletada, rääkimata teravast lõhnast terve päeva jooksul elutoas.

Küüslaugu "väetis" Foto: anaerobiccompostingbag.com

Kokkuvõtteks: Miks spetsiaalne väetis on parem?

Epifüüt ei ole mulla- ega peenrataim: Looduses saab Phalaenopsis oma toitained kätte väga lahjast vihmaveest, mis voolab puidupinda pidi alla, kandes kaasa minimaalselt tolmu ja linnurooja jääke.

Kõige ohutum reegel: Kui aine ei lahustu täielikult vees ega ole loodud spetsiaalselt epifüütsetele taimedele (ilma uureata), siis köögikapist potti ei panda midagi peale puhta ja pehme kastmisvee.

Parem vähem kui rohkem: Koduste kääritiste ja pudidega tehakse orhideele peaaegu alati karuteene. Kui tahetakse head tulemust, tasub kasutada tasakaalustatud spetsiaalset orhideeväetist lahjas doosis ja lihtsalt tagada taimele piisavalt lisavalgust ja õiget kastmisrutiini!

 Seega ära unusta, et orhideed on arenenud elama keskkonnas, kus toitaineid on saadaval ülivähe, aga väga puhtal kujul.

​ Kui soovid oma Phalaenopsisele parimat ja ohutumat kasvuspurti, tasub koduste leotiste asemel eelistada:

Professionaalseid orhideeväetisi – need on disainitud nii, et lämmastik, fosfor ja kaalium on täpses, ülilahjas vahekorras ja mineraalsel kujul, mis ei hakka potis mädandama ega haisema.

Puhtaid biostimulaatoreid – näiteks merevetikaekstrakt (kelp) või spetsiaalsed kasulike mikroobidega/aminohapetega preparaadid, mis on filtreeritud ja mõeldud just juurestiku ergutamiseks ilma poti mikrofloorat rikkumata.

Mis tegelikult Phalaenopsise juuri ja lehti kasvatama paneb?

 Kui soovite oma orhideed stimuleerida uusi juuri ja lehti kasvatama, toimivad bioloogiliselt hoopis teised, puhtad ja kontrollitud meetodid:

Õige kastmisrežiim: Lasta substraadil kastmiskordade vahel piisavalt kuivada (juured muutuvad hõbedaseks).

Niiskus ja õhk: Tagada tervete juurtega taimele õhuline kooresegu. Ja piisav ümbritsev õhuniiskus (nt kasvuhoone-efekt ehk turbasambla ja kilekoti/purgi meetod reanimeerimiseks ehk uute juurte kasvatamiseks).

Spetsiaalsed aminohapped ja mikroobid: Kasutada spetsiaalseid orhideede leheväetisi, merevetikaekstrakti või mikroobseid preparaate (mis sisaldavad kasulikke baktereid või mükoriisaseeni), mis stimuleerivad taime hormonaalsüsteemi looduslikul ja puhtal viisil.

Seega palun ärge soovitage, jagage ega kasutage kuukingadele (phalaenopsis) mingeid koduseid leotisi! Kasu asemel teevad nad pigem kahju.

 Kuuking ei pruugi kohe välja näidata. Elav näide on see, et ka täiesti mädanenud juurtega kuuking võib õitseda. Aga me soovime ju kõik siin terveid ja tugevaid kuukingi (enamusel on justnimelt need orhideed kodus), mis ka aasta, kahe, kolme jne möödumisel samuti rikkalikult õitseksid.

​

Minu kuukingad. Foto: erakogu.

Parimad valikud kuukingade (Phalaenopsis) väetamiseks.

 

 Parim "õitsemist soodustav väetis kuuking orhideedele" on tegelikult tasakaalustatud ja kvaliteetne orhideede kasvuväetis, mida antakse õigel ajal.

1. NPK vahekord – mida numbrid pakil tähendavad?

 Õitsemise soodustamiseks soovitatakse sageli väetisi, kus on kõrge fosfori (P) sisaldus. Kuukingade puhul on aga looduslik tõde selline:

• Fosfor (P) ja kaalium (K) on tõepoolest vajalikud tugevate õievarte ja pikaajalise õitsemise jaoks.

• Kuid kui taimel pole piisavalt suuri ja tugevaid lehti (mille kasvu toetab lämmastik (N)), ei ole tal lihtsalt energiat võimsat õitsemislainet välja kanda.

Parim valik: Kõige kindlam on tasakaalustatud orhideeväetis, kus NPK suhe on enam-vähem võrdne või kus lämmastikku on vaid pisut vähem.

2. Oluline detail: Lämmastiku vorm (Uurea-vaba!)

 See on profinipp, mida tavapoest ostja tihti ei tea. Paljud odavad universaalväetised sisaldavad lämmastikku uurea (kusiaine) kujul.

• Mullas elavad bakterid lagundavad uurea taimele omastavaks, kuid puukoore sees uureat lagundavaid baktereid ei ole.

• Kuukingad ei suuda uureat omastada ja see koguneb sooladena substraati, põletades juuri.

• Soovitus: Väetise sildil peaks lämmastiku all olema märgitud nitraatlämmastik ja ammooniumlämmastik, mitte uurea (urea-free).

3. Tuntud lemmikud ja profiväetised, mida soovitada:

 Orhideekasvatajate seas on kaks ülemaailmset lemmikut, mis tagavad reeglina suurepärase õitsemise:

• Schultz Orchid Food: Väga populaarne ja kindel valik, lahustub vees pulbrina, ei sisalda uureat.

Schultz orhidee väetis. Pilt: netist

• Rain Mix (või MSM): Seda kasutavad paljud kollektsionäärid. See on välja töötatud vihmavee baasil kastmiseks ja sisaldab lisaks vajalikku kaltsiumi ja magneesiumi, mis teevad õievarred tugevaks.

Rain Mix orhidee väetis. Pilt: netist

 Kahjuks seda niinimetatud  originaal Rain Mix-i Eestis kaubanduses saada pole. See tuleks välismaalt tellida. Aga Biolani tootevalikus on samuti Rain Mix täiesti olemas. 

 See on täpselt sama toode ja täpselt sama hea! Tegelikult ei ole tegu Biolani "koopia" või analoogiga, vaid kootööprojektiga.

Kuidas Biolani Rain Mix sündis?

"Originaalse" Rain Mix®-i töötas välja Belgia tuntud orhideekasvatus Akerne Orchids, võttes aluseks Michigan State University (MSU) teadusliku valemi. Kuna tegemist on Euroopa harrastajate seas absoluutse kultustootega, tegi Soome kontsern Biolan (mis omab ka Kekkilä brändi) koostööd Soome Orhideekasvatajate Liiduga ning tõi täpselt selle sama Akerne Rain Mix® valemi ametliku litsentsi alusel kohalikule turule.

Miks see on täpselt sama hea?

 Kui vaadata Biolani Rain Mixi pakendit, leiad sealt täpselt sama unikaalse valemi ja NPK koostise:

• N-P-K (ja kaltsium/magneesium): 11,8 - 2,7 - 13,7 (+11,8 CaO + 3,5 MgO).

• See on pulbriline väetis, mis lahustub vees täielikult.

• See ei sisalda uureat (kusiainet), vaid puhast nitraatlämmastikku, mida orhidee juured suudavad kohe omastada (uurea vajab lagunemiseks mullabaktereid ja kõrget temperatuuri, mida substraadis napib ning mis paneb koore kiiremini mädanema).

• Sisaldab orhideedele hädavajalikku kaltsiumi ja magneesiumi.

Kuldväärtuslik vihje (Kastmisvesi!):

 NB! Rain Mix on mõeldud kasutamiseks vihmavee, destilleeritud vee, osmoosivee või väga pehme veega.

• Miks? Kuna sellises puhtas vees pole looduslikult üldse mineraale, on Rain Mixi sisse pandud väga suur kogus kaltsiumi ja magneesiumi.

• Hoiatus: Kui elad kareda veega piirkonnas (näiteks Tartus või Tallinnas) ja paned Rain Mixi otse karedasse kraanivette, muutub mineraalide (eriti kaltsiumi) kogus vees liiga suureks. See võib pikapeale juured ära kurnata või ummistada. Kareda kraanivee puhul tuleks kasutada kas filtreeritud/pehmet vett või eelistada spetsiaalselt karedale veele mõeldud MSU versiooni ("Well Water formula").

Kokkuvõte: Biolani Rain Mix on eestlastele tõeline kingitus, sest maailmatasemel profiväetist saab tellida mugavalt kodumaistest e-poodidest ja aianduskeskustest, ilma et peaks seda Belgiast kallilt kohale tellima. Tegu on 1:1 sama professionaalse tootega.

Biolan Rain Mix orhidee väetis. Pilt: netist

4. Suurim saladus: Õitsemist ei soodusta mitte väetis, vaid temperatuur!

 Väetis annab taimele ehitusmaterjali, kuid Phalaenopsise õitsemise reaalseks päästikuks (trigeriks) on temperatuurilangus.

• Kui kuuking on suvel kasvatanud uusi lehti ja juuri, siis sügisel vajab ta umbes 2–4 nädalat perioodi, kus öine temperatuur langeb jahedamaks (umbes 16–18 °C juurde).

• Just see jahedusesüst (koos valguse vähenemisega) annab taimele hormonaalse signaali: "Aeg on õievart kasvatama hakata!"

• Kui seda temperatuurikõikumist ei ole ja tuba on aastaringselt ühtlaselt soe (nt 24 °C), võib taim kasvatada meeletult ilusaid lehti, kuid õievart ei näitagi – ükskõik kui kalli väetisega teda kasta.

Kuidas siis väetada, et nad õitseksid?

 Kuukingade väetamisel on kuldreegel: "Weakly, weekly" ehk lahja doosiga peaaegu igal kastmiskorral aktiivsel kasvuperioodil (kevadest sügiseni). Kui õievars on juba pikk ja esimesed pungad hakkavad avanema, võib väetamist vähendada või selle pausile panna, sest siis on suurem töö juba tehtud ja taim suunab energia õite hoidmisesse.

Eesti kaubanduses kättesaadavad head väetised:

• Schultz Orchid Food (19-31-17): Väga populaarne ja tõhus pulbriline väetis, mis lahustub vees täielikult. Kõrge fosforisisaldus (keskmine number 31) stimuleerib suurepäraselt just õitsemist ja pungade moodustumist. Kuukingade väetamisel kastmisveega kasuta kindlasti poole lahjemat annust kui pakendil märgitud!

• Compo orhideeväetis (vedel): Mugav doseerida, sisaldab peale põhitoitainete ka mikroelemente ja on mahedama koostisega, mis sobib hästi regulaarseks hoolduseks.

Compo orhideede vedelvätis. Pilt: Gardest lehelt.

• Biopon või Substral orhideedele: Samuti stabiilsed valikud, mis katavad põhivajadused, kuid Schultzi peetakse sageli profimaks valikuks õitsemise soodustamisel.

Biopon orhidee väetis. Pilt: Bauhofi lehelt.

Substrali huumusega rikastatud orhideeväetis.

• Huumus: Sisaldab looduslikku huumuseekstrakti, mis on suurepärane juurte toetamiseks.

• Vital Activ Formula: Aitab taime üldise elujõu ja õitsemise tagamisel.

• + Fe (Raud): See hoiab lehed ilusti tumerohelisena ja aitab ennetada nende kolletumist.

Substral orhidee väetis. Pilt: Bauhof lehelt

Välismaine "kuldne standard" (mida tasub tellida):

• MSU Orchid Fertilizer (Michigan State University valem): Seda peetakse maailma orhideekasvatajate seas üheks parimaks. Sellest on kaks versiooni: "Well Water" (kareda vee jaoks) ja "Pure Water" (vihma- või osmoosivee jaoks). See sisaldab täpses tasakaalus kaltsiumi ja magneesiumi, mida tavalistes väetistes napib, kuid mis on orhidee lehtede ja juurte tugevuseks hädavajalikud.

• Rain Mix (Akerne Orchids): Euroopas laialt levinud MSU valemi analoog. Suurepärane valik, mis hoiab taimed terved ja tugevad ilma soolasid potti kasvatamata.

Miks väetisepulgad ja -ampullid EI OLE hea valik?

 Kuigi potti torgatavad ampullid ja pulgad tunduvad mugavad, on need orhideede (eriti epifüütsete kuukingade) puhul pigem ohtlikud kahel põhjusel:

• Ebaühtlane ja kontrollimatu kontsentratsioon: Orhidee kooresegu on õhuline ja vesi voolab sellest kiiresti läbi. Väetisepulk või -ampull lahustub ühes konkreetses potipunktis. See tekitab potis nn "kuumi punkte", kus soolade kontsentratsioon on ülikõrge. Kui õrn orhideejuur puutub vastu seda kohta või selle lähedal olevat märga kooretükki, saab see keemilise põletuse, tõmbub mustaks ja sureb.

• Soolade kogunemine (saliniseerumine): Orhidee juured on kaetud velameniga (käsnataoline kiht), mis imab kõike ahnelt. Pulgad vabastavad toitaineid pidevalt, ka siis, kui pott kuivab. Kuivades kristalliseeruvad väetisesoolad kooresegule ja juurtele, tekitades kooriku, mis takistab edaspidi vee ja õhu omastamist ning hävitab juurestiku.

Kokkuvõtteks: Vedelal kujul ja õigesti lahjendatud väetis tagab, et kogu potisisu saab ühtlaselt ja lahjalt toidetud ning risk juuri põletada on minimaalne.

Kuukinga (phalaenopsis) jaoks sobivaima substraadi valimine.

 

  Väga paljud kel kodus kuuking on rääkinud või kirjutanud, et ei julge oma kuukinga ümber istutada. On seda kunagi varem teinud ja peale ümberistutamist on kuukingad kiratsema jäänud, lehti kollaseks ajanud või juured üldse mädanema läinud. Enne rikkalikult õitsenud, tugev ja terve taim on kas üldse välja läinud või põdenud ja kiratsenud väga kaua. Mis seda siis põhjustab? 

 Tegelikult on asi väga lihtne. Viga on selles, et on valitud esimene kättesaadav orhidee muld. Pakil ju kirjas, et orhideedele ja kuuking on ju ka ometi orhidee, eksole. 

 Aga tuleb meeles pidada, et kuukingad on epifüüdid (kasvavad looduses puuokstel, juured täiesti õhu käes), mitte maapinnal mullas.

 Seega vajavad ka kodus kasvatatavad kuukingad hästi õhurikast substraati ehk männikoore segu.

NB! Kuukingade jaoks enamus meie kaubandusvõrgus müüdavad orhidee mullad ei sobi, sest need on liiga õhuvaesed, plingid ja tihedad. Ka ei kuiva selles segus juured piisavalt kiiresti, mis on kuukingade jaoks ülioluline!

 Seni on parimaks kuukingadele sobivaks substraadiks osutunud Kekkilä orhidee muld. Kekkilä orhidee substraat on õhurukas ja puhas männikoore segu. Ja ka hinna/kvaliteedi suhe on suhtkoht paigas. Miks suhtkoht ok valik, mitte aga ideaalne? Ja siin nüüd tulebki mängu teine oluline asi mida jälgida. Kui ostate Kekkilä orhidee "mulla" siis nuusutage seda alati enne kasutamist! Kui tunnete vähimatki kopitanud või hallitanud lõhna siis seda kasutada ei tohiks!

 Kirjutan siis lähemalt miks neid kahte üliolulist asja jälgima peab:

Kekkilä orhidee "mulla" omadused:

• Koostis: Lähteainena on kasutatud spetsiaalselt valitud puukoort, mis tagab õhurikkuse.

• Kasutusala: Sobilik just kuukingadele (Phalaenopsis), kui ka teistele potis kasvatatavatele orhideedele, mis vajavad õhurikast substraati.

• Toitainete sisaldus: Muld on väetamata

Kekkilä orhidee "muld" on parim valik kuukingade jaoks. Foto: netist

Miks ei sobi kõik orhidee mullad kuukingadele?

1. Substraadi liigne väetisesisaldus (Keemiline põletus)

 Paljud orhideemullad ja madalama kvaliteediga orhideesubstraadid sisaldavad tootja poolt lisatud "stardiväetist" või on koore sisse kogunenud liigselt soolasid.

 Kui juured puutuvad kokku liiga kange väetise või sooladega, tekib taimel osmootne stress. Taim ei saa vett kätte, kudedesse tekivad lokaalsed mürgistuskolded ja see võib ka lehtede värvust muuta (lehtedele tekivad kollased ringid või laigud, kuna leherakud hakkavad surema.

PS! Noored taimed ehk keikid on keemiliste mõjutuste suhtes eriti tundlikud, kuid kuukingad üldse on väetise liia suhtes väga tundlikud!

2. Seen- või bakteriaalne nakkus uuest substraadist (Kehv kvaliteet)

 Kuna enamus orhidee muldasid on liiga peenekoelised ja õhuvaesed siis külmas kütmata ladudes seistes tekib orhideekotti kondensvesi temperatuuri kõikudes ja see ajabki mulla hallitama või kopitama. Kuid sama asi võib juhtuda ka ilusa õhurikka substraadiga!

Kui substraat on ette valmistamata, halvasti steriliseeritud või seisis enne pakendamist liiga niiskelt, võib see olla täis seene- või bakterieoseid.

 Ümberistutamise käigus võib juurtele kogemata mikrovigastusi tekkida. Kui need vigastused puutuvad kokku saastunud pinnasega, levib infektsioon kiiresti mööda taime mahlasid üles lehtedesse.   

 Ümberistutamata kuuking ei pruugi kohe välja näidata, et substraat pole tema jaoks sobilik. Kuu aega on aga piisav aeg, et selline süsteemne stress või mikroobne levik lehtedel laiguna välja lööks või juured mädanema ajaks (eriti kui kastmiste vahel ei lasta substraadil läbi kuivada ja juurtel uuesti hõbedaselt hallikaks muutuda).

3. Kastmisvee ja substraadi/mulla koosmõju (Lämbumine)

 Uus, värske männikoor käitub alguses hoopis teisiti kui vana ja lagunenud substraat – see ei ima kohe vett või vastupidi, mõni turbasem segu hoiab liiga palju niiskust. Kui pärast istutamist kasteti taimi harjumuspärase rütmiga võivad juured jääda liigsesse niiskusesse ja juurtel tekkida õhupuudus.

 Niisiis ongi see põhjus miks ma valin enda kuukingade jaoks just Kekkilä orhidee substraadi ja ka selle alati enne kasutamist praeahjus läbi kuumutan.

 Substraadi läbikuumutamine praehjus on täiesti lollikindel viis, kuidas päästa ka potentsiaalselt "kahtlane" substraatkott ja hoida oma kuukingad täielikus turvalisuses.

​

 Substraadiga kilekotid seisavad kuude viisi niisketes ja kütmata ladudes ja nii tekib sinna sisse suletud mikrokliima. Piisab vaid väikesest temperatuurikõikumisest, kui koti siseseinale tekib kondensvesi, ja männikoor (mis on orgaaniline materjal) hakkabgi hapnikuvaeguses lämbuma, hallitama ning seda iseloomulikku kopituse või "paha ladustamise" lõhna eritama.

​ Praeahjus läbi kuumutamine (umbes 100–120 °C juures) teeb korraga mitu imet:

​Hävitab hallituse ja seene-eosed: Kuumus tapab kõik need samad mikroobid, mis võiksid muidu ümberistutusjärgselt juurte mikrovigastustesse pugeda.

​Teeb lõpuks lõpu kahjuritele: Kui koore sees peaks olema peidus mõni lesta- või putukamuna, siis kuumutamine teeb sellele kiire lõpu.

​Kuivatab koore: See peatab igasuguse käimasoleva lagunemis- või kopitusprotsessi.

​

 Substraat valatakse küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja „küpsetatakse“ ca pool tundi 100–120 °C juures. Poole aja pealt võiks substraati segada, et substraat ühtlasemalt läbi kuumeneks.

 See on ideaalne režiim – piisavalt kuum ja pikk, et kõik pisikud ja eosed hävitada, aga koor ise ei hakka veel kärssama ega kõrbema.

 Paljud algajad ei tule selle pealegi, et poest ostetud substraat võib "haige" või kopitanud olla, ning süüdistavad ebaõnnestumises hiljem ennast või taime.

 Substraadi läbi kuumutamisega saab väikese vaevaga ka kehvasti ladustatud koorest täiesti turvalise ja puhta kasvupinnase.

Lisandid, mida Kekkilä orhidee „mullale“ juurde panna.

Kui soovid oma kuukingale luua tõelise "gourmet-segu", võid puhtale männikoorele lisada järgmisi komponente:

• Puidusüsi (grillsüsi ilma süütevedelikuta): Toimib loodusliku antiseptikuna, hoiab ära hallituse teket potis ja imab endasse liigseid sooli.

• Perliit ehk kergkruus: Aitab hoida segu pikaajaliselt õhulisena ja hoiab ära kooretükkide liigse tihenemise aja jooksul.

• Sphagnum moss (turbasammal): Kui elad väga kuiva õhuga korteris (keskküte) või kipud kastmist unustama, võid koore hulka hakkida veidi turbasammalt. See hoiab niiskust kauem, kuid hoiatuseks – sellega tuleb olla ettevaatlik, et pott seestpoolt liiga kauaks märjaks ei jääks!

Millal on õige aeg substraati vahetada?

 Ka männikoor ei kesta igavesti. Kastmisvee ja väetiste mõjul hakkab koor paari-kolme aastaga lagunema, muutudes tihedaks ja õhuvaeseks. Kui märkad, et pott ei kuiva enam nädalaga läbi, juured poti põhjas on pruunid ja ligased või potti tekib liiga palju peent "mullasarnast" puru, on aeg võtta ette ümberistutamine!

Kuldreegel: Vali alati läbipaistev, aukudega pott ja täida see puhta, jämeda kooreseguga. Sinu kuuking tänab sind tervete juurte ja rikkaliku õitsemisega! Läbi läbipaistva poti on parem jälgida juurte olukorda ja kastmisvajadust. Lihtne reegel: Kui kuukinga juured on rohelised siis ei vaja ta veel kastmist. Kui juured on hakanud hõbedaselt hallikaks muutuma on aeg kasta. Mitte varem! 

Niisis:

 Orhideede erinevad nõudmised kasvupinnasele tulenevad nende looduslikust eluviisist: paksude juurtega epifüüdid (puudel kasvavad orhideed) vajavad ülimalt õhulist ja jämedat männikoore segu, samas kui õhukeste juurtega maapealsed (terrestriaalsed) orhideed vajavad peenemat ja tihedamat orhideemulda, mis säilitab paremini niiskust.

Kuna õige kasvualuse valik määrab orhidee juurte tervise, tasub vaadata praktilisi nõuandeid sobiva substraadi valimiseks:

1. Jämedat ja õhurikast männikoore segu vajavad orhideed

 Need on epifüütsed orhideed, mille juured vajavad looduses troopiliste vihmasadude vahel kiiret kuivamist ja pidevat õhuringlust. Tavaline tihe muld lämmatab ja mädandab nende juured väga kiiresti.

• Kuuking (Phalaenopsis): Meie kodudes kõige levinum orhidee. Tema paksud rohelised juured osalevad fotosünteesis ja vajavad puhtaid, jämedaid kooretükke (nagu puhas Kekkilä orhideemuld).

• Vanda (Vanda): Äärmuslik näide – kasvatatakse sageli isegi täiesti ilma mullata klaasvaasis või korvis, kuid potis kasvatamisel sobib talle ainult kõige suuremate tükkidega männikoor.

• Katleia (Cattleya): Vajab tugevaid kooretükke, mis kuivavad kastmiste vahel kiiresti läbi.

• Dendroobium (Dendrobium): Eelistab samuti õhulist struktuuri, kuigi kooretükid võivad olla veidi väiksemad kui kuukingal.

2. Peenemat ja tihedamat orhideemulda vajavad orhideed

 Need on maapealsed või pool-epifüütsed liigid, mille juured on tunduvalt peenemad. Nad ei talu läbikuivamist ning vajavad segu, mis sisaldab lisaks peenele koorele ka turvast, kookoskiudu, perliiti või sammalt (nt turbasisaldusega Substral või Compo segud).

• Tsümbiidium (Cymbidium): Võimas maapealne orhidee, mis vajab rammusamat, tihedamat ja toitainerikkamat mulda. Puhtas suures koores kuivab ta ära ja kiratseb.

• Veenuseking (Paphiopedilum): Looduses maapinnale kukkunud lehekõdus kasvav taim. Tema karvased pruunid juured peavad olema pidevalt kergelt niisked, mistõttu talle sobib peenema koore ja turba/sambla segu.

• Miltoonia (Miltonia) ja Kambria (Cambria): Väga peenikeste, niitjate juurtega orhideed. Nad vajavad peeneteralist substraati, mis hoiab niiskust ühtlasemalt kui jämme koor.

• Ludisia ehk kalliskiviorhidee: Kasvatatakse peamiselt tema sametiste lehtede pärast. See taim kasvab edukalt isegi tavalise toalillemulla ja orhideemulla segus.

Väetamise keeld:

 Peale ümberistutamist ei väetata kuukinga ca kuu möödumist!

 Veenduge, et juured on uues substraadis kohanenud. On näha aktiivseid juuretippe.

 Kuna kuukingad on väga tundlikud väetise liia suhtes, siis tehke kuukingade jaoks väetiselahus poole lahjem kui pakendil märgitud doseerimisjuhises. See on teine asi, mida kuukingade kasvatamisel arvestada ja mis eristab neid teistest orhideedest. Paljud teevad selle vea lootuses, et kui väetada siis hakkab taim kiiremini õitsema ja/või kasvama aga teevad kuukingade jaoks liiga kange väetiselahuse ja kõrvetavad oma kuukingade juured hoopis ära. 

• Niisiis poole lahjem väetiselahus, kui teistele orhideedele
• Väetada alles ca kuu peale ümberistutamist
• Lahja väetiselahus stabiilselt, mitte harva ja kuukingade jaoks liiga kange

 

 

 

Kuukinga tütartaim ehk keiki.

 Vahel juhtub nii, et kuuking otsustab õievarre uinuva punga kohtadest (need niiöelda lüli kohad õievarrel) lisaõieharu asemel hoopis tütartaime (või vahel koguni mitut korraga) kasvatama hakata.

Minu lõhnav kuuking "Kyra" kasvatab õievarrele keikisid. Foto. erakogu

Teine võimalus on, et tütartaim kasvab emataime kõrvale. Sellist tütartaime kutsutakse basaalkeikiks.

Minu sama kuuking (noorendatud taim) aastaid hiljem kasvatamas kaht basaalkeikit. Foto: erakogu

Miks kuukingad keikisid kasvatama hakkavad?

Kuukingad ehk Phalaenopsised võivad kasvatada keikisid (väikesi “beebitaimi” õievarrele või vahel ka emataime kõrvale), kuid kõik kuukingad seda ei tee. Põhjuseid on mitu:

1. Geneetika (sordi omadus)

Mõned sordid on lihtsalt geneetiliselt altimad keikisid tegema.
Näiteks teatud hübriidid annavad neid kergesti, samas kui teised peaaegu mitte kunagi.

2. Stress või ellujäämisreaktsioon

Kui taim tunneb, et tingimused pole ideaalsed, võib ta teha keiki – nagu varuplaani paljunemiseks.
Stress võib tulla näiteks:

• juurte kahjustusest

• liiga kuivast või liiga märjast keskkonnast

• temperatuuri kõikumisest

3. Väga head kasvutingimused

Paradoksaalselt võivad keikid tekkida ka siis, kui taimel on väga head tingimused:

• piisav valgus

• soe temperatuur

• hea niiskus

• tugev taim

Sellisel juhul on taim lihtsalt nii tugev, et suudab lisataime kasvatada.

4. Hormoonid

Keiki teke sõltub taime kasvuhormoonidest. Mõnikord ärkab õievarrel uinuv pung ja areneb:

• uus õievars, või

• keiki

On olemas ka spetsiaalne keiki-pasta, mis sisaldab hormooni ja võib punga sundida keikiks kasvama. Seda on võimalik tellida mõnedest välismaistest orhidee poodidest vms kohast.

5. Taime vanus ja tugevus

Noored või nõrgad taimed tavaliselt ei tee keikisid. Rõhk sõnal tavaliselt aga alati on võimalus anomaaliateks ja on ka juhuseid kus keiki veel omakorda keiki kasvatab.
Selleks peab aga taimel olema piisavalt energiat ja lehti.

✅ Lühidalt:
Keiki teke sõltub sordist, taime tervisest, kasvutingimustest ja hormoonidest. Mõned kuukingad ei tee keikisid lihtsalt kunagi – ja see on täiesti normaalne.

Miks keiki tekib just õievarrele?

Õievarrel on väikesed uinuvad pungad (need on need niiöelda lüli kohad, mis asuvad õhukese soomuse all). Tavaliselt juhtub üks kahest:

• pungast kasvab uus õieharu

• pungast kasvab keiki

Mis sealt täpselt tuleb, sõltub peamiselt:

• temperatuurist

• valgusest

• taime hormoonidest

Üldine tähelepanek kasvatajatel:

• jahedam temperatuur → pigem uus õievars

• soojem temperatuur → suurem võimalus keiki tekkeks

Kuidas kodus keiki tekkimist veidi soodustada?

1. Palju valgust

Kuuking vajab palju valgust aga mitte otsest päikeselõõska ehk väga head hajutatud valgust.
Ilma piisava valguseta ei jätku energiat uue taime kasvatamiseks.

2. Soe temperatuur

Päeval umbes 23–27 °C aitab sageli keiki tekkele kaasa.

3. Tugev ja terve taim

Hea märk on kui taimel on:

• vähemalt 4–5 suurt lehte

• palju tugevaid juuri

Nõrk taim ei hakka tavaliselt keikit kasvatama.

4. Õievarre mitte ära lõikamine

Kui õitsemine lõpeb, jäta roheline õievars alles.
Sealt võib mõne kuu jooksul uus lisaõieharu või keiki kasvama hakata.

5. Keiki-pasta (kui väga tahta)

Orhideekasvatajad kasutavad mõnikord hormoonpastat, mida pannakse uinuvale pungale.
See võib panna punga keikiks arenema.

✅ Oluline teada:
Kui kuuking ei kasvata keikit ei tähenda see midagi halba. Enamik Phalaenopsis taimi paljuneb looduses pigem seemnetega, mitte keikidega.

Miks mõni kuuking hakkab äkki kasvatama korraga koguni 2–3 keikit korraga?

Mõnikord hakkab kuuking ehk Phalaenopsis kasvatama mitut keikit korraga – näiteks 2 või isegi 3 ühel õievarrel. Sellel on tavaliselt üks kolmest põhjusest.

1. Kasvupunkti kahjustus (kõige tavalisem põhjus)

Kuuking kasvatab uusi lehti keskpunktist.
Kui see kasvupunkt saab millegipärast kahjustada, ei saa taim enam uusi lehti kasvatada.

Kuukinga kasvupunkt on kahjustada saanud ja kasvatab kõrvale basaalkeikit. Foto: erakogu

Põhjused võivad olla näiteks:

• vesi valgus leherosetti ja tekkis mädanik

• mehaaniline vigastus

• liigne külm

Siis käivitub taime “ellujäämisplaan” ja ta hakkab kiiresti keikisid kasvatama, et oma geneetikat säilitada.

Tulemus:

• üks kuni mitu keikit õievarrel

• või basaalne keiki (emataime kõrvale).

2. Väga tugev ja vana taim

Mõni tugev taim on lihtsalt nii energiarikas, et suudab kasvatada mitu järglast.

Tavaliselt on sellisel taimel:

• palju lehti

• tugev juurestik

• head kasvutingimused

Siis võivad mitu uinuvat punga korraga aktiveeruda.

3. Hormoonide tasakaalu muutus

Taimede kasvuhormoonid otsustavad, kas pungast tuleb:

• uus lisaõivarre haru

• keiki

Kui hormoonide tasakaal muutub (näiteks stressi tõttu), võivad mitu punga korraga keikiks areneda.

Mõnikord võib juhtuda, et keiki kasvab otse õie keskelt või koguni õie seest justkui hakkaks õis ise uueks taimeks muutuma. See on väga haruldane!

Mis siis tegelikult juhtub?

Tavaliselt peaks õie ülesanne olema tolmlemine ja seemnete moodustamine. Kuid harva juhtub, et õie koed “unustavad” oma rolli ja hakkavad käituma nagu kasvupung.

See tähendab, et õie keskosast või õievarre otsast hakkavad kasvama väikesed lehed ning hiljem tekivad ka juured.

Nii sünnibki keiki otse õie kohalt.

Miks see juhtub?

Täpset põhjust pole alati teada, kuid tavaliselt on seotud:

1. Hormoonide eripäraga
Taime kasvuhormoonid (eriti tsütokiniinid) võivad panna õiekoe uuesti kasvama.

2. Geneetiline eripära
Mõned Phalaenopsis hübriidid teevad seda sagedamini kui teised.

3. Väga pikalt elav õievars
Kui õievars püsib kaua elus, võib mõni kude hakata uuesti kasvama.

Kuidas see välja näeb?

Alguses tundub nagu:

• õis hakkab roheliseks minema

• õie keskelt kasvab väike leheke

Hiljem on juba selgelt näha miniatuurne kuuking.

Orhideekasvatajad nimetavad seda nähtust vahel “proliferatsiooniks” (õie või õisiku muutumine uueks kasvuks).

Basaalne keiki.

Enamasti tekivad keikid õievarrele, kuid vahel tekib uus taim otse emataime kõrvale. Seda nimetatakse basalseks keikiks.

See tähendab, et uus taim kasvab emataime kõrvale ja on emataimega „seotud“ ning aja jooksul, basaalkeiki kasvades, on potis kaks taime.

Kahjustunud kasvupunktiga kuuking kasvatab kõrvale uut tütartaime ehk basaalkeikit. Foto: erakogu

Vahel juhtub, et emataime kõrvale kasvab koguni mitu uut taime ehk basaalkeikit ja nii kasvavad nad lõpuks suureks „puhmaks“.

Kui kuuking elab väga kaua ja tingimused on head, võib üks kuuking õitseda kümneid aastaid (minu vanimad kuukingad on 20+ aasta vanused) ja võivad kasvatada ka järglasi.

Kas keikid tuleks ära võtta?

Kui keiki kasvab õievarrel, siis on mõistlik oodata kuni ta on kasvatanud 3 – 4 juurt, mis on vähemalt 4–5 cm pikkused. Siis on rohkem võimalusi, et uus taimeke suudab iseseisvalt potis hakkama saada ja edasi kasvada.

Enne emataime küljest lahti lõikamist võiks hakata juuri harjutama potis substraadis kasvamisega. Sellest tuleks hakata juuri step by step niisutama.

Kas pritsida vett õrna uduna või niisutada muud moodi juuri. Osad kasvatajad kasutavad näiteks niiske turbasambla õrnalt juurte ümber mässimist nii, et juured õhku ka saaks ehk, et mitte kõvasti ja palju.

Kui on näha, et juured hakkavad toimima - muutuvad hallidest rohelisteks siis on tütartaim valmis iseseisvalt kasvamiseks valmis.

Nüüd lõigatakse keiki ettevaatlikult õievarre küljest ära nii, et külge jääb mõlemale poole umbes 1-1,5 cm õievarre jupike.

Keiki, mis on valmis potti istutamiseks. Foto: erakogu

Varre otsad võiks kindluse mõttes (mädaniku vältimiseks) üle tupsutada Tseiloni kaneeli või kurkumi pulbriga (antibakteriaalse toimega) või õievarre otstesse tilgutada 3 % -list vesinikperoksiidi (saab osta apteegist).

Pott kuhu tütartaim ehk keiki istutatakse valitakse alati juurte järgi nii, et juured parasjagu ära mahuvad. Ärge valige liiga suurt potti!!! Kuna kuuking ei kasva mitte maapinnal mullas vaid puudel oksaharudes siis tuleks talle ka kodus võimaldada õhurikas sustraat ehk männikoore segu.

NB!!! Väga oluline, et substraat millesse tütartaim istutatakse oleks puhas ehk et poleks tunda mingit kopitanud või hallitanud lõhna! 

Kui kahtlete substraadi puhtuses siis oleks kindlam see enne kasutamist praeahjus läbi kuumutada. Selleks laotatakse substraat (puhas männikoor) küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja kuumutatakse 100 -120 kraadi juures kuni umbes 1 tund. Poole aja peal võib segada, et substraat ühtlaselt läbi kuumutatud saaks.

Praeahjus läbi kuumutamine:

​Hävitab hallituse ja seene-eosed: Kuumus tapab kõik need samad mikroobid, mis võiksid muidu ümberistutusjärgselt juurte mikrovigastustesse pugeda.

​Teeb lõpuks lõpu kahjuritele: Kui koore sees peaks olema peidus mõni lesta- või putukamuna, siis kuumutamine teeb sellele kiire lõpu.

​Kuivatab koore: See peatab igasuguse käimasoleva lagunemis- või kopitusprotsessi.

Kui substraat on täielikult maha jahutatud võib selle sisse segada turbasambla tükikesi ja/või perliiti paremaks niiskuse hoidmiseks. Substraat peaks siiski jääma õhurikas!

PS! Kuna keiki istutatakse alguses üsna väikesse potti siis võib tema jaoks valida peenemad männikoore tükikesed ja sisse segada tükeldatud turbasamba (spagnum moss) tükikesi või pisut perliiti. Turbasammal ja/või perliit hoiab kauem niiskust.

Väikesed potid lihtsalt kuivavad kiiremini läbi ja neid tuleb seetõttu tihedamini kasta. Siiski jälgida alati enne kastmist juurte värvi!

• Rohelised juured – juurtes on veel piisavalt niiskust ja keiki ei vaja veel kastmist.

• Hõbedaselt hallikaks muutuma hakkavad juured – keiki vajab kastmist.

Sellepärast istutataksegi kuukingad läbipaistvatesse pottidesse, sest nii on lihtsam jälgida juurte värvust ja kastmise vajadust.

Kui juured on eelnevalt korralikult niisutatud. Viimane niisutamine võiks olla juba juuri vees hoida 10-15 minutit (tõesti sellest ajast täiesti piisab) jälgides et lehtede vahele vesi ei satuks (juurekael peab kuivaks jääma), siis peale substraati istutamist pole kasta vaja enne kui läbi läbipaistva poti on näha, et juured on hakanud taas hõbedaselt hallikaks muutuma.

Keikid on istutatud eraldi väikestesse pottidesse. Foto:erakogu

 Ühtlasemalt saab kasta nii, et kõik juured ja substraat läbi kastetud saaks on teha seda niiöelda uputamise meetodil ehk kastmisvesi valatakse kuni substraadi pinnani (vajab ümbrispotti sel meetodil kastes) ja kindlasti jälgida, et juurekael kuivaks jääks.

Hoida vees 10-15 minutit, valada siis vesi ära, nõrutada ja valada ümbrispoti põhja tilkunud vesi ära.

Kui kasutada spetsiaalset orhidee ümbrispotti mis ei lase sisemisel potil päris põhja vajuda siis jääb alla õhuvahe ja pole hullu kui vett sinna põhja natuke tilgub ehk nõrutamine pole nii oluline.

Ca kuu pärast kui on näha, et juured on substraadis kasvanud (märgata on aktiivseid juuretippe) ja juured on substraadis kohanenud võib hakata lahja orhideeväetisega väetama hakata. Mitte varem!

Miks ei tohiks keikit varem õievarre küljest lahti lõigata?

Kui keikil on vähemalt 3–4 juurt mis on umbes 5 cm pikkused, siis on ta tavaliselt juba piisavalt tugev, et iseseisvalt kasvada.

• Piisavalt pikad juured → taim suudab kohe vett ja toitaineid võtta

• Väike pott alguses → juured kuivavad ühtlasemalt ja ei lähe kergesti mädanema

Basaalkeiki eemaldamine emataimest ja eraldi potti istutamine.

Kui tütartaim on kasvanud emataime kõrvale siis ümberistutamise käigus võib basaalkeiki emataime küljest eraldada kui on näha, et tütartaimel on piisavalt juuri.

Kõige lihtsam on tütartaim emataime küljest lahti murda.

Kui aga näete, et tütartaim on väga kõvasti emataime küljes kinni ja/või pole tütartaimel piisavalt juuri millega potis iseseisvalt hakkama saada siis oleks targem tütartaim emataime külge jätta.

On veel võimalus tütartaim emataime küljest puhta, steriliseeritud, terava noa või skalpelliga lahti lõigata kui tütartaimel on piisavalt juuri aga üldjuhul on lõikepind üsna suur ja mädaniku tekke oht seetõttu suurem.

Et emataime küljest lahti murtud või lõigatud tütartaim või ka emataim mädanikku ei saaks tuleks murde või lõikekohti enne istutamist töödelda Tseiloni kaneeli või kurkumi pulbriga (antibakteriaalse toimega) või tilgutada peale 3 % -list vesinikperoksiidi ja lasta õhu käes murde - või lõike pinnad korralikult kuivada ehk lasta pindadel armistuda.

Enne istutamist võib juured 10 – 15 minutiks vette panna nii, et lõike – või murdekohad vette ei vajuks. Ja alles siis istutada nii emataim kui ka tütartaim eraldi pottidesse. Väga oluline on nende puhul substraadi puhtus!

Kasta alles siis kui läbi läbipaistva poti on näha, et juured on uuesti hõbedaselt hallikaks muutuma hakanud.

Väetama võib hakata alles ca kuu pärast kui on näha, et taimed on uues substraadis kohanenud.

Minu tubli keikide kasvataja "Kyra" parfumata. Foto: erakogu

PS! Kui keiki hakkab kunagi õitsema, siis õie värv ja muster on täpselt sama mis emataimel, sest keiki on geneetiliselt täiesti identne kloon.