See
postitus on järg minu esimesele kuukingade hoolduse postitusele,
mida saab lugeda siit: Minu hobi. Kuukingad (orhideed). Kuigi
mul on selles postituses põhjalikult kirjutatud kuukingade
hooldusest, siis siiski võib ette tulla veel mõningaid probleeme,
mille kohta on minu käest päris palju küsitud. Seepärast
otsustasin need küsimused kokku koguda ja teha uus selleteemaline
postitus. Siit peaksite leidma nüüd vastused oma enamlevinud
küsimustele :)
1. Miks
mu kuuking uuesti õitsema ei hakka?
See
on küllaltki levinud küsimus. Lillepoest ostes või kingiks saadud
kuuking on õisi täis ja enamasti õitseb ta kodus veel päris
pikalt edasi. Murelikuks muututakse siis, kui ta pärast enam kuidagi
uuesti õitsema ei taha hakata.
Ka
minu esimeste kuukingadega oli sama probleem. Need kingiti õitsvatena
ja nad õitsesid tõesti väga pikalt. Peale õitsemist lõikasin
äraõitsenud õievarre ära, sest õievars kuivas ära ja muutus
koledaks. Selline kuivanud oks aga ei kaunista kuidagi taime.
Niipalju teadsin juba siis, et päris ära ei peagi õievart lõikama.
Et ära lõigataksegi õievars vaid siis, kui see ära kuivab ja
inetuks muutub. Ja et, kui õievars on ka peale õitsemist ilus
roheline siis lõigatakse õievars ära vaid alumise äraõitsenud
õie alt.
Õievarre
lõikamine alumise äraõitsenud õie alt. Pilt: netist.
|
Kui
taimel on piisavalt toitaineid ja elujõudu (terved ja elujõulised
juured, millega ta suudab taime toitainete ja veega varustada), siis
ajab ta enamasti vanale õievarrele veel uue/uued lisaharu/lisaharud
ja taim läheb uuesti õitsema.
Mina
olengi nii teinud ja üldjuhul ongi taim lisaharusid ajama hakanud
(vahel lausa 2-3 tk) ja vana õievarre külge tulevad uuesti õied.
Vahel kasvatab ta veel ka uue õievarre ja siis on õied nii külgharudel, kui ka uuel õievarrel korraga.
Kuuking
kasvatab uusi õieharusid. Foto: heleenium. blogspot.com lehelt.
|
Aga
kuidas uusi õievarsi saada?
Tihtipeale arvatakse, et taim ei
kasvata uusi õievarsi sellepärast, et taimel pole piisavalt
toitaineid ja hakatakse taime usinalt väetama. Taim kasvatab palju
ilusaid ja priskeid uusi lehti aga õisi pole ikkagi. Toitainete
piisav olemasolu on küll oluline aga järelikult ei ole lahendus
vaid selles.
Kuuking kasvatab uut lehte. Pilt: netist. |
Pärast
õitsemist on tavaliselt väike taastumise aeg. Hooldada tuleb taime
sel ajal aga samamoodi, sest troopilise taimena ei teki tal erilist
puhkeaega. Kui kuuking ei hakka mõne kuu pärast uuesti õitsema
siis on tavaliseim põhjus liiga soe ja/või pime kasvukoht.
Õitsemist
aitab esile kutsuda mõnenädalane jahedam temperatuur. Öine
temperatuur võiks langeda 15 kraadini aga kasvukoht olgu endiselt
valges. Kui eelnimetatud põhjusi pole, siis tasuks uurida lähemalt
juurte seisukorda. Kas taimel on piisavalt terveid, elusaid juuri, et
toitaineid ja juua piisavalt kätte saada?
Siin pildid juulis 2017 miinimum ja maksimumtemperatuurist minu aknalaual (üsna ideaalne öise ja päevase temperatuuri vahe):
Siin pildid juulis 2017 miinimum ja maksimumtemperatuurist minu aknalaual (üsna ideaalne öise ja päevase temperatuuri vahe):
Min. temp. aknalaual 17,2 kraadi. Foto: erakogu. |
Nagu
juba kirjutasin, siis minu esimesed kuukingad ei tahtnud kuidagi
uuesti õitsema minna. Kasvukoht oli sama – aknalaual. Minu aknad
on idakaares ja seal saavad taimed aastaringi piisavalt valgust
(ainult pimedal perioodil annan neile lisavalgust taimelambiga). Ka
said nad väetist aga uusi õisi ei tulnud ega tulnud. Kasvatasid vaid
usinalt uusi lehti. Ometi olid mu kuukingadel ju justnagu ideaalsed
kasvutingimused. Miks nad siis uusi õievarsi kasvatada ei tahtnud?
Kuna
mu aknad asuvad idakaares ja aknasse hakkab valgus paistma kohe
päikese tõustes, siis oli see minu jaoks üsna ebameeldiv. No
kuidas sa ikka magad, kui päike juba kohe päikese tõustes silma paistma hakkab? Ja kuna külgkardinad ei leevendanud seda olukorda kuigivõrd, siis lasin akna
ette paigaldada pimendava ruloo. Õhtuti tõmbasin ruloo ette ja sain
rahumeeli magada ja päike ei pääsenud mu und enam segama.
Üllatavalt aga mõjus ruloo soodsalt ka mu kuukingadele. Nimelt jäid
nad ööseks aknaklaasi ja ruloo vahele ja seal langes öine
temperatuur madalamaks. Järelikult piisavalt madalaks, et ärgitada
taimi uuesti õitsema hakkama. Ju siis enne oli nende jaoks päevane
ja öine temperatuur üsna sama või polnud öine temperatuur
piisavalt madal.
Õige
pea peale ruloo paigaldamist hakkasid mu kuukingad kõik usinalt
õievarsi kasvatama ja peagi olid kõik kuukingad jälle õisi täis.
Niisiis on öisel pisut madalamal temperatuuril väga oluline roll
taime uuesti õitsema hakkamisel. Looduses langeb nende kasvukohas
öine temperatuur ka madalamaks ja ei ole pidevalt ühesugune.
Niisiis tuleb öist temperatuuri langetada ka kodustes tingimustes.
Ka
on hea, kui saaksite võimaldada taimele ka piisavat õhuniiskust.
Eriti on see probleem kesküttega kodudes, kus õhuniiskus on
üldjuhul üsna madal. Õhuniiskus
neile meeldib. Kasvab
taim ju looduseski veekogude läheduses puude tüvedel ja oksaharudes
troopilises kliimas, kus õhk on niiskem.
Kõrgem õhuniiskus tagab ka parema õitsemise. Nii, et hoolitsege
taime õhuniiskuse eest.
Üks võimalus tõsta õhuniiskust - pott asetada laiemale kivikestega alusele, kus on vesi. Jälgida ainult, et juured seisvas vees ei oleks. Pilt: netist. |
Õhuniiskust
aitab suurendada seegi, kui aknalaual on koos mitu taime. Ka
kõrvaloleva taime substraadi pinnalt saab taim pisut niiskust.
Vajadusel aga võib aegajalt kastmiste vahepeal substraadi pinda
pihustiga ettevaatlikult niisutada. Teha seda hommikuti, et päeva
jooksul saaks lehtedele sattunud vesi ära kuivada, mitte ei jääks
ööseks, kui temperatuur madalamaks langeb lehtedele. Eriti ohtlik
on kui pihustusvesi lehtedelt lehtede vahele ja leherosetti valgub ja
sinna ööseks jääb. Öine temperatuur langeb madalamaks ja külmas ja niiskes võib lehekaenaldes mädanik tekkima hakata ning taim võib kõik oma lehed kaotada. Kui taim ongi kõik oma pealsed kaotanud, siis
sellist taime päästa enam kahjuks ei saa! Nii kui märkate, et taimel
on mõnes lehe kinnituskohas liigsest niiskusest mädanik tekkinud,
siis lõigake haige koht puhta, kuiva ja terava noaga välja ja
puistake lõikekohale jahvatatud kaneeli või puusütt
(antibakteriaalse toimega) ja loobuge igasusest niisutamisest. Kui mädanik pole veel jõudnud kõiki pealseid haarata, siis on lootust et taim külgharu või keiki (kuukinga beebi) kasvatab. Vaadake punkt 13.
Õhu niisutamine pihustades sooja puhast vett õrna uduna taime ümber. Pilt: netist. |
NB!
Kui kingitud taim on ära õitsenud ongi kõige õigem aeg taim
potist välja võtta, puhastada juured turbasamblast ja muust
niiskust hoidvast materialist, millesse taim on orhidee kasvanduses
istutatud ja mis on taime kasvades jäänud juurepalli keskele (minu
ühel kuukingal olid juurte ümber koguni porolooni tükikesed!),
vaadata üle juurte olukord ja vajadusel mädanemaläinud juured
terava puhta noaga ära lõigata ja lõikekohtadele puistata
jahvatatud kaneeli või puusöe pulbrit. Mõlemad on antibakteriaalse
toimega.
Kui
on väiksemgi kahtlus, et taime juured võivad mädaneda või potis
on ilmselgelt liigne niiskus, mis ei jõua kastmiste vahepeal ära
kuivada, siis on vajalik taim kohe ümber istutada! Mida kiiremini
taime sellest turbapallist puhastate ja puhtasse õhku läbilaskvasse
substraati istutate, seda kindlamad saate olla, et taim ei saa rohkem
kahjustada ja toibub kiiremini.
Kui
taim on muidu elujõuline, siis ei häiri ümberistutamine teda
tavaliselt üldse ja taim õitseb peale ümberistutamist kenasti
edasi.
2.
Mulle kingiti ilus õisi täis kuuking aga paari päeva jooksul
viskas ta kõik õied maha. Miks ta nii tegi?
Kuukingi
poes valides on parim valida taim, millel on avanenud vaid kolmandik
õisi, sest sel ajal on taim kõige vastupidavam asukoha muutustele.
Tihtipeale soovitakse aga ju kinkida/osta võimalik paljude avanenud
õitega taime. Taim näeb välja uhkem ja lopsakam. Aga pikema
õitsemisaja ja kasvukoha muutuse tõttu on siiski mõistlikum valida
taim millel on küljes veel palju avanemata õisi ja õiepungi. Vaid
nii võib olla kindel, et taim elab stressita üle kasvukoha muutuse
ja õitseb pärast veel kodus pikalt edasi.
Kui
on näha, et taimel uusi pungi praktiliselt üldse pole või on neid
liiga vähe, siis targem on selline taim poodi jätta. Kui just tegu
pole mõne väga põneva värviga taimega. Kui juhtubki, et taim
tuuletõmbuse, jaheda temperatuuri, külmast kastmiveest või kasvukoha muutusest tingitud stressi tõttu
oma õied ja pungad maha viskab, siis tervete ja elujõuliste
juurtega taime on võimalik vähemalt pärast taastumist lihtsam
uuesti õitsema saada.
Kuukingal on veel piisavalt õiepungi. Pilt: netist. |
Ainult
odava hinna pärast ei tasu samuti kuukinga osta. Eriti kui ei osata
veel jälgida taime elujõulisust ja tervist. Allahindlusi tehakse
aga ju sellistele taimedele, mis hakkavad juba ära õitsema või mis
on poes pikalt seisnud ja mille juured ongi võibolla juba üle
kastetud ja elujõulisi terveid juuri on seepärast potti alles
jäänud väga vähe, kuigi pealtnäha on taimega kõik korras.
Üritatakse taim maha müüa enne, kui see poes üldse hukkub.
Selline poes kaua seisnud (ära õitsenud) ja ülekastetud taim võib
palju tõenäolisemalt hukkuda.
Kui
ostate kuukinga külmal ajal siis pakkige ta hoolikalt paberisse ja
hoidke võimalikult lühikest aega külmas. Ka pole õige pakitud
taime jätta mitmeks tunniks autosse. Koju jõudes ärge pakkige teda
kohe lahti, vaid laske umbes pool tundi ruumi temperatuuriga harjuda.
Põhjus
miks taim õied maha viskab on kõige tõenäolisemalt selles, et
taim on saanud tuuletõmbust või külma ja/või uus kasvukoht on
temperatuurilt, valguselt, õhuniiskuselt erinev seni
harjumuspärasest kasvukeskonnast.
Kuukinga
õied ja õienupud kuivavad ja need kukuvad maha. Pilt: netist.
|
Ka
võib põhjuseks olla see, et taime juured on liigse kastmise või
liiga külma veega kastmise tõttu mädanema läinud või on taim
külma veega kastmise tõttu šoki saanud. Ja mädanema läinud
juurte tõttu pole taimel enam piisavalt elujõulisi juuri millega
toitaineid ja juua kätte saada. Taim jääb nälga ja janusse ja et
energiat kokku hoida loobub taim elujäämise nimel oma õitest, sest
see nõuab ju taimelt lisaenergiat. Seepärast viskabki taim õied ja
pungad maha. Miks ta siis just kodus need õied ja pungad maha
viskas? Lisandub ju veel kasvukoha muutusest tingitud stress.
Tihtipeale kastetakse uut taime ohtralt tahtes taimele head.
Tegelikkuses aga on potis veel piisavalt niiskust.
Ka
võib õite varisemise põhjuseks olla külma veega kastmine (isegi,
kui juurestik on täiesti terve). Külma veega kastmine on
troopikataimele shokk! Kasta tuleb alati sooja toatemperatuuril seisnud veega.
Tihtipeale
tehaksegi suur viga sellega, et hakatakse uusi taimi usinalt kastma ja/või väetama. Taimel on aga potis veel piisavalt niiskust ja/või pole taimel piisavalt terveid
juuri ja nii lähevad ka need allesjäänudki terved juured mädanema.
Nii, et terved ja elujõulised juured on kõige olulisema tähtsusega!
Niisiis
poes taime valides ärge pöörake tähelepanu vaid õitele ja
lehtedele, vaid vaadake ka juurte seisukorda. Kas taim püsib
kindlalt potis või on ühele küljele vajunud või loksub potis? See
on esimene märk, et juurtega pole kõik korras. Kas juured on ilusad
hallikad või terved ja rohelised? Kas potis pole kasvama hakkanud sammal? Kas
potis on substraat ilus kuiv või näeb see välja pigem vettinud
puru? Kas potis on näha ka uusi aktiivseid juuretippe? See on märk,
et juured on terved ja elujõulised ning taim on aktiivne.
Potis
on ilus õhku läbilaskev substraat ja näha on ka aktiivseid
juuretippe. Pilt: http://lomelindae.blogspot.
|
3. Miks
peaks uue kuukinga peale õitsemist ümber istutama?
Väikesed
kuukinga taimed turbapallides kasvandustes. Pilt: netist.
|
Orhideede
kasvandustes on kuukingad istutatud turbapalli sisse ja taime
kasvades istutatakse taim lihtsalt uude suuremasse potti koos selle
turbapalliga. Taime kasvades jääb see kohe taime alla juurte
keskele. See on koht, mis kõige viimasena kuivab! Isegi, kui taim on
üleni sobivasse substraati istutatud aga see turbapall on jäänud
eemaldamata kuivab alati see koht kõige viimasena. Üldjuhul ei
jõuagi see koht kunagi kastmiste vahepeal piisavalt ära kuivada! See pidev niiskus on aga taimede juurtele kindel surm!
Kindluse mõttes on targem juured sellest turbast puhastada ja taim istutada sobiva suurusega õhku läbilaskvasse substraati.
Sellel
pildil on hästi näha turbasammal ja liigsest niiskusest on potis
hakanud kasvama ka juba sammal. Pilt: http://lomelindae.blogspot.
|
Me
vaatame, et substraadi pind on kuiv ja ka potis tundub substraat
täiesti kuiv olema aga tegelikult on potis veel juurepalli keskel
piisavalt niiskust.
Mina
olen peale turbapalli leidnud oma kuukinga juurte ümbert veel
porolooni tükikesi ja osad juured olidki juba liigsest niiskusest
ära mädanema hakanud. Kindlam on taime juurte olukord üle vaadata
võimalikult kiiresti, et saaks ebasoodsad tingimused võimalikult
varakult kõrvaldada. Mida varem seda teha, seda kindlam saad olla,
et su taime juured on terved, tugevad ja elujõulised ning tal on
potis soodsad kasvutingimused.
Puhastatud
juurtega taim sobitatakse uude sobiva suurusega puhtasse potti. Pilt: http://lomelindae.blogspot.
|
Kui
taime juured on kuivad ja hallid, siis enne ümberistutamist kastke
taime. Niisked juured on elastsemad ja taime on lihtsam potist kätte
saada ja on ka kergem ettevaatlikult juurte ümber seda turbasammalt
ja muud kraami ära võtta.
Juurte
ümbert tuleb kogu vana kraam ära eemaldada ja taim uude puhtasse ja
õhku läbilaskvasse substraati istutada.
Kuukinga
ümberistutamine. Pilt: netist.
|
4.
Misasi on substraat ja miks ei tohiks kasutada tüüpilist orhidee
mulda?
Orhideede kasvatamisel ei
kasutata mitte mulda, vaid õhku hästi läbilaskvat segu. Orhideed
on epifüüdid ja nad kasvavad puudel oksaharudes. Seal pääseb õhk
nende juuri kergelt kuivatama ja juured kuivavad kiiresti ka peale
vihma. Sellepärast ei kasvatata ka kodus potis kuukingi mitte
mullas, vaid võimalikult õhku läbilaskvas segus. Seda õhulist
segu nimetataksegi substraadiks.
Enamasti on millegipärast
müügil orhidee muld ja mulla moodi see segu seal kottides ongi.
Mõnes kotis on liigsest niiskusest tekkinud juba ka hallitus
(nuusutage) ja tihtipeale on seal segus käimas ka juba päris aktiivne ja vilgas elu.
Ükskord üht sellist orhidee mulla kotti liigutades lendas õhku
terve parv niiskuse sitikaid. Neid oli ikka nii palju, et õhk lausa
mustas neist. Ka lõi ninna kopitanud/hallitanud lõhn. Sellisesse
mulda ei tohi mitte mingil juhul taime istutada! Sellist mulda
tegelikult ei tohiks üldse müüagi. Aga no eks kuidagi on ju vaja
see saast ka maha müüa. Seni, kui pole piisavalt teadlikke ostjaid
on see müüjatel väga lihtne. Sellises segus on aga väga lihtne
oma taim üle kasta.
Nii,
et parim valik on puukooretükikeste sisse oma kuuking istutada. On
kindel, et kastmiste vahepeal saab segu ka ära kuivada ja õhk
pääseb paremini ligi. Millised orhidee substraadid on parimad
sellest kirjutasin oma eelmises postituses (lingi leiad selle
postituse algusest).
Orhidee substraat. Pilt: netist.
5. Mu
kuukinga lehed muutuvad kollaseks ja need kukuvad ära. Miks ta nii
teeb?
|
Kuuking
armastab veidi kõrgemat õhuniiskust ja talle sobib, kui teda
aeg-ajalt piserdatakse aga läbivettinud substraat ja pidevalt
lehtede, eriti aga kasvupungale (keskel koht, kustkohast kasvavad
uued lehed) jääv vesi soodustavad mädanike teket. Sellepärast ei
riski ka mina õhuniiskust taime lehti piserdades tõsta. Kui just
õhkõrna uduna ei piserda. Kindlasti piserdan vaid hommikul, et
õhtuks jõuaks vesi ära aurustuda ja jälgin, et piserdusvett ei
saaks lehtedele liiga palju. Sealt valgub ta lehekaenaldesse ja seal
seisev vesi põhjustabki mädanikku. Kui juhtubki, et vesi on sattunud lehtede vahele siis kuivatage see kindlasti salvrätikuga kohe ära!
Kõige
tõenäolisem põhjus, miks kuukingal lehed kolletuvad, keskelt
mädanevad ja maha langevad ongi liigne niiskus. Õhtul
piserdades (eriti veel jahedaga) jääb vesi pidama kasvupungale ja
lehekaenaldesse. Õrnad koed hakkavad liigniiskuse tulemusena üsna
ruttu mädanema - algul kahjustub kasvupung, mis muutub kollaseks,
hiljem kolletuvad kinnituskoha lähedalt ka kõrval olevad lehed ning
langevad mädanike süvenedes maha.
Kui
kasvupung on mädanike poolt haaratud, siis üldjuhul taime enam päästa
ei õnnestu. :(
Seega
tuleb teil taime hooldamisel vältida kastmisvigu, eriti aga
lehekaenaldesse ja kasvupungale jäävat seisvat vett.
Kastmisvesi on sattunud lehekaenlasse ja on põhjustanud seal mädanikku. Pilt: netist. |
6. Kuukinga
lehed on kortsus ja närtsinud väljanägemisega. Miks?
See
on kõige selgem märk, et taimeni ei jõua piisavalt vett. Põhjuseks
on enamasti juureprobleem. Harvem on põhjuseks liiga vähene
kastmine.
Pehmete
lehtedega kuukinga puhul tuleb alati kõigepealt kindlaks teha juurte
olukord. Kui juured on mädanema läinud (pehmed ja seest tühjad),
siis on põhjuseks liigne kastmine.
Juured
võivad mädanema minna ka siis, kui istutamisel on valitud taime
jaoks liiga suur pott. Taim ei jõua kastmiste vahepeal kogu potis
olevat niiskust ära kasutada ja substraat läheb pidevast liigsest
niiskusest hapuks. Eriti lihtsalt juhtub see siis, kui taim on ka
veel istutatud liiga peenekoelisse substraati (tavalisse orhidee
mulda – need on üldjuhul liiga peenekoelised ja tihtipeale juba
pikas kilekotis seismisest hallitama/kopitama läinud), kus õhk ei
pääse piisavalt juurtele ligi. Sellises substraadis on vaid aja
küsimus millal juured mädanema lähevad ja taim hukkub.
Ka võivad juured kergesti mädanema minna siis, kui kastetud taim on külmal aknalaual ja aknapragudest puhub külma õhku. Hoidke oma kätt aknalaual. Kas käel hakkas jahe? Kui juba teil hakkas jahe, siis pole midagi imestada, et jahe hakkas ka taimel. Aga märjas ja külmas olla te ju ei tahaks. Ammugi ei talu seda aga kuuking. Märjas ja külmas lähevad samuti kuukinga juured väga kergelt mädanema!
Ka võivad juured kergesti mädanema minna siis, kui kastetud taim on külmal aknalaual ja aknapragudest puhub külma õhku. Hoidke oma kätt aknalaual. Kas käel hakkas jahe? Kui juba teil hakkas jahe, siis pole midagi imestada, et jahe hakkas ka taimel. Aga märjas ja külmas olla te ju ei tahaks. Ammugi ei talu seda aga kuuking. Märjas ja külmas lähevad samuti kuukinga juured väga kergelt mädanema!
Kui on selgunud, et taime juured on mädanema läinud, siis tuleb surnud
juured terava puhta noaga eemaldada, lõikepindadele tuleks
raputada jahvatatud kaneeli või puusöe pulbrit (antiseptilise
toimega) ja istutada taim sobiva suurusega potti. Poti
suurus valitakse alati allesjäänud juurte järgi, mitte selle
järgi, kui suur ja lopsakas on lehestik!
Erineva suurusega orhidee potid. Pilt: netist. |
Kui
juurte vaatlusel selgub, et elusaid juuri on vähe või üldse enam
mitte, siis tuleks taim potti substraadi sisse istutamise asemel
samblale või mõne muu niiskust hoidva aluse peale panna. Uute
juurte väljameelitamiseks on parem hoida taime niiske sambla peal ja
hoida sammal või mõni muu niiskust hoidev õhuline materjal niiske.
Juuretut taime kasta ei tohiks! Vett võib anda ka lehtede kaudu.
Selleks võib kasutada peenet uduvihma tekitavat pritsi. Selline
pritsimine aitab lehtedel paremini taastuda ja seda võiks toetava
"ravina" kasutada ka siis, kui taimel on mõned terved
juured siiski olemas.
NB!
Piserdamisel tuleks jälgida, et vesi ei satuks kasvupunkti (taime
keskossa) või lehekaenlasse!
Juurtetut kuukinga saab meelitada uusi juuri kasvatama ka veeklaasi kohal. Sel juhul tuleks kindlasti ära lõigata õievarred, et kogu taime energia läheks uute juurte kasvatamisele. Õievarsi ei pea päris ära lõikama. Tihtipeale on juuretu taime lehed pehmed ja taim võib üleni veeklaasi vajuda, kuna taimel pole tugevat toetuspinda. Kui on aga alles mõni õievars siis nendest võivad saada toetuspinnad.
Liigsest kastmisest on enamus kuukinga juuri hukkunud. Parempoolsel taimel on aga näha ka uut kasvavat juurt. Pilt: netist. |
Lehed
võivad kolletuma hakata aga ka siis, kui taim ei saa piisavalt
toitaineid ja taim on lihtsalt näljas. Ainult kastmisveest ei piisa!
Ka
võib põhjuseks olla liiga ere valgus, otsene päikesekiirgus, liiga
jahe ruum, temperatuur alla + 16 C.
Külma veega kastmine põhjustab
õite varisemist ja lehtede turgori langust, külma veega kastmine on
troopikataimele šokk!
Juuretu kuukinga uute juurte kasvatamine veeklaasi kohal. Pilt: netist. |
7. Miks
mu kuukingal on nii palju õhujuuri?
Meeleheitlikult ei ole vaja juuri potti toppida ega ka sealt välja
kiskuda, taimed on targad ja oskavad ise enda elu korraldada.
Võibolla saab taim õhujuurte kaudi talle nii vajalikku niiskust? Võibolla on potis juurte olukord nigel ja taim kasvatab usinasti uusi juuri, et oma ellujäämisvõimalust suurendada? Vaadake oma taim üle ja vajadusel tehke vajalikud toimingud.
Õhujuuri ei tohi ära lõigata!
Kuuking kasvatab usinasti uusi juuri, sest potis on juurte olukord ülekastmise tõttu väga kurb. Pilt: netist. |
8.
Mu kuuking on potis viltu vajunud. Miks ta nii teeb?
Tõenäoliselt on potis juured
mädanema läinud. Kiiresti vaadata üle taime juurte seisukord,
lõigata ära mädanenud juured, raputada lõikekohtadele jahvatatud
kaneeli või puusöepulbrit ja istutada taim ümber sobiva suurusega
potti (pott valitakse taime juurte, mitte lehtede järgi) õhku hästi
läbilaskvasse substraati.
NB!
Substraat niisutatakse enne ümberistutamist ja peale ümberistutamist
ei kasteta taime umbes nädala jagu, et vigastatud/äralõigatud
mädanenud juureotsad saaksid armistuda.
Vahel,
kui taimel pole piisavalt valgust võib ta ka ühele poole viltu
kasvama hakata. Siis tuleks taim teistpidi keerata, et ta saaks otsemaks kasvada. Sel juhul oleks vajalik anda taimele lisavalgust spetsiaalse taimelambiga. Tavaline elektripirn taime valgustamiseks ei sobi!
Õitsvat taime pole hea keerata, sest ta võib selle tagajärjel oma õied/pungad maha visata.
Õitsvat taime pole hea keerata, sest ta võib selle tagajärjel oma õied/pungad maha visata.
Kuukinga juurekontsu kaneelitamine. Foto: http://lomelindae.blogspot. |
9. Avastasin oma kuukinga ümber istutades, et enamus taime juurtest on mädanema läinud. Kas või kuidas ma saaksin oma taime veel päästa?
Kui
juurte vaatlusel selgub, et elusaid juuri on vähe või üldse enam
mitte, siis tuleks taim potti substraadi sisse istutamise asemel
samblale või mõne muu niiskust hoidvat aluse peale panna. Uute
juurte väljameelitamiseks on parem hoida taime niiske sambla peal ja
hoida sammal või mõni muu niiskust hoidev õhuline materjal niiske.
Juuretut taime kasta ei tohiks! Ka ei tohi sellist taime paigutada aknalauale, kus temperatuur võib olla liiga külm või paistab sinna päike, mis aurustab niiskuse taime ümbert väga kiiresti ära. Kasvukoht olgu valge ja soe!
Taimele võib vett anda ka lehtede kaudu.
Selleks võib kasutada peenet uduvihma tekitavat pritsi. Selline
pritsimine aitab lehtedel paremini taastuda ja seda võiks toetava
"ravina" kasutada ka siis, kui taimel on mõned terved
juured siiski olemas. Ka sobib niiske vatipadjaga taime lehtede niisutamine.
NB!
Piserdamisel tuleks jälgida, et vesi ei satuks kasvupunkti (taime
keskossa) või lehekaenlasse! Taim on niigi nõrk sel ajal ja mädanik on eriti kerge tulema.
Uute juurte kasvatamine niiske kergkruusa peal. Pilt: netist. |
10.
Mu kass ajas kuukinga poti aknalaualt maha/pott kukkus maha ja lehed
ja/või õievars murdusid ära. Mis nüüd saab?
Kui
taim on ära murdunud nii, et ka kasvupunkt on kannatada
saanud, siis pole üldjuhul taimega enam midagi teha. Pole lihtsalt enam kohta,
kustkohast uued lehed kasvada saaksid. Samas kui on veel alles mõni leht, siis proovida siiski tasub. Vaata punkti 13.
Kui
aga ära on murdunud vaid mõni üksik leht, siis pole veel midagi
hullu lahti. Taim kasvatab keskelt uusi lehti juurde ja kui see
murdunud leht ikka väga häirib, siis võib selle murdunud lehe
hiljem (kui on piisavalt uusi lehti) ära lõigata.
Kui
on ära murdunud õievars, siis on kaks võimalust olenevat sellest,
kui kõrgelt õievars murdunud on. Kui õievars on murdunud keskelt,
siis tavaliselt ajab ta lisaharud (kui õievarrel on mõni uinunud punga koht) ja taim hakkab mingi aja pärast
ikkagi õitsema. Kui aga õievars on murdunud liiga madalalt (ja õievarrele pole jäänud ühtegi uinunud punga kohta), siis
tuleb lihtsalt oodata uue õievarre kasvamist ja edaspidi hoida taim
nii, et ta ei kukuks enam nii kergesti maha.
Minu
kassile meeldis aknalaual taimede vahel pikutada. Aga ta oli alati
nii ettevaatlik ja kunagi ei ajanud midagi ümber või maha ega
kraapinud potist substraati välja ega närinud lehti. Kõik kassid
paraku pole nii ettevaatlikud. Edaspidi otsustate ise kumb on
tähtsam. Kas kassi tahtmised või taime tervis :D
Katki murdunud leht kuukingal. Pilt: netist. |
11.
Märkasin, et potis siblivad ringi mingid sitikad. Mis need on ja
millest nad sinna tekkisid?
Kõige
tõenäolisemalt on tegu niiskusesitikatega. Selline taim tuleks
kiiremas korras potist välja võtta, vaadata üle juurte olukord
(puhastada juured, lõigata ära surnud juured, lõikekohtadele
raputada jahvatatud kaneeli või puusöepulbrit) ja taim ümber
istutada sobiva suurusega (poti suurus vali juurte, mitte lehtede
suuruse järgi) potti ja valida kindlasti hästi õhku läbilaskev
substraat (männikoore tükikesed).
Kahjurite olemasolu saab kontrollida kurgilõiguga. Selleks tuleks substraadi pinnale näiteks ööseks asetada üks kurgiviil. Kahjurid ronivad niiske kurgilõigu alumisele pinnale.
Kurgitükil on näha pisikesi sitikaid - hooghännalised. Pilt: netist. |
12.
Mu kuukingal on mingid pruunid laigud lehtedel. Mis tal viga
on ja millest need tekkinud on?
Enamasti
on tegu sellega, et kastmisel või piserdamisel on jäänud mõni
veetilk lehele. Päike on taimele peale paistnud ja veetilk on
toiminud nagu suurendusklaas ja lehele on tekkinud päikesepõletus.
Jälgige,
et veepiisad ei jääks lehtedele!
Samas võib tegu olla ka mõne kajuri toimetamise tagajärjega. Vaadake üle, et taimel poleks kahjureid!
Päikesekahjustus kuukinga lehel. Pilt: netist. |
13.
Kuuking viskas kõik lehed maha. Potis on järel vaid juured. Kas on
lootust, et taim kasvatab uued lehed? Ja miks nii juhtus?
Kuuking
viskab oma lehed maha kõige tõenäolisemalt sellepärast, et
kastmisvesi või piserdusvesi on valgunud lehekaenlasse või
leheroseti vahele. Seal ei saa ta piisavalt õhku, et ära kuivada.
See on aga seisev niiskus ja see tekitabki mädanikku. Ühel hetkel on
lehekael mädanenud ja terveid pealseid enam järgi pole. Sellist
taime, millel pole enam ühtegi lehte alles päästa enam ei saa! Eriti, kui mädanik on tekkinud leheroseti keskele (kasvupunkti) ja
taime keskmine osa, kustkohast kasvavad uued lehed on ära mädanenud.
Kui
märkate, et vesi on sattunud lehekaenasse või kasvupunkti, siis on
targem kohe salvrätikuga need kohad üle tupsutada ja taim sealt
korralikult kuivaks teha. Parem karta, kui kahetseda!
Lehel on otsas näha valkjat hallitust. Foto: http://lomelindae.blogspot. |
Kui
mädanik on tekkinud mõne välimise üksiku lehe vahele, siis annab
taime üldjuhul veel päästa. Tuleb vaid mädanik terava puhta noaga välja
lõigata ja lõikepinnale jahvatatud kaneeli või puusöe pulbrit
raputada, et mädanik edasi levida ei saaks. Loomulikult peavad potis
olema ilusad terved juured ja substraat peab olema õhku läbilaskev,
et poleks võimalust potis seisva niiskuse tekkele. Ka ei tohi mädaniku
ravil olevat taime piserdada ja kastmisel tasub olla väga, väga
tähelepanelik!
Taime südamik on lehtede vahele sattunud vee tõttu mädanema läinud. Foto: http://lomelindae.blogspot. |
Samas on olemas siiski lootus, et ka sellist taime on võimalik veel surmast päästa. Kopeerin siia ühe tubli orhideekasvataja kogemuse. Seda saab lugeda siit: (http://lomelindae.blogspot.com.ee/2013/09/traagiline-kastmisonnetus-ehk-kuidas-ma.html)
Eemaldasin
skalpelli abil nii palju kahjustunud kude, kui julgesin. Peale uuesti
kaneel ja jäin ootele. Kuna teadupärast asub südamikus kuukingade
kasvupunkt, siis mäda südamikuga taim enam kasvada ei saa. Küll
aga võib hea õnne korral saada temalt kõrvalvõrse või keiki.
Põhjuseks seekord mädanik, tõenäoliselt kasvupunkti sattunud vee
tõttu.
14.05 kaotas järgmise lehe. Seekord lähenesin veidi julgemalt, kraapisin skalpelliga päris usinalt ja kaneelitasin nii, et tolmas. Lootuseks taimelt enne hääbumist järglane saada. Taimel oli õievarrele uue haru kasvatamine parasjagu pooleli...
24.07 oli väike keiki äraõitsenud varrelt nina lõpuks välja pistnud. Järelejäänud kolm lehte endiselt tugevad. Rõõm! :D
NB! See saab õnnestuda vaid juhul, kui alles on vähemalt paar kolm lehte, mädanik on välja lõigatud ja lõikepind on edasise mädaniku levimise vastu kaneelitatud.
14.
Kuukinga
õievarrel on väikesed kleepuvad vaigupiisad. Kas see on normaalne
või on tegemist mingi kahjuriga?
Kuukingal
esinevad ekstrafloraalsed nektaariumid (õievälised meenäärmed).
Need moodustuvad õierao alusel. See on seotud tolmlemisbioloogiaga.
Nektaariumid toodavad nektarit ehk mesinestet. Vaiku orhideelised ei
sisalda. Paanikaks pole niisiis põhjust.
Küll
aga peab teravdama tähelepanu, kui midagi kleepuvat esineb ka
lehtedel või juurtel, samuti õisikuvarrel. Siis võiks kahtlustada
kilptäi kahjustust. Kilptäi on üsna raskesti tõrjutav kahjur ja
seepärast on hea oma taimi aeg-ajalt tähelepanelikumalt
inspekteerida ja alati on tõrje efektiivsem, kui kahjureid on veel
vähe või haigus algstaadiumis.
Õitel võib vahest leida väikeseid "veetilku". Pilt: netist. |
15.
Miks ma pean oma orhidee läbipaistvasse potti istutama?
Põhimõtteliselt
ei pea orhidee läbipaistvas potis kasvama aga endal on lihtsalt
lihtsam juurte olukorda läbipaistvast potist jälgida.
Kuna need läbipaistvad potid ei näe just kõige kaunimad välja, siis kasutatakse ümbrispotte. Nendega on taime ka mugav kasta. Tuleb vaid peale kastmist vesi ära kallata, lasta üleliigne vesi ära nõrguda ja pärast kindlasti poti põhja nõrgunud vesi ka ära kallata.
Juured ei tohi vette seisma jääda!
Läbipaistva poti ümber on ümbrispott. Läbipaistvas potis on hea jälgida juurte olukorda. Pilt: netist. |
16.
Millal on kõige parem aeg kuuking ümber istutada?
Ümberistutamine
on vajalik siis, kui substraat on kõdunenud ja
peeneks/pudedaks muutunud. Enamasti piisab, kui kuukinga ümber
istutada iga 3 aasta tagant. Ajaliselt on sobivaim aeg aprillist
augustini, talvel pole ümberistutamisega hea taime elutegevust
häirida, kui selleks vältimatuid põhjuseid pole. Võimalusel
valige ümberistutamiseks õiteta periood, kui taim parajasti ei
õitse.
Ümberistutamisel
üritage juuri võimalikult vähe vigastada või murda. Kui see peaks
juhtuma, siis raputage murdekohale jahvatatud kaneeli või puusöe
pulbrit (antiseptilise toimega).
Potist
väljakasvanud juured on kuukinga puhul täiesti loomuomane, sest ka
looduses (Malaisias, Indoneesias) kasvab kuuking epifüüdina ehk
pealistaimena puude oksaharudes ja juured on õhu käes. Poti suurus valige
nii suur, et juurestik parajasti ära mahuks. Ülearu suur pott pole
hea, sest substraat selles kuivab aeglaselt/aeglasemalt ja juurte
mädanikesse nakatumise oht on suurem.
Kuivanud ja mädanenud - surnud juured tuleb ümberistutamise käigus eemaldada. Pilt: http://lomelindae.blogspot. |
17.
Minu
kuukingadel on juured kasvanud läbi põhjas olevate avade. Kuidas
istutada ümber, kui juuri vigastada ei tohi?
Enne
ümberistutamist tuleks taime kasta. Niisked juured on pisut
elastsemad ja oht taime juuri vigastada on väiksem.
Ümberistutamisel
üritada juuri võimalikult vähe kahjustada, sest murdekohtadel võib
kergesti niiskes substraadis arenema hakata mädanik. Enne tuleks
loobuda potist, kui taime juurtest. Ettevaatlikult kääride või
terava toaga tuleks plastpott juurte ümbert lahti lõigata.
Kui
siiski on taime potist kättesaamisel mõned juured murdunud, siis
tuleks murdunud kohtadele raputada jahvatatud kaneeli või puusöe
pulbrit (antiseptilise toimega).
Enne
ümberistutamist substraat niisutatakse ja peale ümberistutamist ei
kasteta taime umbes nädala jagu. Taime lehti või substraadi pinda
võib õrna uduna piserdada. Taime ei kasteta sellepärast, et
ümberistutamisel kogemata vigastada saanud juured saaksid armistuda,
et vältida mädaniku teket.
Kuukinga juured on kasvanud läbi poti aukude. Lõigata ettevaatlikult pott katki, et saada taim võimalikult tervete juurtega kätte. Pilt: nerist. |
18.
Mul hakkas õievarre küljes kasvama väike taim. Mida ma sellega
edasi teen?
Kuukinga õievarrel on kasvanud uus taimeke - keiki. Pilt: netist. |
Õisikuvarre
uinuvatest pungadest võib taim ajada välja nn tütartaimed. Kui
õievarre külge on moodustunud lisataim ja sellele on kasvanud paar
lehte ja juured, siis võib noort taime kasutada paljundamiseks -
lõigake lisataim varre otsast lahti ja istutage omaette sobiva
suurusega potti substraadi sisse.
Keiki eemaldamine emataimest. Pilt: http://lomelindae.blogspot. |
Paljundamiseks
on sobivaim aeg siis, kui päev on pikem ja valgust rohkem. Kui aga on
lisavalgustamise võimalus, pole aastaajal nii suurt rolli. Oluline
on see, et noort lisataime emataime küljest liiga vara ära ei lõigataks. Juured ja
lehed peaksid olema arenenud, lehti 3-4 tk, juured 5-7 cm pikkused.
Kuukinga beebi ehk keiki on piisavalt suur, et iseseisvalt kasvama hakata. Taim on emataime küljest lahti lõigatud. Pilt: netist. |
19.
Avastasin taimelt kahjurid. Kuidas ma nendest lahti saaksin?
Kõigepealt
tasuks hoolikalt taim üle vaadata juba poes. Ma olen lillepoodides
taimedel päris mitmetel kordadel kahjureid näinud.
Mõistlik
oleks uus taim mõnda aega hoida teistest taimedest eraldi ja jälgida
ega kojutoodud lillega mingeid tegelasi tasuta kaasa ei saadud.
Kui
midagi kahtlast avastate, siis on targem sellega kohe võimalikult
kiiresti tegelema hakata.
Kõige
levinumad kuukingade kahjurid on punane
kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi, villtäi jt.
NB!
Värske õhk aitab kahjureid eemal hoida. Õhutage tuba aga sooja
ilma ajal. Aknast
tulev külm tuuletõmbus on taimele ohtlik!
Haigel
taimel tuleb õievars ära lõigata, sest taimel on vaja jõudu, et
võidelda kahjuritega aga õievars nõuab taimelt lisaenergiat. Parem
on loobuda õitest, kui pärast tervest taimest või kõikidest
taimedest (kui kahjurid levivad edasi ka teistele taimedele).
Kuna
kuukinga leht on üsna tugev ja paks, siis saab kahjurid viinas
niisutatud vatipadjaga ära pühkida. Pehmematel noortel lehtedel saab kahjurid ära pühkida veega lahjendatud viinas niisutatud vatitikuga.
Villtäi kuukinga lehtedel. Pilt: netist. |
20.
Mu õitele on tekkinud hallitustäpid. Millest need tekkinud on?
Tõenäoliselt
on tegu liigsest külmast ja niiskusest tekkinud hallitusseenega.
Sellised õied on targem eemaldada, et haigus edasi levida ei saaks.
Taim tuleb paigutada valgemasse, soojemasse kohta ja mitte piserdada.
Täppe õitele võivad aga teha ka kahjurid. Ka sel juhul on targem õitest loobuda ja need ära lõigata, et kahjurid levida ei saaks.
Hallitustüpid kuukinga õitel. Pilt: netist. |
21.
Kuukinga lehed on punakaks muutunud. Millest see tekkinud on?
Tõenäoliselt
on see tekkinud päikesevalgusest. Kuukingad
on epifüüdid, kes kasvavad looduses oksaharudes. Nad ei kasva
otsese päikese käes ja vajavad seepärast ka toas kasvades piisavat
valget ja sooja kasvukohta aga mitte otsest päikesevalgust. Toas
tuleks taimi varjutada. Vaata minu eelmist postitust, kuidas seda
teha (link asub selle postituse alguses).
Uurida tasub igaks juhuks ka seda ega taimel kahjureid pole. Eriti jälgida taimede lehtede alumisi külgi. Kui midagi kahtlast märkate siis pühkige lehtede pinnad kohe viinalahuses niisutatud vatipadjaga üle ja korrata kindluse mõttes paari päeva pärast seda tegevust uuesti.
Liigsest
päikesevalgusest punakas muutunud leht. Pilt: netist.
|
Ilusaid ja terveid kuukingi ning palju, palju kauneid õisi!
Valik erinevate õievärvi ja mustriga kuukingi. Pilt: netist. |
PS! Vaadake ka minu esimest kuukingade postitust: Minu hobi. Kuukingad (orhideed).
Kui aga peaks juhtuma selline asi, et avastate oma orhideel mõne kahjuri, siis siit leiate vajaliku info kuidas neist vabaneda.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
VastaKustutaKüsimus/kommentaar oli topelt läinud. Kustutasin selle ära. Ühest piisab :)
KustutaSain oma 1-le. küsimusele vastuse... loodan , et juuri kaua ootama ei pea.
VastaKustutaNüüd siis teine küsimus, tütartaim kasvab ja mõlemalt poolt (samast pungast siis) tulevad ka õied. On see nüüd ikka hea minu uuele, tulevasele taimele?
Jah, tegemist keikiga (kuukinga beebi). Tõsta taime ümber õhuniiskust ja kui on juba 3-4 piisava pikkusega juurt kasvanud, siis saab emataimest eemaldada ja eraldi potti kasvama panna.
KustutaTere!
VastaKustutaMulle kingitud kollane varasemalt rikkalikult õitsenud kuuking on nüdü mu enda süü tõttu jännis, oli pikalt umses niiskes potis. Nüüd kasvatab ta ainult väikesi lehti, mis peagi närbuvad. Istutasin ta muidugi ümber, puhastasin jurued, aga taim on ikka haige. Kas teda annab üldse päästa?