Mis vahe on suhkrul ja suhkrul?

 Rohelisem elutee jagas Facebookis Goodmoodfood postitust suhkrutest. Kuna artikkel on väga asjalik, siis postitan selle oma blogisse ka. Link originaalartiklile asub siin.

Suhkrud. Pilt: originaalartiklist. 

Mis Vahe On Suhkrul Ja Suhkrul?

Suhkur, valge surm nagu vanarahvas ütleb. Õnnetuseks oleme tänapäeval sellest nii sõltuvad. Rafineeritud valge suhkru poolt tekitatud sõltuvust on võrreldud kokaiinisõtluvusega, ometi on sellest võimalik võitu saada. Magusate asjade puhul tuleb endale selgeks teha üks reegel. Mida kaugemal on toit oma loomulikust olekust, ehk sellest kuidas ta algselt looduses kasvas, seda arusaamatum ja koormavam ta meie kehale on. Ja mida terviklikum, ehk mida algupärasem ja vähem töödeldud ta on, seda loomulikum ta on kehale omistada. Rääkimata keemiliselt valmistatud suhkruasendajatest mis tegelevad meie “süsteemi” petmisega ja teatavasti pettused ei jää püsima. Lisaks muudavad suhkruasendajad meie keha ülihappeliseks. Magusad asjad üldse muudavad meie keha happelisemaks ja see on kindlasti üks oluline põhjus, miks magusaga ei tohi liialdada.

Vaatame neid tegelasi siis veidi lähemalt.

Kõige ebatervislikum – sünteetilised suhkruasendajad: aspartaam (E 951), atsesulfaam K (E 950), isomalt (E 953), neohesperidiin DC (E 959), polüdekstroos (E 1200), sahhariin (E 954), sukraloos (E 955), tsüklamiinhape (E 952).

Täiesti Rafineeritud Suhkrud

See kategooria sisaldab suhkruid, mis on täielikult eraldatud oma päritoluallikast, rafineeritud (kõik kasulikud ained välja võetud) ja järgi jääb puhas magusaine. Seda tüüpi suhkrut sisaldavad pea kõik poes leiduvad maiustused, leivad, saiad, lisaks ka enamus poolfabrikaate alustades lihamarinaadidest ja lõpetades kastmetega. Valge suhkur kõigis oma variatsioonides (tuhksuhkur, siirupid, tükid jne), glükoosi- ja fruktoosisiirup (EL kasutusele lubatud magustaja, mis tekitab veelgi kiiremaid ja seega ka ohtlikumaid veresuhkru kõikumisi kui valge suhkur).

Osaliselt Rafineeritud Roosuhkrud

Demerara – kuldpruun ja karamellimaitsega suhkur, väga ei erine oma omadustelt valgest suhkrust

Hele muscovado – meekarva melassimaitseline

Tume muscovado – tumepruun, tugeva melassimaitsega

Melassisuhkur või siirup – on tumeda värvusega suhkur või siirup, milles on toore suhkrusiirupi ehk melassi sisaldus kõige suurem, see annab suhkrule ka värvuse, maitse ning aroomi. Melass on – eriti rikkalik taimne rauaallikas – Väga rikkalik taimne kaltsiumiallikas – Sisaldab külluslikult Mg, Mn, K, Se, Cr, Zn, P – Looduslik B-vitamiinide kompleks

Roosuhkruid on ka erineva rafineerimistasemega kuid alati kehtib reegel – mida tumedam seda kasulikum – seda enam on tootes alles algseid vitamiine ja mineraale. Samas kõrge toitainete sisaldus annab nii melassisuhkrule kui tumadale muscavadole spetsiifilse maitse, mis võib nõuda harjumist.

Täistoor-Roosuhkrud

Sucanat – sisaldab rohkesti mineraale (kaltsium, magneesium, raud, fosfor) ja vitamiine; sucanat sisaldab looduslikult ka umbes 3% mineraalsoolasid. Sobib hästi magustoitudesse, pajaroogadesse ja kastemetesse.

Rapadura (ehk Panela) – kuivatatud suhkruroo mahl, karamellipruuni värvi ja ka karamellimaitsega. Sobib karamellistesse küpsetistesse.

Indiaanisuhkur – tume ning karamellise maitsega. Valmistatakse Andide mägedes väga viljakas ja puhtas pinnases kasvatatud suhkruroost. Sisaldab kaltsiumit, rauda, magneesiumit, mangaani, tsinki, kroomi, floori, kaaliumit, räni, fosforit. Samuti A, B1, B2, B3, B6 ja E vitamiine.

Vahtrasiirup – neid on erineva tumedusastmega – A, B, C ja D klass. A-klassi siirup on hele ja hästi mahedamaitseline, B-tüübil on merevaigukarva värvus ja tugevam maitse ning C-klassi siirup on tumedama merevaigu tooni ja maitselt karamellisem. D-klassi siirup on kõige tumedam ja sobib peamiselt küpsetamiseks. Sama koguse meega võrreldes sisaldab vahtrasiirup vähem kaloreid, kuid rohkem mineraalaineid: mangaani, tsinki, kaltsiumi, rauda, ja kaaliumi. Vahtrasiirup on väga hea mangaani allikas, mis on oluline kofaktor ensüümide töös, aidates kaasa energia tootmisele ja antioksüdantide toimele. Kaks teelusikatäit vahtrasiirupit annab 37,7 % päevasest mangaanivajadusest. Vahtrasiirup sisaldab ka tsinki.

Kasesiirup on rikas mineraalide poolest, sisaldades rohkelt kaltsiumi ja kaaliumi. Kasesiirupit müüakse erineva töötlusastmega, jällegi – mida tumedam seda enam mineraale aga ka maitset.

Mesi on meil vast kõige levinum valge suhkru asendaja. Mesi on suhkrust magusam, seetõttu pole teda nii palju tarvis. Mesi on unikaalne mineraalainete allikas sisaldades tsinki ja seleeni aga ka vitamiine, olenevalt korjepiirkonnast.

Palmisuhkur on saadud kookospalmi õienektarist sealt vee välja aurutamise teel. Sisaldab C- ja erinevaid B-grupi vitamiine; kaaliumit, lämmastikku, tsinki, rauda, naatriumit ja magneesiumit. Palmisuhkru glükeemiline indeks on üks madalamaid.

Ärgem unustagem, et suhkur on suhkur. Ja kõik siiani nimetatud asendajad on (peamiselt) suhkur. Aga kui võrrelda neid tervislikkuse seisukohast, siis tasub eelistada looduslikumaid magustajaid. Selleks, et keha saaks toitu kütusena kasutada, muudab ta selle glükoosiks. Mida keerukam toit – täpsemalt süsivesikud – on, seda rohkem vaeva peab keha nägema, et seda töödelda. Valget suhkrut omandab organism väga kiiresti, mistõttu kasvab veresuhkru tase selle söömise järel hüppeliselt ohtlikult. Mida keha kohe ära ei kasuta, talletatakse rasvana.

Looduslikumad magustajad sisaldavad lisaks veel kiudaineid ja mineraale. See tähendab, et kehal kulub kõige selle seedimiseks rohkem energiat ja aega, mille tulemusena ka veresuhkru tase ei tõuse nii kiiresti ja hüppeliselt. Lõpptulemusena talletab organism veidi vähem kaloreid, kuid me ei saa unustada, et tegemist on siiski suhkrutega.

Nii jõuame keha jaoks kõige loomulikumate magusaallikateni, milleks on looduslikult esinevad suhkrud, mis ei ole kuidagi eraldatud nende loomulikust olekust.

Puu- ja köögiviljades on täiuslik “pakett”, mis tagab selle, et veresuhkur ei kõiguks liigselt. Näiteks banaan – sinna on kokku pakitud kõik ained, mida sa vajad selles puuviljas leiduva suhkruga oma kehas hakkama saamiseks. Magustoitude, ka kookide magustamisel saab väga suurepäraselt kasutada datleid ja rosinaid, viigimarju. Magusaisuga aitab võidelda lihtsalt magusate köögiviljade kasutamine pearoogade valmistamisel. Näiteks: porgand, bataat, kõrvits hautistes, pajaroogades, röstituna. Metsamarjade suhkrusisaldus on väga madal, samal ajal sisaldavad need rohkelt antioksüdante ja vitamiine.

Stevia ehk suhkruleht – ei tõsta veresuhkru taset, ei lõhu hambaid, normaliseerib vererõhku, mõjub hästi südamele ja veresoonkonnale, vähendab gaaside teket, normaliseerib kõrvetisi ja aitab maoülihappesuse korral, on täiesti kalorivaba – selle glükeemiline indeks ehk GI on 0, seega veresuhkrut üldse ei hüpita. Maitselt kordades magusam kui valge suhkur.

Süsivesikute valimisel tuleks rõhku panna nende aeglasele imenduvusele – see näitaja on parim täistera ja kiudainete rikastes toodetes. Mida enam on lisatud rafineeritud suhkruid, seda enam kaloreid me sealt saame ning seda suurema koormuse saab ka meie keha sinna paiskuva suhkruga hakkamasaamiseks.