Kuukinga tütartaim ehk keiki.

 Vahel juhtub nii, et kuuking otsustab õievarre uinuva punga kohtadest (need niiöelda lüli kohad õievarrel) lisaõieharu asemel hoopis tütartaime (või vahel koguni mitut korraga) kasvatama hakata.

Minu lõhnav kuuking "Kyra" kasvatab õievarrele keikisid. Foto. erakogu

Teine võimalus on, et tütartaim kasvab emataime kõrvale. Sellist tütartaime kutsutakse basaalkeikiks.

Minu sama kuuking aastaid hiljem kasvatamas kaht basaalkeikit. Foto: erakogu

Miks kuukingad keikisid kasvatama hakkavad?

Kuukingad ehk Phalaenopsised võivad kasvatada keikisid (väikesi “beebitaimi” õievarrele või vahel ka emataime kõrvale), kuid kõik kuukingad seda ei tee. Põhjuseid on mitu:

1. Geneetika (sordi omadus)

Mõned sordid on lihtsalt geneetiliselt altimad keikisid tegema.
Näiteks teatud hübriidid annavad neid kergesti, samas kui teised peaaegu mitte kunagi.

2. Stress või ellujäämisreaktsioon

Kui taim tunneb, et tingimused pole ideaalsed, võib ta teha keiki – nagu varuplaani paljunemiseks.
Stress võib tulla näiteks:

• juurte kahjustusest

• liiga kuivast või liiga märjast keskkonnast

• temperatuuri kõikumisest

3. Väga head kasvutingimused

Paradoksaalselt võivad keikid tekkida ka siis, kui taimel on väga head tingimused:

• piisav valgus

• soe temperatuur

• hea niiskus

• tugev taim

Sellisel juhul on taim lihtsalt nii tugev, et suudab lisataime kasvatada.

4. Hormoonid

Keiki teke sõltub taime kasvuhormoonidest. Mõnikord ärkab õievarrel uinuv pung ja areneb:

• uus õievars, või

• keiki

On olemas ka spetsiaalne keiki-pasta, mis sisaldab hormooni ja võib punga sundida keikiks kasvama. Seda on võimalik tellida mõnedest välismaistest orhidee poodidest vms kohast.

5. Taime vanus ja tugevus

Noored või nõrgad taimed tavaliselt ei tee keikisid. Rõhk sõnal tavaliselt aga alati on võimalus anomaaliateks ja on ka juhuseid kus keiki veel omakorda keiki kasvatab.
Selleks peab aga taimel olema piisavalt energiat ja lehti.

✅ Lühidalt:
Keiki teke sõltub sordist, taime tervisest, kasvutingimustest ja hormoonidest. Mõned kuukingad ei tee keikisid lihtsalt kunagi – ja see on täiesti normaalne.

Miks keiki tekib just õievarrele?

Õievarrel on väikesed uinuvad pungad (need on need niiöelda lüli kohad, mis asuvad õhukese soomuse all). Tavaliselt juhtub üks kahest:

• pungast kasvab uus õieharu

• pungast kasvab keiki

Mis sealt täpselt tuleb, sõltub peamiselt:

• temperatuurist

• valgusest

• taime hormoonidest

Üldine tähelepanek kasvatajatel:

• jahedam temperatuur → pigem uus õievars

• soojem temperatuur → suurem võimalus keiki tekkeks

Kuidas kodus keiki tekkimist veidi soodustada?

1. Palju valgust

Kuuking vajab palju valgust aga mitte otsest päikeselõõska ehk väga head hajutatud valgust.
Ilma piisava valguseta ei jätku energiat uue taime kasvatamiseks.

2. Soe temperatuur

Päeval umbes 23–27 °C aitab sageli keiki tekkele kaasa.

3. Tugev ja terve taim

Hea märk on kui taimel on:

• vähemalt 4–5 suurt lehte

• palju tugevaid juuri

Nõrk taim ei hakka tavaliselt keikit kasvatama.

4. Õievarre mitte ära lõikamine

Kui õitsemine lõpeb, jäta roheline õievars alles.
Sealt võib mõne kuu jooksul uus lisaõieharu või keiki kasvama hakata.

5. Keiki-pasta (kui väga tahta)

Orhideekasvatajad kasutavad mõnikord hormoonpastat, mida pannakse uinuvale pungale.
See võib panna punga keikiks arenema.

✅ Oluline teada:
Kui kuuking ei kasvata keikit ei tähenda see midagi halba. Enamik Phalaenopsis taimi paljuneb looduses pigem seemnetega, mitte keikidega.

Miks mõni kuuking hakkab äkki kasvatama korraga koguni 2–3 keikit korraga?

Mõnikord hakkab kuuking ehk Phalaenopsis kasvatama mitut keikit korraga – näiteks 2 või isegi 3 ühel õievarrel. Sellel on tavaliselt üks kolmest põhjusest.

1. Kasvupunkti kahjustus (kõige tavalisem põhjus)

Kuuking kasvatab uusi lehti keskpunktist.
Kui see kasvupunkt saab millegipärast kahjustada, ei saa taim enam uusi lehti kasvatada.

Kuukinga kasvupunkt on kahjustada saanud ja kasvatab kõrvale basaalkeikit. Foto: erakogu

Põhjused võivad olla näiteks:

• vesi valgus leherosetti ja tekkis mädanik

• mehaaniline vigastus

• liigne külm

Siis käivitub taime “ellujäämisplaan” ja ta hakkab kiiresti keikisid kasvatama, et oma geneetikat säilitada.

Tulemus:

• üks kuni mitu keikit õievarrel

• või basaalne keiki (emataime kõrvale).

2. Väga tugev ja vana taim

Mõni tugev taim on lihtsalt nii energiarikas, et suudab kasvatada mitu järglast.

Tavaliselt on sellisel taimel:

• palju lehti

• tugev juurestik

• head kasvutingimused

Siis võivad mitu uinuvat punga korraga aktiveeruda.

3. Hormoonide tasakaalu muutus

Taimede kasvuhormoonid otsustavad, kas pungast tuleb:

• uus lisaõivarre haru

• keiki

Kui hormoonide tasakaal muutub (näiteks stressi tõttu), võivad mitu punga korraga keikiks areneda.

Mõnikord võib juhtuda, et keiki kasvab otse õie keskelt või koguni õie seest justkui hakkaks õis ise uueks taimeks muutuma. See on väga haruldane!

Mis siis tegelikult juhtub?

Tavaliselt peaks õie ülesanne olema tolmlemine ja seemnete moodustamine. Kuid harva juhtub, et õie koed “unustavad” oma rolli ja hakkavad käituma nagu kasvupung.

See tähendab, et õie keskosast või õievarre otsast hakkavad kasvama väikesed lehed ning hiljem tekivad ka juured.

Nii sünnibki keiki otse õie kohalt.

Miks see juhtub?

Täpset põhjust pole alati teada, kuid tavaliselt on seotud:

1. Hormoonide eripäraga
Taime kasvuhormoonid (eriti tsütokiniinid) võivad panna õiekoe uuesti kasvama.

2. Geneetiline eripära
Mõned Phalaenopsis hübriidid teevad seda sagedamini kui teised.

3. Väga pikalt elav õievars
Kui õievars püsib kaua elus, võib mõni kude hakata uuesti kasvama.

Kuidas see välja näeb?

Alguses tundub nagu:

• õis hakkab roheliseks minema

• õie keskelt kasvab väike leheke

Hiljem on juba selgelt näha miniatuurne kuuking.

Orhideekasvatajad nimetavad seda nähtust vahel “proliferatsiooniks” (õie või õisiku muutumine uueks kasvuks).

Basaalne keiki.

Enamasti tekivad keikid õievarrele, kuid vahel tekib uus taim otse emataime kõrvale. Seda nimetatakse basalseks keikiks.

See tähendab, et uus taim kasvab emataime kõrvale ja on emataimega „seotud“ ning aja jooksul, basaalkeiki kasvades, on potis kaks taime.

Kahjustunud kasvupunktiga kuuking kasvatab kõrvale uut tütartaime ehk basaalkeikit. Foto: erakogu

Vahel juhtub, et emataime kõrvale kasvab koguni mitu uut taime ehk basaalkeikit ja nii kasvavad nad lõpuks suureks „puhmaks“.

Kui kuuking elab väga kaua ja tingimused on head, võib üks kuuking õitseda kümneid aastaid (minu vanimad kuukingad on 20+ aasta vanused) ja võivad kasvatada ka järglasi.

Kas keikid tuleks ära võtta?

Kui keiki kasvab õievarrel, siis on mõistlik oodata kuni ta on kasvatanud 3 – 4 juurt, mis on vähemalt 4–5 cm pikkused. Siis on rohkem võimalusi, et uus taimeke suudab iseseisvalt potis hakkama saada ja edasi kasvada.

Enne emataime küljest lahti lõikamist võiks hakata juuri harjutama potis substraadis kasvamisega. Sellest tuleks hakata juuri step by step niisutama.

Kas pritsida vett õrna uduna või niisutada muud moodi juuri. Osad kasvatajad kasutavad näiteks niiske turbasambla õrnalt juurte ümber mässimist nii, et juured õhku ka saaks ehk, et mitte kõvasti ja palju.

Kui on näha, et juured hakkavad toimima - muutuvad hallidest rohelisteks siis on tütartaim valmis iseseisvalt kasvamiseks valmis.

Nüüd lõigatakse keiki ettevaatlikult õievarre küljest ära nii, et külge jääb mõlemale poole umbes 1-1,5 cm õievarre jupike.

Keiki, mis on valmis potti istutamiseks. Foto: erakogu

Varre otsad võiks kindluse mõttes (mädaniku vältimiseks) üle tupsutada Tseiloni kaneeli või kurkumi pulbriga (antibakteriaalse toimega) või õievarre otstesse tilgutada 3 % -list vesinikperoksiidi (saab osta apteegist).

Pott kuhu tütartaim ehk keiki istutatakse valitakse alati juurte järgi nii, et juured parasjagu ära mahuvad. Ärge valige liiga suurt potti!!! Kuna kuuking ei kasva mitte maapinnal mullas vaid puudel oksaharudes siis tuleks talle ka kodus võimaldada õhurikas sustraat ehk männikoore segu.

NB!!! Väga oluline, et substraat millesse tütartaim istutatakse oleks puhas ehk et poleks tunda mingit kopitanud või hallitanud lõhna! 

Kui kahtlete substraadi puhtuses siis oleks kindlam see enne kasutamist praeahjus läbi kuumutada. Selleks laotatakse substraat (puhas männikoor) küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja kuumutatakse 100 -120 kraadi juures kuni umbes 1 tund. Poole aja peal võib segada, et substraat ühtlaselt läbi kuumutatud saaks.

Praeahjus läbi kuumutamine:

​Hävitab hallituse ja seene-eosed: Kuumus tapab kõik need samad mikroobid, mis võiksid muidu ümberistutusjärgselt juurte mikrovigastustesse pugeda.

​Teeb lõpuks lõpu kahjuritele: Kui koore sees peaks olema peidus mõni lesta- või putukamuna, siis kuumutamine teeb sellele kiire lõpu.

​Kuivatab koore: See peatab igasuguse käimasoleva lagunemis- või kopitusprotsessi.

Kui substraat on täielikult maha jahutatud võib selle sisse segada turbasambla tükikesi ja/või perliiti paremaks niiskuse hoidmiseks. Substraat peaks siiski jääma õhurikas!

PS! Kuna keiki istutatakse alguses üsna väikesse potti siis võib tema jaoks valida peenemad männikoore tükikesed ja sisse segada tükeldatud turbasamba (spagnum moss) tükikesi või pisut perliiti. Turbasammal ja/või perliit hoiab kauem niiskust.

Väikesed potid lihtsalt kuivavad kiiremini läbi ja neid tuleb seetõttu tihedamini kasta. Siiski jälgida alati enne kastmist juurte värvi!

• Rohelised juured – juurtes on veel piisavalt niiskust ja keiki ei vaja veel kastmist.

• Hõbedaselt hallikaks muutuma hakkavad juured – keiki vajab kastmist.

Sellepärast istutataksegi kuukingad läbipaistvatesse pottidesse, sest nii on lihtsam jälgida juurte värvust ja kastmise vajadust.

Kui juured on eelnevalt korralikult niisutatud. Viimane niisutamine võiks olla juba juuri vees hoida 10-15 minutit (tõesti sellest ajast täiesti piisab) jälgides et lehtede vahele vesi ei satuks (juurekael peab kuivaks jääma), siis peale substraati istutamist pole kasta vaja enne kui läbi läbipaistva poti on näha, et juured on hakanud taas hõbedaselt hallikaks muutuma.

Keikid on istutatud eraldi väikestesse pottidesse. Foto:erakogu

 Ühtlasemalt saab kasta nii, et kõik juured ja substraat läbi kastetud saaks on teha seda niiöelda uputamise meetodil ehk kastmisvesi valatakse kuni substraadi pinnani (vajab ümbrispotti sel meetodil kastes) ja kindlasti jälgida, et juurekael kuivaks jääks.

Hoida vees 10-15 minutit, valada siis vesi ära, nõrutada ja valada ümbrispoti põhja tilkunud vesi ära.

Kui kasutada spetsiaalset orhidee ümbrispotti mis ei lase sisemisel potil päris põhja vajuda siis jääb alla õhuvahe ja pole hullu kui vett sinna põhja natuke tilgub ehk nõrutamine pole nii oluline.

Ca kuu pärast kui on näha, et juured on substraadis kasvanud (märgata on aktiivseid juuretippe) ja juured on substraadis kohanenud võib hakata lahja orhideeväetisega väetama hakata. Mitte varem!

Miks ei tohiks keikit varem õievarre küljest lahti lõigata?

Kui keikil on vähemalt 3–4 juurt mis on umbes 5 cm pikkused, siis on ta tavaliselt juba piisavalt tugev, et iseseisvalt kasvada.

• Piisavalt pikad juured → taim suudab kohe vett ja toitaineid võtta

• Väike pott alguses → juured kuivavad ühtlasemalt ja ei lähe kergesti mädanema

Basaalkeiki eemaldamine emataimest ja eraldi potti istutamine.

Kui tütartaim on kasvanud emataime kõrvale siis ümberistutamise käigus võib basaalkeiki emataime küljest eraldada kui on näha, et tütartaimel on piisavalt juuri.

Kõige lihtsam on tütartaim emataime küljest lahti murda.

Kui aga näete, et tütartaim on väga kõvasti emataime küljes kinni ja/või pole tütartaimel piisavalt juuri millega potis iseseisvalt hakkama saada siis oleks targem tütartaim emataime külge jätta.

On veel võimalus tütartaim emataime küljest puhta, steriliseeritud, terava noa või skalpelliga lahti lõigata kui tütartaimel on piisavalt juuri aga üldjuhul on lõikepind üsna suur ja mädaniku tekke oht seetõttu suurem.

Et emataime küljest lahti murtud või lõigatud tütartaim või ka emataim mädanikku ei saaks tuleks murde või lõikekohti enne istutamist töödelda Tseiloni kaneeli või kurkumi pulbriga (antibakteriaalse toimega) või tilgutada peale 3 % -list vesinikperoksiidi ja lasta õhu käes murde - või lõike pinnad korralikult kuivada ehk lasta pindadel armistuda.

Enne istutamist võib juured 10 – 15 minutiks vette panna nii, et lõike – või murdekohad vette ei vajuks. Ja alles siis istutada nii emataim kui ka tütartaim eraldi pottidesse. Väga oluline on nende puhul substraadi puhtus!

Kasta alles siis kui läbi läbipaistva poti on näha, et juured on uuesti hõbedaselt hallikaks muutuma hakanud.

Väetama võib hakata alles ca kuu pärast kui on näha, et taimed on uues substraadis kohanenud.

Minu tubli keikide kasvataja "Kyra" parfumata. Foto: erakogu

PS! Kui keiki hakkab kunagi õitsema, siis õie värv ja muster on täpselt sama mis emataimel, sest keiki on geneetiliselt täiesti identne kloon.