Teisipäev, 25. juuli 2017

Gluteeni - ja laktoosivaba kohupiimakook.


 Tuli magusaisu. Kodus oli laktoosivaba kohupiimapastat ja laktoosivaba toorjuustu. Keerasin neist kokku ühe gluteeni - ja laktoosivaba kohupiimakoogi.

Vaja läheb: 
Koogi põhi:
100 g laktoosivaba võid
60 g stevia suhkrut
1 muna (52 g)
90 g riisijahu
30 g maisitärklist
1 tl küpsetuspulbrit (3 g)
tsutike soola

Maisitärklis. Pilt: netist. 
Gluteenivaba küpsetuspulber. Pilt: netist. 

Stevia suhkur. Pilt: Sojapood lehelt. 


Muna. Pilt: netist. 



Laktoosivaba või. Pilt: netist.

Riisijahu. Pilt: netist. 




















Täidis:
1 toru laktoosivaba kohupiimapastat
2 muna (103 g)
50 g stevia suhkrut
1 spl maisitärklist (10 g)
80 g toorjuustu
Laktoosivaba toorjuust. Pilt: netist. 


Laktoosivaba kohupiimapasta. Pilt: netist. 







Valmistamine:
 Alusta koogipõhja valmistamisest. Selleks vahusta toasoe või stevia suhkruga. Lisa muna ja vahusta edasi. Seejärel sega omavahel kuivained ja lisa või - muna - stevia segule. Sega korralikult läbi ja vala lahtikäivasse koogivormi (minul oli 20 cm läbimõõduga koogivorm). Pane koogipõhi täidise tegemise ajaks külmkappi.

 Täidiseks vahusta 2 muna stevia suhkruga. Sega juurde kohupiimapasta ja toorjuust. Lisa maisitärklis ja sega korralikult läbi. Tõsta koogipõhi külmikust ja vala täidis koogipõhjale peale.

 Küpseta 170-180 kraadi juures umbes 45 minutit. Kontrolli puidust tikuga koogi küpsust. Vajadusel pikenda küpsetusaega. 

 NB! Enne serveerimist lase vormis maha jahtuda. Eemalda koogivormi ääred ja lõika sektoriteks. 

 Serveeri värskete marjadega. 

MINU KOMMENTAAR:
 Ega ma polnud üldse kindel, kas sellest midagi asja ka saab või ei. Tegin ju neist asjadest, mis kapist võtta oli. Kook tuli aga lausa jumalik. Põhi oli ... ma ei oskagi seda kirjeldad. Mitte päris biskviidi moodi aga mitte ka päris muretaigen. Igal juhul mõnus ja maitsev. Aga täidis oli lausa super. Nii mõnus kohev ja õhuline. Maitse ka oli väga hea. Kõik maitsed olid tasakaalus. Vot mis võib välja tulla, kui köögis eksperimenteerima hakkad :) Soovitan! 

PS! Jagasin täna mereriisi ja sain vastutasuks karbitäie mustikaid. Puistasin neid peale. Oleks ehk koogi sissegi pannud aga kook oli juba ahjus. Peale ka sobis puistata. 


Gluteeni - ja laktoosivaba kohupiimakook. Foto:erakogu.

Ja siin on selle koogi toitumisalane teave:




Mõnusat maiustamist! 


Osso Bucco Slow Cookeris.


 Facebookis ühes kokkamise grupis postitas keegi osso bucco ehk veise koodi lihaga tehtud supi pildi. Kuna pidin piinlikkusega tunnistama, et mul polnud sellest lihatükist siiani mingit aimu. Googeldasin pisut ja tekkis tahtmine ise ka sellest midagi valmistada. Silma jäi Nami-Nami Osso Bucco retsept (siin). Ainult, et mina plaanisin seda valmistada oma Crock Pot Slow Cooker-is. Ka retseptis tegin mõned muudatused. Ma ei kasutanud nisujahu. 


Maheveise osso bucco. Foto: erakogu.

Vaja läheb:
2 tükki osso bucco ehk veise koodi tükki
soola maitsestamiseks
jahvatatud musta pipart maitsestamiseks
2 spl õli (30 ml)
2,5 tk mugulsibulat (215 g)
1 küüslauguküüs (5 g)
1 porgand (100 g)
1 jupp porrut (105 g)
2 tomatit (295 g)
2 loorberilehte
1 tl kuivatatud tüümiani (2 g)
peotäis hakitud peterselli (5 g)


Mugulsibul. Pilt: netist. 
Küüslauk. Pilt: netist. 
Värske porgand. Pilt: netist. 
Porru. Pilt: netist. 
Tomat. Pilt: netist.
Loorber. Pilt: netist.


Tüümian. Pilt: netist. 
Petersell. Pilt: netist. 



Valmistamine:
 Kuivata vasikakoodid köögipaberiga kuivaks. Maitsesta soola ja jahvatatud musta pipraga. Vala pannile õli ja prae koodi tükid mõlemalt poolt kuldpruuniks. Umbes 8 minutit kummaltki poolt. Tõsta kõrvale. 

 Samal pannil hauta pehmeks viilutatud sibul, küüslauk, porgand, seller. Vaala tomatid keeva veega üle ja ehmata külma veega. Koori tomatid ja eemalda südamik. Tükelda tomat väikesteks tükikesteks ja lisa pannile. Hauta veel pisut. Maitsesta soola ja jahvatatud musta pipraga. Lisa ka loorberilehed ja kuivatatud tüümian. 

 Vala pannilt hautatud köögiviljad Slow Cooker-i keraamilisse potti. Tõsta peale osso bucco. Kata pott kaanega ning hauta HIGH kuumusel 3 - 3,5 tundi. 

 Serveerimisel puista peale hakitud peterselli ning soovi korral ka pisut riivitud sidrunikoort. 


 Originaalis sobib kõrvale pakkuda risottot aga kuna mina riisi ei söö praegu, siis söö kas värske salatiga, hautatud köögiviljadega, lillkapsariisiga või suvikõrvitsaspagettidega. 

Valmis Osso Bucco. Foto: erakogu.

MINU KOMMENTAAR:
 Ma suutsin poes porru ja selleri segi ajada. Või õigemini ma olin poes hajameelne ja pistsin ostukorvi selleri asemel hoopis porru. Kodus mul loomulikult porrut ei olnud. Tagasi poodi ka ei viitsinud minna. Niisiis panin porru. No ma arvan, et sobib see ka. 
 Veini ja puljongit ma ei pannud. Lihast eraldub piisavalt vedelikku ja originaalis käib roa sisse ka valge vein. Ei hakanud spetsiaalselt selle roa pärast valget veini ka veel ostma. Üks pudel šerrit mul on juba külmkapis, mis ootab uut toitu, kuhu seda ära kasutada. Ma ju ei joo veine. Pole hullu, käib ilma kah. 
 See Slow Cooker on küll üks asjalik aparaat. Viskad aga toidu sisse ja seal ta siis omaette toimetab. Ikka suur aja kokkuhoid. 
 Toit sai valmis 3 ja poole tunniga. Selle ajaga oli liha ülipehme ja tuli kondi küljest ilusti lahti. Mõnus mahlakas ja maitsev. 


 Ja siin on selle roa toitumisalane teave: 




Head isu!

Kanasalat Tai kastmes.


 See salatiretsept jäi silma just oma põneva kastme pärast. Retsepti leidsin siit. Seal on ka videoõpetus. See ostus lausa ülioluliseks, sest retseptis on unustatud salatikastme koostisosad kirja panna. Niisiis saingi teada täpsed kogused justnimelt videot vaadates. 

Tallegg Eestimaine broilerifilee. Pilt: netist. 

Kogus: 1 ports

Vaja läheb:
1 broilerifilee (264 g)
sool broilerifilee maitsestamiseks
must jahvatatud pipar broilerifilee maitsestamiseks
1 spl õli broilerifilee pruunistamiseks (15 ml)
paar peotäit rooma salatit (60 g)
1/2 kollast paprikat (72 g)
1/2 tassi maapähkleid, jämedalt hakitud (mina ei pannud)

Rooma salat. Pilt: netist.

Kollane paprika. Pilt: netist.


Kastmeks:
1 spl kalakastet (15 ml)
2 spl värskeltpressitud laimi mahla (30 ml)
1 tl stevia suhkrut (5 g)
ca 0,5 cm pikkune jupp ingverit (2 g)
1 küüslauguküüs (2 g)
1/2 chillipipart (6 g)
1/2 mugulsibulat (32 g)

Kalakaste. Pilt: netist. 
Laim. Pilt: netist. 
Stevia suhkur. Pilt: Sojapood lehelt. 
Ingver. Pilt: netist. 



Küüslauk. Pilt: netist. 
Chillipipar. Pilt: netist.


Mugulsibul. Pilt: netist. 









Valmistamine:
1. Haki rooma salat ja viiluta paprika. Pane suurde kaussi. 
2. Võta purk või mõni muu kindlalt kaanega suletav nõu ja sega valmis kõik kastme koostisosad. Sulge purk  vms kaanega ja raputa korralikult läbi. Pane kõrvale oma aega ootama. 
3. Lõika broilerifilee põiki pooleks, et see õhem oleks. Maitsesta soola ja pipraga ning prae törtsukeses õlis, pannil mõlemalt poolt kuldpruuniks. Ca 3 minutit kummaltki poolt, vaata et küps oleks. 
4. Jahuta kana umbes 5 minutit ning lõika õhukesteks viiludeks. 
5. Vala kaste (jäta väike kogus kaunustamiseks) salatile, lisa broilerifilee ja maapähklid (kui kasutad). Sega, kuni kõik koostisosad on ühtlaselt kastmega kaetud.
6. Serveerimiseks tõsta salat taldrikusse. Tõsta mõned broilerifilee tükid kaunistuseks salati peale ja kalla peale ülejäänud Tai kaste.
7. Naudi! 

Kanasalat Tai kastmes. Pilt: netist. 

MINU KOMMENTAAR:
 Jätkuvalt ei taha ma pähkleid oma salatis näha ja seepärast ma ei pannud neid ka seekord. Kellel aga pähklid salati sees meeldivad, need pangu ikka need ka. 
 Salati teeb maitsvaks just see hapukas-vürtsikas kaste. Suu jääb pisut õhetama aga väga mõnus ja maitsev on :) 

Ja siin on selle salati toitumisalane teave:



 Head isu!

B-grupi vitamiinide puudusel on tõsised tagajärjed.


 Kirjutasin kunagi oma blogis, et ema kinkis mulle FiguraGen Weight geenitesti (kirjutasin sellest siin:Minu FiguraGen geenitesti tulemused.). Kuna mingil kummalisel kombel ei olnud mul piisavalt geneetilist materiali (loe: vatiktikku piisava süljega), siis võeti seepärast minuga sealt ühendust. Rääkisime selle naisterahvaga pisut ja lõppes see sellega, et nad otsustasid olemasoleva materjali põhjal teha mulle vitamiinide testi. Selle testi tulemustest kirjutasin siin: FiguraGen Weight geenitest. Vitamiinide test. Nagu sellest testist selgus, siis mul on B grupi vitamiinidega üsna kurvad lood. B-vitamiinid aga on väga olulised! Silma jäi üks asjalik artikkel selle kohta ja ma otsustasin selle ka endale siia talletada, et vajadusel kiirelt üles leida. Artikkel on siit võetud. 


Kreeka pähklid. Pilt: artiklist. 



B-grupi vitamiinide puudusel on tõsised tagajärjed.


 B1 parimad allikad on päevalilleseemned, maa-, sarapuu-, pistaatsia-, pekani-, para- ja Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud sealiha, teraviljajahud ja herned.
 B-grupi vitamiinide puudus võib mõjutada inimese aju tegevust. Sellest, et organismil on mõnest B-grupi vitamiinist vajaka, võivad anda märku näiteks meeleolumuutused ja väsimus, samuti lihasnõrkus või kaalulangus.
Vitamiinid jaotatakse rasv- ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvateks vitamiinideks (ehk nende imendumine, varuna salvestumine ja funktsioneerimine organismis on seotud toiduga saadavate rasvadega ning organismi rasvkoe hulgaga) on vitamiinid A, D, E ja K. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad vitamiin C ja B-grupi vitamiinid, kirjutas toitumine.ee.

 Tuntuimateks B-grupi vitamiinideks on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B6, B9 (folaadid/foolhape) ja B12 (kobalamiinid). Lisaks kuuluvad B-grupi vitamiinide alla ka biotiin ja pantoteenhape.

Vitamiin B1 ehk tiamiin
 Vitamiini B1 on peamiselt vaja:
  • rasvade, süsivesikute ja aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks;
  • närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks;
  • maomahla normaalseks tekkimiseks.
 B1 parimad allikad on päevalilleseemned, maa-, sarapuu-, pistaatsia-, pekani-, para- ja Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud sealiha, teraviljajahud ja herned. Mingi koguse tiamiini saab organism ka jämesoole normaalsest bakteriaalsest mikrofloorast, mis sealt ka imendub, kuid selle kvantitatiivne olulisus on teadmata.

 Kestev tiamiinipuudus põhjustab beribeerit. Täiskasvanutel hõlmavad selle sümptomid perifeerse närvisüsteemi ja südame talitlushäireid. Puuduse varaste sümptomite hulka võivad kuuluda anoreksia, kaalulangus, vaimsete võimete muutused ja lihasnõrkus. Lastel ilmnevad sümptomid kiiremini, on üldiselt raskemad ja võivad viia südamepuudulikkuseni. Rafineeritud toidu söömine ja kestev alkoholi liigtarvitamine soodustavad vitamiinivaegust.

Päevalilleseemned. Pilt: netist. 

Vitamiin B2 ehk riboflaviin
 Vitamiini B2 on peamiselt vaja:
  • rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks;
  • närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks;
  • nägemisprotsessiks (silmade väsimuse vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks);
  • naha, limaskestade, küünte ja juuste tervise toetamiseks;
  • antikehade moodustamiseks.
 Kuigi riboflaviinipuuduse mõju ainevahetusele on tugev, tekib selgeid kliinilisi sümptomeid väga vähe. Nende hulka kuuluvad muutused nahal ja suu limaskestadel (sh lõhenenud suunurgad). Rasket riboflaviinipuudust on seostatud rauataseme muutusega, aneemia ning vaimsete häiretega.

 Riboflaviini parimateks allikateks on kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, pärm, mandlid, keedetud vuti- ja kanamunad, lehtkapsas, kõrvitsaseemned, enamik juustudest, kakaopulber.

Praetud maks. Pilt: netist.

Vitamiin B3 ehk niatsiin
 Niatsiini on peamiselt vaja:
  • rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks ning valkude sünteesimiseks;
  • närvisüsteemi ja lihaste talitluseks;
  • nahakahjustuste paranemiseks.
 Niatsiinipuudus toob kaasa pellagra («kare nahk»), mida täheldatakse enam rahvastel, kelle toidulaud põhineb peamiselt maisil või muudel teraviljadel, olles madala valgusisalduse ja madala niatsiini biosaadavusega. Pellagra avaldub peamiselt nii naha-, seedetrakti- kui ka närvisüsteemi sümptomite näol.

 Niatsiini parimateks allikateks on maapähklid, kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, tuunikalakonserv, kuumtöödeldud linnuliha, pärm, päevalilleseemned, kuumtöödeldud sea- ja veiseliha, kamajahu, kuumtöödeldud kalad, keedetud täisteramakaronid, müsli, enamik juustudest, täisterasai ja -leib, enamik pudruhelbeid, lehtkapsas, kuivatatud aprikoosid, keedetud muna, enamik pähkleid ja seemneid, halvaa, kakaopulber. Organismis võib teatud kogus niatsiini moodustuda aminohappest trüptofaanist.

Keedetud munad. Pilt: netist.

Vitamiin B6 ehk püridoksiin
 Nimetus vitamiin B6 hõlmab kolme ühendit: püridoksiin, püridoksamiin ja püridoksaal.
Vitamiini B6 on peamiselt vaja:
  • aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks (sh valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks);
  • süsivesikute ja rasvade ainevahetuse tagamiseks;
  • paljude bioaktiivsete ühendite (nt serotoniini) tekkeks organismis;
  • erütrotsüütide valmimise protsessiks.
 Toidust saadava vitamiini B6 puudust esineb harva ja harilikult kombinatsioonis teiste B-grupi vitamiinide puudusega. Imikutel ja lastel ilmnenud kliiniliste sümptomite hulka kuuluvad epilepsialaadsed krambid, kehamassi langus, seedetraktiprobleemid ja mikrotsütaarne aneemia.

 Parimateks vitamiini B6 allikateks on kuumtöödeldud lõhe, sarapuu- ja maapähklid, Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud maks, kuumtöödeldud linnuliha, enamik teisi kuumtöödeldud (sh suitsutatud) kalu (nt lõhe, forell, skumbria, räim, ahven), tuunikalakonserv, küüslauk, avokaado.

Ahjus küpsetatud lõhe. Pilt: netist. 

Vitamiin B9 ehk folaadid
 Folaate on peamiselt vaja:
  • rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks;
  • loote närvikoe arenguks;
  • erütrotsüütide valmimise protsessiks koos vitamiiniga B12;
  • DNA ning RNA sünteesimiseks kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks.
 Toiduga saadud folaadid või toidulisandina manustatud foolhappest saadud folaadid on eriti olulised rasedatele, seda tegelikult juba enne raseduse algust, et tagada lapse normaalne areng. Seega tuleb folaatide saamine hoida kõikidel sünnitusealistel naistel soovitatud tasemel, et vältida ka planeerimata raseduse puhul defitsiidist tulenevaid neuraaltoru defekte.
Foolhape on vitamiini sünteetiline vorm, mida looduslikult toidus ei leidu ning mida saadakse rikastatud toidust ja toidulisanditest. Manustatuna muutub ta organismis folaatideks.

 Folaatide peamised allikad on lehtkapsas, spinat, oad, pärm, kuumtöödeldud maks, tursamaksakonserv, munakollane, maapähklid, rooskapsas ja brokoli, peet, porrulauk, spargel, nuikapsas. Folaadid on ebapüsivad ja märkimisväärsed kaod toiduvalmistamisel on tavapärased. Kuid kadu sõltub nii konkreetsest toidust kui ka toiduvalmistamise meetodist.

Lehtkapsas ehk kale. Pilt: netist. 

B12 ehk kobalamiinid
 Vitamiini B12 on peamiselt vaja:
  • aminohapete normaalseks ainevahetuseks;
  • erinevate aneemiate ennetamiseks (nt erütrotsüütide valmimise protsessiks koos folaatidega);
  • närvikoe normaalseks arenemiseks.
 Vitamiini B12 puuduse kliinilised sümptomid kujunevad üldiselt välja alles pärast mitmeid aastaid kestnud puudulikku tarbimist toiduga või vähenenud imendumist. Vitamiiniga B12 adekvaatne varustatus on äärmiselt oluline vereloomeks ja neuroloogilisteks funktsioonideks. Seljaaju, aju ning optilise ja perifeersete närvide mandumise tõttu põhjustab vitamiini B12 puudus neuroloogiliste sümptomite väljakujunemist ja/või megaloblastilise aneemia teket.
 Toiduga tarbimisest põhjustatud puudust võib täheldada üksnes täiskasvanutel, kes on olnud mitu aastat veganid ning ei ole tarvitanud vitamiini B12 toidulisandeid ega vitamiiniga B12 rikastatud toitu, või ka neist perekondadest pärit imikutel ja lastel, kus mainitud toidu tarbimise mustrit järgitakse. Eakate inimeste vitamiini B12 tase on sageli madal ennekõike B12 vaegimendumise tõttu.

 Inimorganismile hästi kättesaadavat ja sobivat vitamiini B12 leidub üksnes loomse päritoluga toitudes. Taimset päritolu toidud võivad sisaldada B12 jääkkoguseid bakteriaalsest saastumisest või käärimise saadusena, kuid nende allikate adekvaatsus on küsitav. Liha, maks, piimatooted, muna, kala ja koorikloomad on eriti head ning keskmises menüüs valdavad vitamiini B12 allikad. Adru ja vetikad sisaldavad bioloogiliselt mitteaktiivseid vitamiini B12 analooge, samuti mõningaid aktiivseid vitamiini B12ühendeid, kuid nende allikate adekvaatsus on ebamäärane. Mõned taimepõhised joogid, nagu näiteks soja-, kaera- ja riisijook võivad olla vitamiiniga B12 rikastatud ning seetõttu on need loomset päritolu toite vältivate inimeste menüüs olulised vitamiin B12 allikad.

Loomaliha. Pilt:netist. 

Olge terved! 

Krõmps seemnesegu.


 Ühes oma postituses kirjutasin ma juba Boost Yourself supertoidusegudest. Seda postitust saab lugeda siit: Boost yourself detox supertoitude segu ja yerba mate tee. Ühesõnaga tellisin neilt komplekti "Saledaks ja vormi", mis sisaldab Detox supertoitude segu ja Yerba mate teed. 


Komplekt "Suveks Saledaks". Pilt: Boost Yourself lehelt. 
 Tegelikult oli algselt plaan osta komplekt Detox challenge stardipakk, mis sisaldab Detox supertoitude segu, Yerba mate teed, Crunchy seemnesegu, smuutipurki ja 15 smuutiretsepti. Aga kuna mul olid kodus olemas enamus Crunchy seemnesegu koostisadest ja purk mind eriti ei ahvatlenud, siis otsustasin krõmpsu seemnesegu ise teha.


 
Detox Challenge stardipakett. Pilt: Boost yourself lehelt.



  Mõeldud tehtud. Ostsin juurde need paar puuduvat komponenti (õietolm Lõunakeskuse Taluturult ja kooritud kanepiseemned Umami poest) ja asusin krõmpsu seemnesegu ise kokku segama. 


PS! Kellel enamikku koostisosadest kodus juba olemas pole, sel tuleb odavam osta osta see Boost Yourself -ist siit. 170 grammine pakk maksab hetkel 15.90 € aga neil on üsna tihti ka sooduspakkumisi. Ostes terve komlekti on hinnavõit muidugi suurem. Kombopakkidele on neil väga tihti sooduspakkumised. 

 Krõmps seemnesegu sisaldab kooritud kanepiseemneid, õietolmu, kakaonibse, kuldseid linaseemneid ja chia seemneid. Kõik väga maitsvad ja tervislikud, et muuta smuuti või hommikupuder toitvamaks ja tervislikumaks. Sisaldab see ju nii palju kasulikke asju. 



 Mina tegin esialgse koguse nii, et panin kõiki koostisosasid 1 spl. Hiljem olen juba koguseid suurendanud ja pannud kõiki koostisosasid ühepalju rohkem, muidu saab liiga ruttu otsa. Paras on teha selline ports, kus kõiki koostisasineid on 3 spl (nagu minul on tehtud) või koguni 5 spl. 

 Sellest kustkohast ma oma koostisosad sain kirjutasin oma eelmises selleteemalises postituses (vaata postituse alguses on link). 

Siin koostisosade kaalud:
Kakaonibsid 1 spl = 10 g, 3 spl = 30 g
Kooritud kanepiseemned 1 spl = 10 g, 3 spl = 30 g
Linaseemned 1 spl = 11 g, 3 spl = 32 g
Õietolm 1 spl = 12 g, 3 spl = 35 g
Chia seemned 1 spl = 10 g, 3 spl = 34 g

 Nagu näete, siis 1 spl ja 3 spl kaaludel on vahe. See on sellest, et väiksema koguse puhul kaal ei näita nii täpselt, kui suurema koguse puhul. Nii, et mõistlik on veidi suurem kogus korraga valmistada. 

 Kasutan seda seemnesegu 1 tl ports. 1 tl = ca 3 g. Täpsemalt on üks ports 3,15 grammi. 

 Ja siin on selle seemnesegu toitumisalane teave:




 Siin on krõmps seemnesegu puistatud värskeltpressitud greibimahla peale. 


Värskeltpressitud greibi mahl. Foto: erakogu.

 Seda toitumiskavasse märkides tuleb siis lisada 1 ports seemnesegu ja 200 ml värskeltpressitud greibi mahla (või misiganes joogi või toidu juures te seda seemnesegu kasutate). 


 
 Ja siin on makrod: 


Energiat ja tervist teile!