laupäev, 6. mai 2017

Kuukingade kasvatamisel ettetulevad probleemid ja nõuanded lahendusteks.


 See postitus on järg minu esimesele kuukingade hoolduse postitusele, mida saab lugeda siit: Minu hobi. Kuukingad (orhideed). Kuigi mul on selles postituses põhjalikult kirjutatud kuukingade hooldusest, siis siiski võib ette tulla veel mõningaid probleeme, mille kohta on minu käest päris palju küsitud. Seepärast otsustasin need küsimused kokku koguda ja teha uus selleteemaline postitus. Siit peaksite leidma nüüd vastused oma enamlevinud küsimustele :) 


  1Miks mu kuuking uuesti õitsema ei hakka?
 See on küllaltki levinud küsimus. Lillepoest ostes või kingiks saadud kuuking on õisi täis ja enamasti õitseb ta kodus veel päris pikalt edasi. Murelikuks muututakse siis, kui ta pärast enam kuidagi uuesti õitsema ei taha hakata.
 Ka minu esimeste kuukingadega oli sama probleem. Need kingiti õitsvatena ja nad õitsesid tõesti väga pikalt. Peale õitsemist lõikasin äraõitsenud õievarre ära, sest õievars kuivas ära ja muutus koledaks. Selline kuivanud oks aga ei kaunista kuidagi taime. Niipalju teadsin juba siis, et päris ära ei peagi õievart lõikama. Et ära lõigataksegi õievars vaid siis, kui see ära kuivab ja inetuks muutub. Ja et, kui õievars on ka peale õitsemist ilus roheline siis lõigatakse õievars ära vaid alumise äraõitsenud õie alt. 

Õievarre lõikamine alumise äraõitsenud õie alt. Pilt: netist. 
 Kui taimel on piisavalt toitaineid ja elujõudu (terved ja elujõulised juured, millega ta suudab taime toitainete ja veega varustada), siis ajab ta enamasti vanale õievarrele veel uue/uued lisaharu/lisaharud ja taim läheb uuesti õitsema.
 Mina olengi nii teinud ja üldjuhul ongi taim lisaharusid ajama hakanud (vahel lausa 2-3 tk) ja vana õievarre külge tulevad uuesti õied. Vahel kasvatab ta veel ka uue õievarre ja siis on õied nii külgharudel, kui ka uuel õievarrel korraga. 

Kuuking kasvatab uusi õieharusid. Foto: heleenium. blogspot.com lehelt. 
 Aga kuidas uusi õievarsi saada?
 Tihtipeale arvatakse, et taim ei kasvata uusi õievarsi sellepärast, et taimel pole piisavalt toitaineid ja hakatakse taime usinalt väetama. Taim kasvatab palju ilusaid ja priskeid uusi lehti aga õisi pole ikkagi. Toitainete piisav olemasolu on küll oluline aga järelikult ei ole lahendus vaid selles. 

Kuuking kasvatab uut lehte. Pilt: netist. 
 Pärast õitsemist on tavaliselt väike taastumise aeg. Hooldada tuleb taime sel ajal aga samamoodi, sest troopilise taimena ei teki tal erilist puhkeaega. Kui kuuking ei hakka mõne kuu pärast uuesti õitsema siis on tavaliseim põhjus liiga soe ja/või pime kasvukoht.
Õitsemist aitab esile kutsuda mõnenädalane jahedam temperatuur. Öine temperatuur võiks langeda 15 kraadini aga kasvukoht olgu endiselt valges. Kui eelnimetatud põhjusi pole, siis tasuks uurida lähemalt juurte seisukorda. Kas taimel on piisavalt terveid, elusaid juuri, et toitaineid ja juua piisavalt kätte saada?

 Siin pildid juulis 2017 miinimum ja maksimumtemperatuurist minu aknalaual (üsna ideaalne öise ja päevase temperatuuri vahe):


Min. temp. aknalaual 17,2 kraadi. Foto: erakogu.
Max. temp. aknalaual 23,0 kraadi. Foto: erakogu. 

 Nagu juba kirjutasin, siis minu esimesed kuukingad ei tahtnud kuidagi uuesti õitsema minna. Kasvukoht oli sama – aknalaual. Minu aknad on idakaares ja seal saavad taimed aastaringi piisavalt valgust (ainult pimedal perioodil annan neile lisavalgust taimelambiga). Ka said nad väetist aga uusi õisi ei tulnud ega tulnud. Kasvatasid vaid usinalt uusi lehti. Ometi olid mu kuukingadel ju justnagu ideaalsed kasvutingimused. Miks nad siis uusi õievarsi kasvatada ei tahtnud?
 Kuna mu aknad asuvad idakaares ja aknasse hakkab valgus paistma kohe päikese tõustes, siis oli see minu jaoks üsna ebameeldiv. No kuidas sa ikka magad, kui päike juba kohe päikese tõustes silma paistma hakkab? Ja kuna  külgkardinad ei leevendanud seda olukorda kuigivõrd, siis lasin akna ette paigaldada pimendava ruloo. Õhtuti tõmbasin ruloo ette ja sain rahumeeli magada ja päike ei pääsenud mu und enam segama. Üllatavalt aga mõjus ruloo soodsalt ka mu kuukingadele. Nimelt jäid nad ööseks aknaklaasi ja ruloo vahele ja seal langes öine temperatuur madalamaks. Järelikult piisavalt madalaks, et ärgitada taimi uuesti õitsema hakkama. Ju siis enne oli nende jaoks päevane ja öine temperatuur üsna sama või polnud öine temperatuur piisavalt madal.
 Õige pea peale ruloo paigaldamist hakkasid mu kuukingad kõik usinalt õievarsi kasvatama ja peagi olid kõik kuukingad jälle õisi täis. Niisiis on öisel pisut madalamal temperatuuril väga oluline roll taime uuesti õitsema hakkamisel. Looduses langeb nende kasvukohas öine temperatuur ka madalamaks ja ei ole pidevalt ühesugune. Niisiis tuleb öist temperatuuri langetada ka kodustes tingimustes.
 Ka on hea, kui saaksite võimaldada taimele ka piisavat õhuniiskust. Eriti on see probleem kesküttega kodudes, kus õhuniiskus on üldjuhul üsna madal. Õhuniiskus neile meeldib. Kasvab taim ju looduseski veekogude läheduses puude tüvedel ja oksaharudes troopilises kliimas, kus õhk on niiskem. Kõrgem õhuniiskus tagab ka parema õitsemise. Nii, et hoolitsege taime õhuniiskuse eest.

Üks võimalus tõsta õhuniiskust - pott asetada laiemale kivikestega alusele, kus on vesi. Jälgida ainult, et juured seisvas vees ei oleks. Pilt: netist. 
 Õhuniiskust aitab suurendada seegi, kui aknalaual on koos mitu taime. Ka kõrvaloleva taime substraadi pinnalt saab taim pisut niiskust. Vajadusel aga võib aegajalt kastmiste vahepeal substraadi pinda pihustiga ettevaatlikult niisutada. Teha seda hommikuti, et päeva jooksul saaks lehtedele sattunud vesi ära kuivada, mitte ei jääks ööseks, kui temperatuur madalamaks langeb lehtedele. Eriti ohtlik on kui pihustusvesi lehtedelt lehtede vahele ja leherosetti valgub ja sinna ööseks jääb. Öine temperatuur langeb madalamaks ja külmas ja niiskes võib lehekaenaldes mädanik tekkima hakata ning taim võib kõik oma lehed kaotada. Kui taim ongi kõik oma pealsed kaotanud, siis sellist taime päästa enam kahjuks ei saa! Nii kui märkate, et taimel on mõnes lehe kinnituskohas liigsest niiskusest mädanik tekkinud, siis lõigake haige koht puhta, kuiva ja terava noaga välja ja puistake lõikekohale jahvatatud kaneeli või puusütt (antibakteriaalse toimega) ja loobuge igasusest niisutamisest. Kui mädanik pole veel jõudnud kõiki pealseid haarata, siis on lootust et taim külgharu või keiki (kuukinga beebi) kasvatab. Vaadake punkt 13. 

Õhu niisutamine pihustades sooja puhast vett õrna uduna taime ümber. Pilt: netist. 

 NB! Kui kingitud taim on ära õitsenud ongi kõige õigem aeg taim potist välja võtta, puhastada juured turbasamblast ja muust niiskust hoidvast materialist, millesse taim on orhidee kasvanduses istutatud ja mis on taime kasvades jäänud juurepalli keskele (minu ühel kuukingal olid juurte ümber koguni porolooni tükikesed!), vaadata üle juurte olukord ja vajadusel mädanemaläinud juured terava puhta noaga ära lõigata ja lõikekohtadele puistata jahvatatud kaneeli või puusöe pulbrit. Mõlemad on antibakteriaalse toimega.
Kui on väiksemgi kahtlus, et taime juured võivad mädaneda või potis on ilmselgelt liigne niiskus, mis ei jõua kastmiste vahepeal ära kuivada, siis on vajalik taim kohe ümber istutada! Mida kiiremini taime sellest turbapallist puhastate ja puhtasse õhku läbilaskvasse substraati istutate, seda kindlamad saate olla, et taim ei saa rohkem kahjustada ja toibub kiiremini.
 Kui taim on muidu elujõuline, siis ei häiri ümberistutamine teda tavaliselt üldse ja taim õitseb peale ümberistutamist kenasti edasi.

   
  2. Mulle kingiti ilus õisi täis kuuking aga paari päeva jooksul viskas ta kõik õied maha. Miks ta nii tegi?
 Kuukingi poes valides on parim valida taim, millel on avanenud vaid kolmandik õisi, sest sel ajal on taim kõige vastupidavam asukoha muutustele. Tihtipeale soovitakse aga ju kinkida/osta võimalik paljude avanenud õitega taime. Taim näeb välja uhkem ja lopsakam. Aga pikema õitsemisaja ja kasvukoha muutuse tõttu on siiski mõistlikum valida taim millel on küljes veel palju avanemata õisi ja õiepungi. Vaid nii võib olla kindel, et taim elab stressita üle kasvukoha muutuse ja õitseb pärast veel kodus pikalt edasi.
 Kui on näha, et taimel uusi pungi praktiliselt üldse pole või on neid liiga vähe, siis targem on selline taim poodi jätta. Kui just tegu pole mõne väga põneva värviga taimega. Kui juhtubki, et taim tuuletõmbuse, jaheda temperatuuri, külmast kastmiveest või kasvukoha muutusest tingitud stressi tõttu oma õied ja pungad maha viskab, siis tervete ja elujõuliste juurtega taime on võimalik vähemalt pärast taastumist lihtsam uuesti õitsema saada.

Kuukingal on veel piisavalt õiepungi. Pilt: netist. 

 Ainult odava hinna pärast ei tasu samuti kuukinga osta. Eriti kui ei osata veel jälgida taime elujõulisust ja tervist. Allahindlusi tehakse aga ju sellistele taimedele, mis hakkavad juba ära õitsema või mis on poes pikalt seisnud ja mille juured ongi võibolla juba üle kastetud ja elujõulisi terveid juuri on seepärast potti alles jäänud väga vähe, kuigi pealtnäha on taimega kõik korras. Üritatakse taim maha müüa enne, kui see poes üldse hukkub. Selline poes kaua seisnud (ära õitsenud) ja ülekastetud taim võib palju tõenäolisemalt hukkuda.

 Kui ostate kuukinga külmal ajal siis pakkige ta hoolikalt paberisse ja hoidke võimalikult lühikest aega külmas. Ka pole õige pakitud taime jätta mitmeks tunniks autosse. Koju jõudes ärge pakkige teda kohe lahti, vaid laske umbes pool tundi ruumi temperatuuriga harjuda.
 Põhjus miks taim õied maha viskab on kõige tõenäolisemalt selles, et taim on saanud tuuletõmbust või külma ja/või uus kasvukoht on temperatuurilt, valguselt, õhuniiskuselt erinev seni harjumuspärasest kasvukeskonnast. 

Kuukinga õied ja õienupud kuivavad ja need kukuvad maha. Pilt: netist. 

 Ka võib põhjuseks olla see, et taime juured on liigse kastmise või liiga külma veega kastmise tõttu mädanema läinud või on taim külma veega kastmise tõttu šoki saanud. Ja mädanema läinud juurte tõttu pole taimel enam piisavalt elujõulisi juuri millega toitaineid ja juua kätte saada. Taim jääb nälga ja janusse ja et energiat kokku hoida loobub taim elujäämise nimel oma õitest, sest see nõuab ju taimelt lisaenergiat. Seepärast viskabki taim õied ja pungad maha. Miks ta siis just kodus need õied ja pungad maha viskas? Lisandub ju veel kasvukoha muutusest tingitud stress. 

 Tihtipeale kastetakse uut taime ohtralt tahtes taimele head. Tegelikkuses aga on potis veel piisavalt niiskust.
 Ka võib õite varisemise põhjuseks olla külma veega kastmine (isegi, kui juurestik on täiesti terve). Külma veega kastmine on troopikataimele shokk! Kasta tuleb alati sooja toatemperatuuril seisnud veega. 
 Tihtipeale tehaksegi suur viga sellega, et hakatakse uusi taimi  usinalt kastma ja/või väetama. Taimel on aga potis veel piisavalt niiskust ja/või pole taimel piisavalt terveid juuri ja nii lähevad ka need allesjäänudki terved juured mädanema. Nii, et terved ja elujõulised juured on kõige olulisema tähtsusega!

Liigsest niiskusest mädanema läinud juured. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/  

 Niisiis poes taime valides ärge pöörake tähelepanu vaid õitele ja lehtedele, vaid vaadake ka juurte seisukorda. Kas taim püsib kindlalt potis või on ühele küljele vajunud või loksub potis? See on esimene märk, et juurtega pole kõik korras. Kas juured on ilusad hallikad või terved ja rohelised? Kas potis pole kasvama hakkanud sammal? Kas potis on substraat ilus kuiv või näeb see välja pigem vettinud puru? Kas potis on näha ka uusi aktiivseid juuretippe? See on märk, et juured on terved ja elujõulised ning taim on aktiivne.

Potis on ilus õhku läbilaskev substraat ja näha on ka aktiivseid juuretippe. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/


  3. Miks peaks uue kuukinga peale õitsemist ümber istutama?

Väikesed kuukinga taimed turbapallides kasvandustes. Pilt: netist.

 Orhideede kasvandustes on kuukingad istutatud turbapalli sisse ja taime kasvades istutatakse taim lihtsalt uude suuremasse potti koos selle turbapalliga. Taime kasvades jääb see kohe taime alla juurte keskele. See on koht, mis kõige viimasena kuivab! Isegi, kui taim on üleni sobivasse substraati istutatud aga see turbapall on jäänud eemaldamata kuivab alati see koht kõige viimasena. Üldjuhul ei jõuagi see koht kunagi kastmiste vahepeal piisavalt ära kuivada! See pidev niiskus on aga taimede juurtele kindel surm! 
 Kindluse mõttes on targem juured sellest turbast puhastada ja taim istutada sobiva suurusega õhku läbilaskvasse substraati. 

Sellel pildil on hästi näha turbasammal ja liigsest niiskusest on potis hakanud kasvama ka juba sammal. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/
 Me vaatame, et substraadi pind on kuiv ja ka potis tundub substraat täiesti kuiv olema aga tegelikult on potis veel juurepalli keskel piisavalt niiskust.
 Mina olen peale turbapalli leidnud oma kuukinga juurte ümbert veel porolooni tükikesi ja osad juured olidki juba liigsest niiskusest ära mädanema hakanud. Kindlam on taime juurte olukord üle vaadata võimalikult kiiresti, et saaks ebasoodsad tingimused võimalikult varakult kõrvaldada. Mida varem seda teha, seda kindlam saad olla, et su taime juured on terved, tugevad ja elujõulised ning tal on potis soodsad kasvutingimused. 
 
Puhastatud juurtega taim sobitatakse uude sobiva suurusega puhtasse potti. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/
 Kui taime juured on kuivad ja hallid, siis enne ümberistutamist kastke taime. Niisked juured on elastsemad ja taime on lihtsam potist kätte saada ja on ka kergem ettevaatlikult juurte ümber seda turbasammalt ja muud kraami ära võtta.
 Juurte ümbert tuleb kogu vana kraam ära eemaldada ja taim uude puhtasse ja õhku läbilaskvasse substraati istutada. 

Kuukinga ümberistutamine. Pilt: netist. 

  4. Misasi on substraat ja miks ei tohiks kasutada tüüpilist orhidee mulda?
 Orhideede kasvatamisel ei kasutata mitte mulda, vaid õhku hästi läbilaskvat segu. Orhideed on epifüüdid ja nad kasvavad puudel oksaharudes. Seal pääseb õhk nende juuri kergelt kuivatama ja juured kuivavad kiiresti ka peale vihma. Sellepärast ei kasvatata ka kodus potis kuukingi mitte mullas, vaid võimalikult õhku läbilaskvas segus. Seda õhulist segu nimetataksegi substraadiks.

 Enamasti on millegipärast müügil orhidee muld ja mulla moodi see segu seal kottides ongi. Mõnes kotis on liigsest niiskusest tekkinud juba ka hallitus (nuusutage) ja tihtipeale on seal segus käimas ka juba päris aktiivne ja vilgas elu. Ükskord üht sellist orhidee mulla kotti liigutades lendas õhku terve parv niiskuse sitikaid. Neid oli ikka nii palju, et õhk lausa mustas neist. Ka lõi ninna kopitanud/hallitanud lõhn.  Sellisesse mulda ei tohi mitte mingil juhul taime istutada! Sellist mulda tegelikult ei tohiks üldse müüagi. Aga no eks kuidagi on ju vaja see saast ka maha müüa. Seni, kui pole piisavalt teadlikke ostjaid on see müüjatel väga lihtne. Sellises segus on aga väga lihtne oma taim üle kasta.

 Nii, et parim valik on puukooretükikeste sisse oma kuuking  istutada. On kindel, et kastmiste vahepeal saab segu ka ära kuivada ja õhk pääseb paremini ligi. Millised orhidee substraadid on parimad sellest kirjutasin oma eelmises postituses (lingi leiad selle postituse algusest). 

Orhidee substraat. Pilt: netist.


5. Mu kuukinga lehed muutuvad kollaseks ja need kukuvad ära. Miks ta nii teeb?
 Kuuking armastab veidi kõrgemat õhuniiskust ja talle sobib, kui teda aeg-ajalt piserdatakse aga läbivettinud substraat ja pidevalt lehtede, eriti aga kasvupungale (keskel koht, kustkohast kasvavad uued lehed) jääv vesi soodustavad mädanike teket. Sellepärast ei riski ka mina õhuniiskust taime lehti piserdades tõsta. Kui just õhkõrna uduna ei piserda. Kindlasti piserdan vaid hommikul, et õhtuks jõuaks vesi ära aurustuda ja jälgin, et piserdusvett ei saaks lehtedele liiga palju. Sealt valgub ta lehekaenaldesse ja seal seisev vesi põhjustabki mädanikku. Kui juhtubki, et vesi on sattunud lehtede vahele siis kuivatage see kindlasti salvrätikuga kohe ära!

 Kõige tõenäolisem põhjus, miks kuukingal lehed kolletuvad, keskelt mädanevad ja maha langevad ongi liigne niiskus. Õhtul piserdades (eriti veel jahedaga) jääb vesi pidama kasvupungale ja lehekaenaldesse. Õrnad koed hakkavad liigniiskuse tulemusena üsna ruttu mädanema - algul kahjustub kasvupung, mis muutub kollaseks, hiljem kolletuvad kinnituskoha lähedalt ka kõrval olevad lehed ning langevad mädanike süvenedes maha.
 Kui kasvupung on mädanike poolt haaratud, siis üldjuhul taime enam päästa ei õnnestu. :(
 Seega tuleb teil taime hooldamisel vältida kastmisvigu, eriti aga lehekaenaldesse ja kasvupungale jäävat seisvat vett.
Kastmisvesi on sattunud lehekaenlasse ja on põhjustanud seal mädanikku. Pilt: netist. 
  
  6. Kuukinga lehed on kortsus ja närtsinud väljanägemisega. Miks?
 See on kõige selgem märk, et taimeni ei jõua piisavalt vett. Põhjuseks on enamasti juureprobleem. Harvem on põhjuseks liiga vähene kastmine.
 Pehmete lehtedega kuukinga puhul tuleb alati kõigepealt kindlaks teha juurte olukord. Kui juured on mädanema läinud (pehmed ja seest tühjad), siis on põhjuseks liigne kastmine.
 Juured võivad mädanema minna ka siis, kui istutamisel on valitud taime jaoks liiga suur pott. Taim ei jõua kastmiste vahepeal kogu potis olevat niiskust ära kasutada ja substraat läheb pidevast liigsest niiskusest hapuks. Eriti lihtsalt juhtub see siis, kui taim on ka veel istutatud liiga peenekoelisse substraati (tavalisse orhidee mulda – need on üldjuhul liiga peenekoelised ja tihtipeale juba pikas kilekotis seismisest hallitama/kopitama läinud), kus õhk ei pääse piisavalt juurtele ligi. Sellises substraadis on vaid aja küsimus millal juured mädanema lähevad ja taim hukkub.
 Ka võivad juured kergesti mädanema minna siis, kui kastetud taim on külmal aknalaual ja aknapragudest puhub külma õhku. Hoidke oma kätt aknalaual. Kas käel hakkas jahe? Kui juba teil hakkas jahe, siis pole midagi imestada, et jahe hakkas ka taimel. Aga märjas ja külmas olla te ju ei tahaks. Ammugi ei talu seda aga kuuking. Märjas ja külmas lähevad samuti kuukinga juured väga kergelt mädanema!
 Kui on selgunud, et taime juured on mädanema läinud, siis tuleb surnud juured terava puhta noaga eemaldada, lõikepindadele tuleks raputada jahvatatud kaneeli või puusöe pulbrit (antiseptilise toimega) ja istutada taim sobiva suurusega potti. Poti suurus valitakse alati allesjäänud juurte järgi, mitte selle järgi, kui suur ja lopsakas on lehestik!

Erineva suurusega orhidee potid. Pilt: netist. 

 Kui juurte vaatlusel selgub, et elusaid juuri on vähe või üldse enam mitte, siis tuleks taim potti substraadi sisse istutamise asemel samblale või mõne muu niiskust hoidva aluse peale panna. Uute juurte väljameelitamiseks on parem hoida taime niiske sambla peal ja hoida sammal või mõni muu niiskust hoidev õhuline materjal niiske. Juuretut taime kasta ei tohiks! Vett võib anda ka lehtede kaudu. Selleks võib kasutada peenet uduvihma tekitavat pritsi.  Selline pritsimine aitab lehtedel paremini taastuda ja seda võiks toetava "ravina" kasutada ka siis, kui taimel on mõned terved juured siiski olemas.
NB! Piserdamisel tuleks jälgida, et vesi ei satuks kasvupunkti (taime keskossa) või lehekaenlasse!

 Juurtetut kuukinga saab meelitada uusi juuri kasvatama ka veeklaasi kohal. Sel juhul tuleks kindlasti ära lõigata õievarred, et kogu taime energia läheks uute juurte kasvatamisele. Õievarsi ei pea päris ära lõikama. Tihtipeale on juuretu taime lehed pehmed ja taim võib üleni veeklaasi vajuda, kuna taimel pole tugevat toetuspinda. Kui on aga alles mõni õievars siis nendest võivad saada toetuspinnad. 

Liigsest kastmisest on enamus kuukinga juuri hukkunud. Parempoolsel taimel on aga näha ka uut kasvavat juurt. Pilt: netist. 

 Lehed võivad kolletuma hakata aga ka siis, kui taim ei saa piisavalt toitaineid ja taim on lihtsalt näljas. Ainult kastmisveest ei piisa!
 Ka võib põhjuseks olla liiga ere valgus, otsene päikesekiirgus, liiga jahe ruum, temperatuur alla + 16 C. 
 Külma veega kastmine põhjustab õite varisemist ja lehtede turgori langust, külma veega kastmine on troopikataimele šokk!

Juuretu kuukinga uute juurte kasvatamine veeklaasi kohal. Pilt: netist. 

  7. Miks mu kuukingal on nii palju õhujuuri?
 Meeleheitlikult ei ole vaja juuri potti toppida ega ka sealt välja kiskuda, taimed on targad ja oskavad ise enda elu korraldada.
Võibolla saab taim õhujuurte kaudi talle nii vajalikku niiskust? Võibolla on potis juurte olukord nigel ja taim kasvatab usinasti uusi juuri, et oma ellujäämisvõimalust suurendada? Vaadake oma taim üle ja vajadusel tehke vajalikud toimingud. 
 Õhujuuri ei tohi ära lõigata! 

Kuuking kasvatab usinasti uusi juuri, sest potis on juurte olukord ülekastmise tõttu väga kurb. Pilt: netist. 


  8. Mu kuuking on potis viltu vajunud. Miks ta nii teeb?
 Tõenäoliselt on potis juured mädanema läinud. Kiiresti vaadata üle taime juurte seisukord, lõigata ära mädanenud juured, raputada lõikekohtadele jahvatatud kaneeli või puusöepulbrit ja istutada taim ümber sobiva suurusega potti (pott valitakse taime juurte, mitte lehtede järgi) õhku hästi läbilaskvasse substraati.
 NB! Substraat niisutatakse enne ümberistutamist ja peale ümberistutamist ei kasteta taime umbes nädala jagu, et vigastatud/äralõigatud mädanenud juureotsad saaksid armistuda.
 Vahel, kui taimel pole piisavalt valgust võib ta ka ühele poole viltu kasvama hakata. Siis tuleks taim teistpidi keerata, et ta saaks otsemaks kasvada. Sel juhul oleks vajalik anda taimele lisavalgust spetsiaalse taimelambiga. Tavaline elektripirn taime valgustamiseks ei sobi!
  Õitsvat taime pole hea keerata, sest ta võib selle tagajärjel oma õied/pungad maha visata.

Kuukinga juurekontsu kaneelitamine. Foto: http://lomelindae.blogspot.com/


  9. Avastasin oma kuukinga ümber istutades, et enamus taime juurtest on mädanema läinud. Kas või kuidas ma saaksin oma taime veel päästa?
 Kui juurte vaatlusel selgub, et elusaid juuri on vähe või üldse enam mitte, siis tuleks taim potti substraadi sisse istutamise asemel samblale või mõne muu niiskust hoidvat aluse peale panna. Uute juurte väljameelitamiseks on parem hoida taime niiske sambla peal ja hoida sammal või mõni muu niiskust hoidev õhuline materjal niiske. Juuretut taime kasta ei tohiks! Ka ei tohi sellist taime paigutada aknalauale, kus temperatuur võib olla liiga külm või paistab sinna päike, mis aurustab niiskuse taime ümbert väga kiiresti ära. Kasvukoht olgu valge ja soe! 
 Taimele võib vett anda ka lehtede kaudu. Selleks võib kasutada peenet uduvihma tekitavat pritsi. Selline pritsimine aitab lehtedel paremini taastuda ja seda võiks toetava "ravina" kasutada ka siis, kui taimel on mõned terved juured siiski olemas. Ka sobib niiske vatipadjaga taime lehtede niisutamine.
NB! Piserdamisel tuleks jälgida, et vesi ei satuks kasvupunkti (taime keskossa) või lehekaenlasse! Taim on niigi nõrk sel ajal ja mädanik on eriti kerge tulema.

Uute juurte kasvatamine niiske kergkruusa peal. Pilt: netist. 



  10. Mu kass ajas kuukinga poti aknalaualt maha/pott kukkus maha ja lehed ja/või õievars murdusid ära. Mis nüüd saab?
 Kui taim on ära murdunud nii, et ka kasvupunkt on kannatada saanud, siis pole üldjuhul taimega enam midagi teha. Pole lihtsalt enam kohta, kustkohast uued lehed kasvada saaksid. Samas kui on veel alles mõni leht, siis proovida siiski tasub. Vaata punkti 13. 
 Kui aga ära on murdunud vaid mõni üksik leht, siis pole veel midagi hullu lahti. Taim kasvatab keskelt uusi lehti juurde ja kui see murdunud leht ikka väga häirib, siis võib selle murdunud lehe hiljem (kui on piisavalt uusi lehti) ära lõigata.
 Kui on ära murdunud õievars, siis on kaks võimalust olenevat sellest, kui kõrgelt õievars murdunud on. Kui õievars on murdunud keskelt, siis tavaliselt ajab ta lisaharud (kui õievarrel on mõni uinunud punga koht) ja taim hakkab mingi aja pärast ikkagi õitsema. Kui aga õievars on murdunud liiga madalalt (ja õievarrele pole jäänud ühtegi uinunud punga kohta), siis tuleb lihtsalt oodata uue õievarre kasvamist ja edaspidi hoida taim nii, et ta ei kukuks enam nii kergesti maha.
 Minu kassile meeldis aknalaual taimede vahel pikutada. Aga ta oli alati nii ettevaatlik ja kunagi ei ajanud midagi ümber või maha ega kraapinud potist substraati välja ega närinud lehti. Kõik kassid paraku pole nii ettevaatlikud. Edaspidi otsustate ise kumb on tähtsam. Kas kassi tahtmised või taime tervis :D

Katki murdunud leht kuukingal. Pilt: netist. 



  11. Märkasin, et potis siblivad ringi mingid sitikad. Mis need on ja millest nad sinna tekkisid?
Kõige tõenäolisemalt on tegu niiskusesitikatega. Selline taim tuleks kiiremas korras potist välja võtta, vaadata üle juurte olukord (puhastada juured, lõigata ära surnud juured, lõikekohtadele raputada jahvatatud kaneeli või puusöepulbrit) ja taim ümber istutada sobiva suurusega (poti suurus vali juurte, mitte lehtede suuruse järgi) potti ja valida kindlasti hästi õhku läbilaskev substraat (männikoore tükikesed).
 Kahjurite olemasolu saab kontrollida kurgilõiguga. Selleks tuleks substraadi pinnale näiteks ööseks asetada üks kurgiviil. Kahjurid ronivad niiske kurgilõigu alumisele pinnale. 

Kurgitükil on näha pisikesi sitikaid - hooghännalised. Pilt: netist. 



  12. Mu kuukingal on mingid pruunid laigud lehtedel. Mis tal viga on ja millest need tekkinud on?
 Enamasti on tegu sellega, et kastmisel või piserdamisel on jäänud mõni veetilk lehele. Päike on taimele peale paistnud ja veetilk on toiminud nagu suurendusklaas ja lehele on tekkinud päikesepõletus.
Jälgige, et veepiisad ei jääks lehtedele!
 Samas võib tegu olla ka mõne kajuri toimetamise tagajärjega. Vaadake üle, et taimel poleks kahjureid! 

Päikesekahjustus kuukinga lehel. Pilt: netist. 


  13. Kuuking viskas kõik lehed maha. Potis on järel vaid juured. Kas on lootust, et taim kasvatab uued lehed? Ja miks nii juhtus?
Kuuking viskab oma lehed maha kõige tõenäolisemalt sellepärast, et kastmisvesi või piserdusvesi on valgunud lehekaenlasse või leheroseti vahele. Seal ei saa ta piisavalt õhku, et ära kuivada. See on aga seisev niiskus ja see tekitabki mädanikku. Ühel hetkel on lehekael mädanenud ja terveid pealseid enam järgi pole. Sellist taime, millel pole enam ühtegi lehte alles päästa enam ei saa! Eriti, kui mädanik on tekkinud leheroseti keskele (kasvupunkti) ja taime keskmine osa, kustkohast kasvavad uued lehed on ära mädanenud.
Kui märkate, et vesi on sattunud lehekaenasse või kasvupunkti, siis on targem kohe salvrätikuga need kohad üle tupsutada ja taim sealt korralikult kuivaks teha. Parem karta, kui kahetseda!

Lehel on otsas näha valkjat hallitust. Foto: http://lomelindae.blogspot.com/

 Kui mädanik on tekkinud mõne välimise üksiku lehe vahele, siis annab taime üldjuhul veel päästa. Tuleb vaid mädanik terava puhta noaga välja lõigata ja lõikepinnale jahvatatud kaneeli või puusöe pulbrit raputada, et mädanik edasi levida ei saaks. Loomulikult peavad potis olema ilusad terved juured ja substraat peab olema õhku läbilaskev, et poleks võimalust potis seisva niiskuse tekkele. Ka ei tohi mädaniku ravil olevat taime piserdada ja kastmisel tasub olla väga, väga tähelepanelik!

Taime südamik on lehtede vahele sattunud vee tõttu mädanema läinud. Foto: http://lomelindae.blogspot.com/
 Samas on olemas siiski lootus, et ka sellist taime on võimalik veel surmast päästa. Kopeerin siia ühe tubli orhideekasvataja kogemuse. Seda saab lugeda siit: (http://lomelindae.blogspot.com.ee/2013/09/traagiline-kastmisonnetus-ehk-kuidas-ma.html
Eemaldasin skalpelli abil nii palju kahjustunud kude, kui julgesin. Peale uuesti kaneel ja jäin ootele. Kuna teadupärast asub südamikus kuukingade kasvupunkt, siis mäda südamikuga taim enam kasvada ei saa. Küll aga võib hea õnne korral saada temalt kõrvalvõrse või keiki. Põhjuseks seekord mädanik, tõenäoliselt kasvupunkti sattunud vee tõttu.

14.05 kaotas järgmise lehe. Seekord lähenesin veidi julgemalt, kraapisin skalpelliga päris usinalt ja kaneelitasin nii, et tolmas. Lootuseks taimelt enne hääbumist järglane saada. Taimel oli õievarrele uue haru kasvatamine parasjagu pooleli...

24.07 oli väike keiki äraõitsenud varrelt nina lõpuks välja pistnud. Järelejäänud kolm lehte endiselt tugevad. Rõõm! :D


NB! See saab õnnestuda vaid juhul, kui alles on vähemalt paar kolm lehte, mädanik on välja lõigatud ja lõikepind on edasise mädaniku levimise vastu kaneelitatud. 


  14. Kuukinga õievarrel on väikesed kleepuvad vaigupiisad. Kas see on normaalne või on tegemist mingi kahjuriga?
 Kuukingal esinevad ekstrafloraalsed nektaariumid (õievälised meenäärmed). Need moodustuvad õierao alusel. See on seotud tolmlemisbioloogiaga. Nektaariumid toodavad nektarit ehk mesinestet. Vaiku orhideelised ei sisalda. Paanikaks pole niisiis põhjust.
 Küll aga peab teravdama tähelepanu, kui midagi kleepuvat esineb ka lehtedel või juurtel, samuti õisikuvarrel. Siis võiks kahtlustada kilptäi kahjustust. Kilptäi on üsna raskesti tõrjutav kahjur ja seepärast on hea oma taimi aeg-ajalt tähelepanelikumalt inspekteerida ja alati on tõrje efektiivsem, kui kahjureid on veel vähe või haigus algstaadiumis.

Õitel võib vahest leida väikeseid "veetilku". Pilt: netist. 


  15. Miks ma pean oma orhidee läbipaistvasse potti istutama?
Põhimõtteliselt ei pea orhidee läbipaistvas potis kasvama aga endal on lihtsalt lihtsam juurte olukorda läbipaistvast potist jälgida.
 Kuna need läbipaistvad potid ei näe just kõige kaunimad välja, siis kasutatakse ümbrispotte. Nendega on taime ka mugav kasta. Tuleb vaid peale kastmist vesi ära kallata, lasta üleliigne vesi ära nõrguda ja pärast kindlasti poti põhja nõrgunud vesi ka ära kallata. 
Juured ei tohi vette seisma jääda! 

Läbipaistva poti ümber on ümbrispott. Läbipaistvas potis on hea jälgida juurte olukorda. Pilt: netist. 


  16. Millal on kõige parem aeg kuuking ümber istutada?
Ümberistutamine on vajalik siis, kui substraat on kõdunenud ja peeneks/pudedaks muutunud. Enamasti piisab, kui kuukinga ümber istutada iga 3 aasta tagant. Ajaliselt on sobivaim aeg aprillist augustini, talvel pole ümberistutamisega hea taime elutegevust häirida, kui selleks vältimatuid põhjuseid pole. Võimalusel valige ümberistutamiseks õiteta periood, kui taim parajasti ei õitse.
Ümberistutamisel üritage juuri võimalikult vähe vigastada või murda. Kui see peaks juhtuma, siis raputage murdekohale jahvatatud kaneeli või puusöe pulbrit (antiseptilise toimega).
Potist väljakasvanud juured on kuukinga puhul täiesti loomuomane, sest ka looduses (Malaisias, Indoneesias) kasvab kuuking epifüüdina ehk pealistaimena puude oksaharudes ja juured on õhu käes. Poti suurus valige nii suur, et juurestik parajasti ära mahuks. Ülearu suur pott pole hea, sest substraat selles kuivab aeglaselt/aeglasemalt ja juurte mädanikesse nakatumise oht on suurem.

Kuivanud ja mädanenud - surnud juured tuleb ümberistutamise käigus eemaldada. Pilt:  http://lomelindae.blogspot.com/


  17. Minu kuukingadel on juured kasvanud läbi põhjas olevate avade. Kuidas istutada ümber, kui juuri vigastada ei tohi?
Enne ümberistutamist tuleks taime kasta. Niisked juured on pisut elastsemad ja oht taime juuri vigastada on väiksem.
Ümberistutamisel üritada juuri võimalikult vähe kahjustada, sest murdekohtadel võib kergesti niiskes substraadis arenema hakata mädanik. Enne tuleks loobuda potist, kui taime juurtest. Ettevaatlikult kääride või terava toaga tuleks plastpott juurte ümbert lahti lõigata.
 Kui siiski on taime potist kättesaamisel mõned juured murdunud, siis tuleks murdunud kohtadele raputada jahvatatud kaneeli või puusöe pulbrit (antiseptilise toimega).
 Enne ümberistutamist substraat niisutatakse ja peale ümberistutamist ei kasteta taime umbes nädala jagu. Taime lehti või substraadi pinda võib õrna uduna piserdada. Taime ei kasteta sellepärast, et ümberistutamisel kogemata vigastada saanud juured saaksid armistuda, et vältida mädaniku teket.

Kuukinga juured on kasvanud läbi poti aukude. Lõigata ettevaatlikult pott katki, et saada taim võimalikult tervete juurtega kätte. Pilt: nerist. 


  18. Mul hakkas õievarre küljes kasvama väike taim. Mida ma sellega edasi teen?

Kuukinga õievarrel on kasvanud uus taimeke - keiki. Pilt: netist. 

 Õisikuvarre uinuvatest pungadest võib taim ajada välja nn tütartaimed. Kui õievarre külge on moodustunud lisataim ja sellele on kasvanud paar lehte ja juured, siis võib noort taime kasutada paljundamiseks - lõigake lisataim varre otsast lahti ja istutage omaette sobiva suurusega potti substraadi sisse.

Keiki eemaldamine emataimest. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/

 Paljundamiseks on sobivaim aeg siis, kui päev on pikem ja valgust rohkem. Kui aga on lisavalgustamise võimalus, pole aastaajal nii suurt rolli. Oluline on see, et noort lisataime emataime küljest liiga vara ära ei lõigataks. Juured ja lehed peaksid olema arenenud, lehti 3-4 tk, juured 5-7 cm pikkused.

Kuukinga beebi ehk keiki on piisavalt suur, et iseseisvalt kasvama hakata. Taim on emataime küljest lahti lõigatud. Pilt: netist. 


  19. Avastasin taimelt kahjurid. Kuidas ma nendest lahti saaksin?
Kõigepealt tasuks hoolikalt taim üle vaadata juba poes. Ma olen lillepoodides taimedel päris mitmetel kordadel kahjureid näinud.
Mõistlik oleks uus taim mõnda aega hoida teistest taimedest eraldi ja jälgida ega kojutoodud lillega mingeid tegelasi tasuta kaasa ei saadud.
 Kui midagi kahtlast avastate, siis on targem sellega kohe võimalikult kiiresti tegelema hakata.
 Kõige levinumad kuukingade kahjurid on punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi, villtäi jt.

 NB! Värske õhk aitab kahjureid eemal hoida. Õhutage tuba aga sooja ilma ajal. Aknast tulev külm tuuletõmbus on taimele ohtlik!

 Haigel taimel tuleb õievars ära lõigata, sest taimel on vaja jõudu, et võidelda kahjuritega aga õievars nõuab taimelt lisaenergiat. Parem on loobuda õitest, kui pärast tervest taimest või kõikidest taimedest (kui kahjurid levivad edasi ka teistele taimedele).
 Kuna kuukinga leht on üsna tugev ja paks, siis saab kahjurid viinas niisutatud vatipadjaga ära pühkida. Pehmematel noortel lehtedel saab kahjurid ära pühkida veega lahjendatud viinas niisutatud vatitikuga. 

Villtäi kuukinga lehtedel. Pilt: netist. 


  20. Mu õitele on tekkinud hallitustäpid. Millest need tekkinud on?
 Tõenäoliselt on tegu liigsest külmast ja niiskusest tekkinud hallitusseenega. Sellised õied on targem eemaldada, et haigus edasi levida ei saaks. Taim tuleb paigutada valgemasse, soojemasse kohta ja mitte piserdada.
 Täppe õitele võivad aga teha ka kahjurid. Ka sel juhul on targem õitest loobuda ja need ära lõigata, et kahjurid levida ei saaks. 

Hallitustüpid kuukinga õitel. Pilt: netist. 


  21. Kuukinga lehed on punakaks muutunud. Millest see tekkinud on?
Tõenäoliselt on see tekkinud päikesevalgusest. Kuukingad on epifüüdid, kes kasvavad looduses oksaharudes. Nad ei kasva otsese päikese käes ja vajavad seepärast ka toas kasvades piisavat valget ja sooja kasvukohta aga mitte otsest päikesevalgust. Toas tuleks taimi varjutada. Vaata minu eelmist postitust, kuidas seda teha (link asub selle postituse alguses). 
 Uurida tasub igaks juhuks ka seda ega taimel kahjureid pole. Eriti jälgida taimede lehtede alumisi külgi. Kui midagi kahtlast märkate siis pühkige lehtede pinnad kohe viinalahuses niisutatud vatipadjaga üle ja korrata kindluse mõttes paari päeva pärast seda tegevust uuesti. 

Liigsest päikesevalgusest punakas muutunud leht. Pilt: netist.

 Ilusaid ja terveid kuukingi ning palju, palju kauneid õisi! 

Valik erinevate õievärvi ja mustriga kuukingi. Pilt: netist. 

PS! Vaadake ka minu esimest kuukingade postitust: Minu hobi. Kuukingad (orhideed).


5 kommentaari:

  1. Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Küsimus/kommentaar oli topelt läinud. Kustutasin selle ära. Ühest piisab :)

      Kustuta
  2. Sain oma 1-le. küsimusele vastuse... loodan , et juuri kaua ootama ei pea.
    Nüüd siis teine küsimus, tütartaim kasvab ja mõlemalt poolt (samast pungast siis) tulevad ka õied. On see nüüd ikka hea minu uuele, tulevasele taimele?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, tegemist keikiga (kuukinga beebi). Tõsta taime ümber õhuniiskust ja kui on juba 3-4 piisava pikkusega juurt kasvanud, siis saab emataimest eemaldada ja eraldi potti kasvama panna.

      Kustuta
  3. Tere!
    Mulle kingitud kollane varasemalt rikkalikult õitsenud kuuking on nüdü mu enda süü tõttu jännis, oli pikalt umses niiskes potis. Nüüd kasvatab ta ainult väikesi lehti, mis peagi närbuvad. Istutasin ta muidugi ümber, puhastasin jurued, aga taim on ikka haige. Kas teda annab üldse päästa?

    VastaKustuta