Kilpnäärme analüüsid. Milliseid analüüse on vaja? Mida need tähendavad? Millised on referentsväärtused? jms

 Mõned päevad tagasi tuli Facebooki LCHF Eesti grupis juttu milliseid analüüse oleks vaja, et kindlaks teha kilpnäärme tervis. Mida mingi analüüs näitab ja milline on nende normaalne/terve näidu vahemik. 
 Ja kui päris aus olla, siis ma nii kohe "puusalt tulistades" nendele küsimustele vastuseid ei teadnudki. Millegipärast polegi veel siiani endale seda teemat päris selgeks teinud. Nüüd on viimane aeg seda teha. 

Kilpnääre on väike liblikasarnane nääre, mis paikneb kaelal hingetoru ja kõri ees ja külgedel. Pilt: netist.

 Kilpnääre on väike liblikasarnane nääre, mis paikneb kaelal hingetoru ja kõri ees ja külgedel. Ta koosneb kahest sagarast, mis on omavahel ühendatud väikese sillakesega. Kilpnääre toodab hormoone, mis reguleerivad organismi kasvu, arengut ja ainevahetust.

 Kilpnäärme töö sõltub hormoonide sisaldusest veres. Kui neid on liiga palju, lõpetab kilpnääre uute hormoonide tootmise. Kui aga nende tase langeb, alustab ta uuesti tööd. Sellele regulatsioonile aitab kaasa ka hüpofüüs, mis toodab kilpnääret stimuleerivat hormooni, ja selle hulga muutus veres näitabki kilpnäärmele, kuidas toimida.

Kilpnäärme hormoonide ülesanne meie kehas on:

• ainevahetuse ja kehatemperatuuri regulatsioon
• depoorasvade lõhustumine ja kolesterooli vähenemine
• osalemine valkude ja suhkrute ainevahetuses
• skeleti normaalne areng, luuainevahetus
• südame töö intesiivistamine, suurem löögimaht, kiirem pulss
• suguorganite normaalne talitus
• kesknärvisüsteemi normaalne talitus

 Tuntuimad kilpnäärme talitushäired on hüpotüreoos e. kilpnäärme alatalitlus, mille korral toodetakse kilpnäärme hormoone liiga vähe (hormoone on veres liialt vähe) ja hüpertüreoos e. kilpnäärme ületalitus , mille korral kilpnäärme hormoone toodetakse liiga palju (hormoone on veres liiga palju).

 Analüüside näidustuseks on kahtlus alatalitusele ehk hüpotüreoosile või ületalitusele ehk hüpertüreoosile. 

 Lisaks võib olla tegemist kilpnäärme põletikuga e. türeoidiidiga või ka struumaga e. suurenenud kilpnäärmega ning lisaks on kilpnäärmel omadus moodustada sõlm - seda nimetatakse sõlmeliseks struumaks.

 Mis on struuma?

 Struuma e. hõõtsik on kilpnäärme suurenemine ja sellest johtuvalt ka tihti kaela kuju muutus. Kilpnääre võib suureneda üsna palju, vahel isegi deformeerides kaela kuju, võib vajutada kaelal olevatele veresoontele ja söögi- ja hingetorule ning neid nihutades põhjustada tervise häireid.

 Maailmas on struuma sagedasimaks põhjuseks joodi defitsiit. Lisaks sellele põhjustavad struumat ka kilpnäärme erinevad haigused, nagu hüpertüreoidism, hüpotüreoidism, türeoidiit ja kilpnäärme kasvajad.

Mis on hüpotüreoidism e. kilpnäärme alatalitlus?

Kilpnäärme alatalitlus on põhjustatud organismis olevatest kilpnäärme hormoonide vähesusest või puudusest. Selle tulemusena aeglustuvad ainevahetus ja teised organismile vajalikud protsessid.

Mis võib põhjustada hüpotüreoosi?

• Kilpnäärme põletik e. türeoidiit kahjustab kilpnäärme sisenõret tootvaid rakke ja tulemuseks võib olla hormoonide tootmise puudulikkus. Kõige rohkem põhjustab hüpotüreoosi kilpnäärme autoimmuunne põletik, e. Hašimoto türeoidiit, mis on enamikul juhtudel alatalitluse põhjuseks. On võimalus, et ka sünnitusjärgne türeoidiit võib viia hüpotüreoosini. Seda esineb sünnitusjärgselt 5-9 % naistest.
• Kilpnäärme operatsioonid või radiojood kiiritusravi.
• Hüpotüreoos võib olla ka kaasasündinud. Sellel juhul on vajalik kohene ravi, muidu võivad tekkida nii füüsilise kui ka vaimse arengu häired.
• Joodi puudus toidus ja vees.
• Harvemateks põhjusteks on kiiritusravi pea ja kaela piirkonda, sünnidefektid, hüpofüüsi probleemid jm.



Kilpnäärme alatalituse e. hüpotüreoosi sümptomid:

• väsimus, unisus päeval, ka pärast korralikult magatud ööd
• külmatunne, külmatalumatus
•  aeglane südametöö e. südame aeglane löögisagedus
•  mälu halvenemine (keha tegevus aeglustub)
• kontsentratsiooni häired
• lihaskrambid
• kaalutõus
• kõrge kolesterool
• kõhukinnisus
• hääle madaldumine ja kähisemine
• juuste hõrenemine e. juuste väljalangemine
• kuiv ja ketendav nahk
• meeleolu langus
• menstruaaltsükli häired
• struuma e. hõõtsik

 Normist kõrgemate väärtuste puhul soovitatakse täiendava info saamiseks tellida laboriarsti konsultatsioon, pöörduda perearsti või endokrinoloogi poole. 

Kilpnääre asub kaelal. Pilt: netist. 

              Kilpnäärme ületalituse e. hüpertüreoosi                         sümptomid:

• käte värisemine
• kaalulangus
• kiire südame pulss
• valgustundlikud ja suurenenud silmad
• ärrituvus
• kuumatalumatus
• pidev higistamine, mis ei ole seotud füüsilise koormusega

 Kilpnäärme ületalitust esineb rohkem naistel. Naiste-meeste diagnoosimise sagedus on 8:2. Meestel on selle haiguse kliiniline pilt tunduvalt maskeeritum.


 
 Minu saatis kilpnäärme analüüse tegema minu naistearst. Sest ma polnud suutnud kuidagi rasestuda. Ma olin pidevalt väsinud. Ja mu kehakaal tõusis, nagu pärmitaigen. Lisaks ütles, et mul on kael kuidagi kahtlaselt jäme. 
 Mul on küll diagnoositud analüüside põhjal alatalitus aga mul on ka ületalitusele omaseid sümptomeid. 
 Mul on valguse suhtes väga tundlikud silmad. Ereda valguse või päikese käes on silmadel lausa valus ja pikalt väga ereda valguse käes viibides on mul silmad lõpuks punased, kui küülikul. Kui juveelikaupluses töötasin (seal aga oli väga palju valgustust, et ehted ikka hästi näha oleksid ja kenasti sillerdaksid), siis olid tihtipeale mu silmad õhtuks punased. Väga ebameeldiv ja valus. 
 Lisaks on mul langenud stressitaluvus ja ma võin üsna kergelt ärrituda. No ei ole just eriti meeldiv asi, kui ei suuda oma emotsioone alati vaos hoida. Seda enam, et olen üsna terava keelega ja ei suuda alati oma keelt hammaste taga hoida. 
 Ja loomulikult see, et mul on pidevalt palav ja ma ei talu kuumust üldse. Loomulikult higistan ka liiga palju. Kuigi mul on magamistoas küte enamasti kas täiesti maha keeratud või 1-2 peal (no siis, kui õues käre pakane paugub), siis hommikuks on mul kael, kukal ja rinnaesine täiesti läbimärg. Nagu vette kastetud kass :( Samuti väga vastik ja voodipesu tuleb tänu sellele palju tihedamini vahetada, kui normaalsed inimesed seda teevad. Kodus olen alati väga napilt riides. Lühikesed püksid ja traksidega särgik. Kui juba rohkem riideid on siis on see täielik piin. Öösiti magan täiesti alasti, sest vastikult palav on. Mõlemad aknapooled on kevadest sügiseni kogu aeg õhutusasendis või üldse pärani ja suviti saab ventilaator korralikult vatti. Kuumalainete ajal olen koguni vahel põrandale kolinud ja ühe lina märjaks teinud ja selle siis omale ümber keeranud, et vähegi normaalsem olemine saada. Muidu vaagun hinge, nagu kuivale jäänud kala. 


 Nii, et ainult sümptomite põhjal küll kindlaks pole võimalik teha kas kilpnääre on korras või on tegu üle - või alatalitusega. Seega on vaja teha kindlasti analüüsid. Paluda oma perearstil teid saata kilpnäärme analüüse andma või näiteks on Synlabis olemas neil valikus ka eraldi kilpnäärme pakett (siin), mis sisaldab:

TSH ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon ehk türeotropiin
FT4 ehk vaba türoksiin
TPO Ak ehk kilpnäärme autoantikehad

 Need proovid tehakse kilpnäärme talituse hindamiseks. Aitab leida põhjused käte värisemisele, pidevale väsimusele, kõhukinnisusele, juuste väljalangemisele, sagedasele higistamisele ja kehakaalu põhjendamatule tõusule või langusele. Ka on see test oluline last planeerivale perele hindamaks rasestumise võimalikkust ja raseduse katkemise ohtu kilpnäärme tegevuse tõttu. 

NB! Kindlasti on soovitav tutvuda ka juhendiga: Mida peab silmas pidama enne kilpnäärme analüüside jaoks vere andmist.

TSH ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon ehk türeortopiin.

• reguleerib kilpnäärme hormoonide sünteesi ja vabanemist
• võimaldab hinnata kilpnäärme ala - ja ületalituse esinemist
• kilpnäärme hormoonide asendusravi efektiivsuse hindamiseks

 Kilpnääret stimuleerivat hormooni (TSH) toodetakse ajus asuvas ajuripatsis e. hüpofüüsis. See näit näitab kuidas ajuripats töötab. 

 Hormooni sisalduse määramine vereseerumist sobib hästi kilpnäärmehaiguste sõeluuringuks. 

 TSH (thyroid stimulating hormone) ehk türeotropiin on hüpofüüsi eessagara glükoproteiinhormoon, mis stimuleerib kilpnäärme hormoonide türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3) sünteesi ja vabanemist. 

 95 % tervetel inimestel on seerumi TSH väärtus vahemikus 0,4 - 2,5 mlU/L.

 Normist kõrgem TSH väärtus viitab kilpnäärme alatalitusele, sest kui kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone, ei saa aju signaali, et tootmist reguleeriv hormoon ennast välja lülitaks. 
Normist madalam TSH väärtus viitab kilpnäärme ületalitusele. 

 Patsientidel, kellel TSH sisaldus veres on suurem, kui 2,0 mlU/L, on suurenenud risk haigestuda järgmise 20 aasta  jooksul kilpnäärme haigustesse. Seetõttu peaks TSH väärtusi, mis jäävad vahemikku 2,5 - 4,0 mlU/L, võtma kui hoiatavaid ja kordama TSH analüüsi poole aasta pärast. 

Kui TSH väärtused on piiripealsed, ei saa üksnes selle alusel mingeid järeldusi teha. Seetõttu peabki TSH väärtust hindama koos kilpnäärmehormooni T4 väärtusega. 

Kui TSH  väärtused jäävad vahemikku 2,5 - 4, 0 mlU/L, on oluline määrata kilpnäärme autoantikehade analüüs (TPO Ak), mis näiteks sisaldub juba Synlab-i kilpnäärme paketis. 

 TPO Ak referentsväärtustest kõrgemate tulemuste korral võiks TSH analüüsi määrata edaspidi iga poole aasta pärast. 

 Üle 65 aastastel inimestel on tavapärane, et TSH tulemus on normist veidi kõrgem (kuni 6 mlU/L).

TSH referentsväärtus: 0,4 - 4,0 mlU/L

Ideaalne TSH on 1,4 -1,8 mlU/L. 

Tõlgendus:

TSH sekretsioon on väga tundlik seerumi türoksiini kontsentratsiooni suhtes. Seerumi T4 kahekordne muutus põhjustab TSH kontsentratsiooni sajakordse muutuse. Kui TSH kontsentratsioon on väljaspool referentsväärtusi, on vajalik vaba T4 määramine.

Selline uuringu strateegia ei sobi alljärgnevatele isikutele:

• Tsentraalse hüpotüreoosiga patsiendid
• Hospitaliseeritud haiged, kes saavad TSH-d supresseerivaid ravimeid (dopamiin, glükokortikoidid)
• Patsiendid, kellel muudetakse asendus- või supressioonravi
• Ägeda psühhiaatrilise haigusega patsiendid

TSH kõrged väärtused:

• Primaarne hüpotüreoos – TSH sisaldus võib suureneda juba subkliinilises staadiumis, kui kilpnäärme hormoonide kontsentratsioonid on veel referentsväärtuste vahemikus
• Autoimmuuntüreoidiit
• Sekundaarne hüpertüreoos – kilpnäärme hüperstimulatsioon on tingitud hüpotalamuse või hüpofüüsi kahjustusest
• Äge põletik või haigus
• Üle 65 aastastel inimestel
• TSH retseptorite antikehad (TRAK) – hüpofüüsi resistentsus kilpnäärme hormoonidele
• Heterofiilsed antikehad – türoksiiniravi ei anna tulemusi

TSH madalad väärtused:

• Primaarne hüpertüreoos – TSH kontsentratsioon on langenud (<0,03 mIU/L) T3 ja T4 liigse produktsiooni tõttu
• Sekundaarne või tertsiaarne hüpotüreoidism – hüpofüüsist või hüpotalamusest tingitud hüpotüreoos. Kilpnäärme hormoonide tootmine samuti madal

FT4 ehk vaba türoksiin.

• peamine kilpnäärme hormoon
• võimaldab hinnata kilpnäärme ala - ja ületalituse esinemist

 FT4 ehk vaba türoksiin ehk tetrajoodtüroniini sünteesi ja vabanemist kontrollib hormoon TSH. Enamus türoksiinist ringleb organismis kandurvalkudega seotult. Kilpnäärme seisundi hindamiseks määratakse vaba türoksiini (FT4), kuna selle hulk ei sõltu tavaliselt kandurvalgu hulga kõikumistest. 

 Normist kõrgem FT4 väärtus viitab kilpnäärme ületalitusele. Sellise seisundi puhul toodab kilpnääre hormoone liiga palju.

 Normist madalam FT4 väärtus viitab kilpnäärme alatalitusele. Sel juhul toodab kilpnääre hormoone liiga vähe. 

 FT4 võib olla normist kõrgem sünnitusjärgsel perioodil ja mõnede ravimite regulaarsel kasutamisel (nt hepariinravi, amiadoonravi). FT4 väärtused võivad olla oodatust madalamad fenütoiini ka karbamasepiini regulaarsel kasutamisel ja difenüülhüdatoniin ravi puhul. 

FT4 referentsväärtus: 11,5 - 22,7 pmol/L

TPO Ak ehk kilpnäärme autoantikehad. 

• antikehade tekke põhjuseks on pärilik eelsoodumus
• kilpnäärme antikehad tekivad sagedamini keskealistel naistel

 TPO Ak ehk kilpnäärme autoantikehad (türeoidperoksüdaasi vastased antikehad) töötavad kilpnäärme hormoonide sünteesis osaleva ensüümi vastu. See tähendab, et immuunsüsteem käsitleb kilpnääret, kui kehavõõrast kudet ning ründab teda autoantikehadega. Seda haigusseisundit nimetatakse autoimmuunseka türeoidiidiks. Antikehad võivad ilmuda organismis igas vanuses, kuid sagedamini keskealistel naistel. Autoimmuunne türeoidiit on pärilik haigus. 

 Kõrgenenud TPO Ak hulk veres suurendab kilpnäärme talitushäire tekke riski. Sellisel puhul on soovituslik kord aastas kontrollida kilpnäärme hormoonide TSH ja FT4 sisaldust veres. 

TPO Ak referentsväärtus: < 60 IU/ml

 *Kilpnäärmehaiguse kahtluse puhul võidakse teha veel järmised testid:

FT3

TG Ab (näitab autoimmunhaiguse olemasolu, nagu ka TPO Ab)

 Lisaks tuleks lasta kindlasti kontrollida ferritiini, folaadi, B12 ja D-vitamiini. 

FT3 ehk vaba trijoodtüroniin.

 T3 (trijoodtüroniin) on üks kahest põhilisest kilpnäärmehormoonist, aminohappe türoniini jodeeritud derivaat.

 T3 toimib koos türoksiiniga (T4) kogu organismi kasvule ja ainevahetusele. 

T3 sekretsiooni reguleerib türeotropiin (TSH).

Moodustub vähesel määral kilpnäärmes, suuremalt jaolt aga perifeersetes kudedes T4-st. fT3 on trijoodtüroniini (T3) transportvalkudega sidumata osa, mis on vereseerumis hormonaalselt väga aktiivne ja tema hulga muutused organismis on kiired.

Näidustus:

• Hüpo- ja hüpertüreoosi diagnostika
• Kahtlus hüpertüreoosile (TSH langus), kuid fT4 normaalne
• T3 hüpertüreoosi monitooring

Referentsväärtus: 3,5 – 6,5 pmol/L

Tõlgendus:

Vaba T3 kõrged väärtused:

• Hüpertüreoos
• T3 toksikoos – 10 – 20%-l hüpertüreoosi juhtudest esineb T3 intoksikatsioon – isoleeritud fT3 tõus normaalse fT4 väärtuse juures

Vaba T3 madalad väärtused:

• Hüpotüreoos – ei saa kasutada hüpotüreoosi diagnoosimiseks, kuna fT3 jääb normaalseks ka siis, kui fT4 sisaldus väheneb

Türeoglobuliini ja türeoidperoksüdaasi vastased antikehad (S-TG Ab, S-TPO Ab).

 Kilpnäärme mikrosomaalne peroksüdaas (TPO) katalüüsib türosiini jodeerimist türeoglobuliinis kilpnäärme hormoonide T3 ja T4 sünteesil. Kilpnäärme autoimmuunsete haiguste korral tekivad veres autoantikehad kilpnäärme peroksüdaasi vastu (TPO Ab), mis blokeerides jodiidide oksüdeerimist, pärsivad kilpnäärme hormoonide T3 ja T4 sünteesi. Kilpnäärme mikrosomaalse peroksüdaasi autoantikehi esineb 20%-l naistest ja 8%-l meestest.

 Türeoglobuliini vastased antikehad (TG Ab) võivad tekkida, kui kilpnäärmekoe lagunemisel türeoglobuliin lekib vereringesse.

Näidustus:

TPO Ab:

• Graves’i tõbi
• Hashimoto türeoidiit
• Endokriinne oftalmopaatia
• Küsitava geneesiga hüpo- või hüpertüreoos
• Autonoomne kilpnäärme sõlm
• Sünnitusjärgne türeoidiit

TG Ab:

• Kõrgelt diferentseerunud kilpnäärmevähkide lõikusjärgse ravi jälgimine

 Referentsväärtused:

TG Ab: <60 kU/L

TPO Ab: <60 kU/L

 Tõlgendus:

 Mitmed kilpnäärmehaigused nagu struuma, kilpnäärme valulikkus, hüpo- ja hüpertüreoos, võivad olla tingitud immunogeneetilistest protsessidest ja organspetsiifiliste antikehade olemasolust. Hashimoto türeoidiidiga kaasnevad kuni 95%-l ja Graves’i tõve korral 70%-l juhtudest kõrged TPO Ab tiitrid. Mikrosomaalse peroksüdaasi pidev inhibeerimine TPO Ab poolt põhjustab kilpnäärmehormoonide sünteesi languse, mille tagajärjeks on hüpotüreoos. Raseduse esimese trimestri ajal mõõdetud kõrge TPO Ab ennustab sünnitusjärgset türeoidiiti.

 Kuna TG Ab esineb enamasti koos TPO Ab-ga, siis annab nende koos määramine väga vähe lisainformatsiooni ja ei ole kliiniliselt põhjendatud.

Autoimmuunsete protsesside diagnoosimisel on informatiivseim TPO Ab ja TR Ab, sest TG Ab sisaldus võib olla neil puhkudel väga kõikuv ja mitte alati tõusta üle normi.

 TG antikehad segavad kilpnäärmevähi ravi seireks olulise türeoglobuliini (TG) määramist, andes metoodikast sõltuvalt kas valemadalaid või valekõrgeid tulemusi. Seega tuleks neid määrata alati koos TG Ab-ga.

TG antikehade esinemise korral on TG määramine kasutu.

Kilpnääret stimuleeriv immuunglobuliin seerumis (S-TSI).

 Kilpnäärme rakumembraanides asuvad peidetult TSH (türeotropiini) retseptorid, mis on hästi keeruka volditud struktuuriga valgud. TSH retseptoreid stimuleerivate antikehade ehk kilpnääret stimuleerivate immuunglobuliinide (TSI) määramine on oluline difuusse toksilise struuma (ka Basedow´i tõbi ehk Graves’i tõbi)  diferentsiaaldiagnostikas. Selle autoimmuunhaiguse puhul on tegemist  hüpertüreoosi vormiga, kus inimese organismis olevad autoantikehad seostuvad TSH retseptoritega ja matkivad sellega TSH toimet kilpnäärmele.

TSH retseptorite vastaseid antikehasid on mitut liiki:

• stimuleerivad antikehad, mis on spetsiifilised difuussele toksilisele struumale
• blokeerivad antikehad, mis ei põhjusta otseselt haigusseisundit, aga segavad difuusse toksilise struuma diagnostikat

Näidustus:

• Difuusse toksilise struuma diferentsiaaldiagnostika
• Difuusse toksilise struuma ravi jälgimine ja haiguse remissiooni ennustamine
• Vastsündinute hüpertüreoosi ennetamine
• Graves’i oftalmopaatia kinnitamine

Referentsväärtus: < 0.55 IU/L

Tõlgendus:

Kilpnääret stimuleerivate immuunglobuliinide leid on spetsiifiline difuussele toksilisele struumale.

Difuusne toksiline struuma on kõige levinum hüpertüreoosi vorm. Üle 90% selle haigusega patsientidel on TSI tõusnud. 97,7% tervete inimeste TSI tulemused on alla määramispiirkonna.

Piiripealset vahemikku  ei ole.

Kilpnäärme uuring. Pilt: netist. 

* Põhjusi -ka ajutisi-, miks kilpnäärme talitus liigub hüpo - või hüpertüreoosi suunas, on palju. Mõjutajateks on rasedus, östrogeenravi, kõrge kortisoolitase, kaloripiirangud ja anoreksia, madal seleenitase, joodi vähene või liigne tarbimine, suitsetamine, põletikud, süsteemsed haigused, liitiumisarnased ravimid, kiiritus ja keskonnakemikaalid.

 Sageli on kilpnäärme talitushäirete põhjustajateks autoimuunhaigused (Hašimoto türeoidiit, Gravesi tõbi).

* Perearstid kontrollivad peamiselt TSH taset aga see ei anna ülevaadet kilpnäärme tegelikust seisust. Sellepärast on vajalikud mitmed erinevad analüüsid. 

 * Klassikaline alatalitus on selline, et kilpnäärme poolt toodetavate hormoonide  (T3 ja T4) tase alaneb, selle tulemusel toodab ajuripats juurde stimuleerivat hormooni, mispeale kilpnääre siis usinamalt tööle hakkab. Sel puhul on TSH üle normi ning T3 ja T4 madalad. 

* Sekundaarne (varjatud) alatalitus  on selline, kus ajuripats ei reageeri piisavalt signaalile, et kilpnäärme hormoonide tase on madal, mistõttu kilpnääre ei saa stimuleerivat signaali. Sel juhul on TSH normi piires, aga T3 ja T4 madalad. Nii et kui testida vaid TSH taset, ei selgu, et tegelikult on kilpnäärmega probleem. 

* Kilpnääre toodab peamiselt T4 ja väheses koguses T3 hormoone. T4 konventeeritakse organismis T3-ks, mis ongi see kõige olulisem näitaja. Konventeerimiseks on oluline, et poleks raua, foolhappe, B12 ja D- vitamiini puudust. 

* Kui perearst keeldub nii ulatuslike testide tegemisest, siis on võimalus kõik need analüüsid teha Synlab-is. Seal on see küll tasuline aga vähemalt on kiire võimalus analüüside vastused saada ja kohe ka ennast ravima hakata, et parandada märgatavalt oma elukvaliteeti. 

NB! Kilpnäärme talitushäirete korrektseks diagnoosimiseks on väga oluline teha kõik vajalikud analüüsid, ühekordsest TSH analüüsist ei piisa! 

Kilpnäärme ultraheli uuring. Pilt: netist.

 Minule määras eelmine endokrinoloog ka prolaktiini ja progesterooni analüüsid. Kuna mul on probleeme rasestumisega ja mul on olnud ka üks emakaväline rasedus. Pole siis ime, et mulle on tehtud kõik võimalikud analüüsid. Kahju, et seda varem juba ei teatud teha. Ise ju tavaliselt selliseid asju niisama lambist endal uurima ei hakka. 

Prolaktiin (S-Prol).

 Prolaktiini sünteesitakse hüpofüüsi eessagaras. Selle süntees ja vabanemine allub hüpotalamuse stimuleerivale ja inhibeerivale mõjule. Kliiniliselt on oluline, et türeotropiin (TSH) ja prolaktiin omavad ühist vabastajahormooni – TRH.

 Prolaktiin stimuleerib rinnanäärme kasvu ja funktsiooni ning kutsub esile laktatsiooni. Prolaktiin eritub pulseerivalt. Menstruatsioonitsükliga seoses muutub tema kontsentratsioon veres vähe. Raseduse ajal prolaktiini kontsentratsioon veres suureneb ja on suurim sünnituse ajal. Kuna prolaktiin inhibeerib munasarjade funktsiooni, siis on rinnaga toitmine ühtlasi ka looduslikuks kontratseptsiooniks.

 Meestel pole prolaktiini funktsioon täpselt teada. Kõrge prolaktiini kontsentratsioon pärsib testosterooni produktsiooni. Prolaktiin on ka stresshormoon.

Näidustus:

Naistel:

• Amenorröa, oligomenorröa, anovulatoorne tsükkel, corpus luteum’i puudulikkus, galaktorröa, virilismi põhjuste selgitamine
• Prolaktiini sekreteerivate tuumorite diagnostika ja ravi efektiivsuse jälgimine
• Hüpotalamuse haigused

Meestel:

• Liibido ja potentsi häirete, hüpogonadismi, galaktorröa põhjuste selgitamine

Referentsväärtused:

< 3 a lapsed	163 – 1040 mIU/L
3 –  9 a N	63 – 420 mIU/L
> 9 a N	96 – 770 mIU/L
Postmenopaus, N	38 – 430 mIU/L
3 –  12 M	63 – 420 mIU/L
> 12 a M	53 – 360 mIU/L

Tõlgendus:

 Naise viljatuse põhjuste väljaselgitamiseks soovitatakse esimesena määrata prolaktiini. Kliinilise tähendusega on üksnes prolaktiini suurenenud väärtused, mis põhjustavad sugunäärmete funktsiooni pärssumist. Tulemuseks on oligomenorröa või amenorröa, millega tihti kaasneb galaktorröa.

Hüperprolaktineemia:

• Hüpotalamuse haigused – prolaktiini inhibeeriva faktori (PIF) sekretsioon või transpordi häire, hüpofüüsivarre kompressioon tuumorite poolt
• Primaarne hüpotüreoos, millega kaasneb TRH sisalduse suurenemine
• Hüpofüüsi haigused – kasvajad (prolaktinoom, muud adenoomid), eessagara laktotroopsete rakkude hüperplaasia. Üldise prolaktiini väärtus >5000 mIU/L mitterasedal viitab prolaktinoomile
• Idiopaatiline hüperprolaktineemia
• Füsioloogilised põhjused – rasedus, imetamine, uni, rindade muljumine, hüpoglükeemia, füüsiline koormus ja stress. Raseduse ajal on prolaktiini kontsentratsioon 10-20 korda kõrgem.
• Ravimid – antidepressandid, tsimetidiin, östrogeenid, vererõhuravimid, neuroleptikumid
• Hüperprolaktineemia põhjuseks võib olla ka makroprolaktiin, mis ei ole bioloogiliselt aktiivne. Iga neljas prolaktiini kõrge väärtus on põhjustatud makroprolaktiinist. Seega tuleks hüperprolaktineemia diagnoosimisel välistada makroprolaktiini olemasolu.

Progesteroon (S-Prog). 

 Progesteroon on steroidhormoon, mida sünteesitakse munasarjades, kuid erinevalt östradioolist, põhiliselt corpus luteumis ning raseduse ajal platsentas. 

 Progesteroon stimuleerib endomeetriumi näärmete sekretsiooni, valmistades ette viljastatud munaraku implantatsiooni ja vähendades raseduse ajal emaka kontraktiilsust. 

 Suurem progesterooni süntees luteiinfaasis tõstab basaaltemperatuuri 0,3-0,5°C võrra. 

 Progesterooni sünteesi kollaskehas indutseerivad LH ja hCG ning progesteroon omakorda inhibeerib gonadotropiinide sünteesi. Progestrooni bioloogilise toime avaldumiseks on vajalik östrogeenne stimulatsioon.

Näidustus:

• Corpus luteumi alatalitluse diagnostika (varajaste spontaanabortide riski hindamine)
• Ovulatoorse ja anovulatoorse tsükli eristamine
• Ektoopilise raseduse tuvastamine (määratakse koos hCG-ga)
• Progesteroonravi jälgimine

Referentsväärtused:

< 11a lapsed	0,67-3,5 nmol/L
Folliikuli faasis, N	<  2,89 nmol/L
Luteiinfaasis, N	8,58 –  68,4 nmol/L
Postmenopaus, N	<  1,24 nmol/L
Rasedad I trim, N	13,0 –  108 nmol/L
Rasedad II trim, N	76 – 241 nmol/L
Rasedad III trim, N	165 – 960 nmol/L
>11a M	<  4,11 nmol/L

Tõlgendus:

Progesterooni kontsentratsiooni määramine sobib corpus luteum’i funktsiooni hindamiseks. 

Progesterooni väärtused üle 25 nmol/L 

Seitsmendal päeval pärast oletatavat ovulatsiooni on ovulatoorse tsükli tunnuseks. Täpsemaks kollaskeha funktsiooni hindamiseks soovitatakse analüüsi määrata 4-10 päeva enne uue menstruaaltsükli algust kolm korda kolmepäevase intervalliga.

Kollaskeha funktsioon loetakse normaalseks, kui saadud kolme progesterooni väärtuste summa on >60 nmol/L.

Progesterooni määramine koos ultrahelidiagnostikaga aitab diagnoosida ektoopilist rasedust. Kui 5. rasedusnädalal jääb progesterooni väärtus alla 48 nmol/L, on tõenäoliselt tegemist emakavälise rasedusega.

 Ravi kilpnäärme alatalituse korral.

 Kilpnäärme alatalitust ravitakse sünteetilise kilpnäärmehormooniga. Teisisõnu on tegemist asendusraviga. Väga oluline on alustada ravi õigel ajal, sest viivitades võivad haiguse sümptomid tugevamini välja kujuneda ja tekkida juba  mitmeid tüsistusi, näiteks südamepuudulikkus, eelkõige vanemaealistel. 

 Nagu juba sõna "asendusravim"  mõista annab, asendatakse tabletiga seda, mida inimese organism ise toota ei suuda. Hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalituse korral asendatakse ravimiga kilpnäärmehormooni. 

 Kilpnäärme alatalitusel on alati mingi põhjus ja enamasti pole see mööduva iseloomuga. Sagedasim hüpotüreoosi põhjus on kilpnäärme autoimuunpõletik. Seega, kui alatalitus on välja kujunenud ja asendusravi alustatud, tuleb tavaliselt sellega jätkata elu lõpuni. 

 Alternatiivmeditsiinis peetakse organismi tasakaalu hoidmisel väga oluliseks ka puhast keskkonda, kilpnäärmefunktsiooni toetavat menüüd näiteks sojatoodete ja ristõieliste köögiviljade söömise piiramist, liikumist, stressi vähendamist jms.

* Ristõielised köögiviljad on: kapsad (peakapsas, brokoli, lillkapsas, brüsseli kapsas jms), kaalikas, naeris, redis, mädarõigas. 

 Netist leidsin huvitava fakti ristõieliste köögiviljade kohta :D

Ristõielised köögiviljad on väävlirikkad ja sisaldavad antioksüdante, mis aitavad küll kehal mürgistest jääkainetest vabaneda ning ennetavad vähki, kuid tekitavad hirmsat lõhna. See hais tutvustab end tihtipeale siis, kui oled seltskonnas ja tunned kurnavaid puhitusi. Väävel, mida need viljad sisaldavad, on süüdi hirmsas mädamunalõhnas, mida endast pärast nende söömist maha jätad.

  KILPNÄÄRME ALATALITUSE PUHUL KAHJULIKUD TOIDUAINED:

  brokkoli

  kapsas

  brüsseli kapsas

  naeris                                                                                     

  seedermänniseemned

  sojaoad

  soja

  nisu

  oder            

  kaer

  hirss

  pärm                                                                                         

 suhkur                                                                                                                                                       roheline salat (külmal ajal)

 Kilpnäärme alatalituse puhul sobiva toitumise kohta olen siin juba üsna mitu postitust kirjutanud. Sealt saab siis vajaliku info täpsemalt. 

Huuh, pikk ja keeruline jutt aga nüüd on vähemalt kogu info ühes kohas koos ja mul ka lihtsam oma analüüside vastuseid tõlgendada. 

 Vägagi tõenäoliselt muudan või täiendan ma seda postitust, kui olen omale selle teema kohe korralikult selgeks saanud. Mõnes kohas on tekst liiga keeruline. Ehk on võimalik seda arusaadavamaks ja lihtsamaks muuta. 

 Info panin kokku netist leiduva info põhjal, põhiliselt aga Synlab lehelt. 

 Siin on veel ära toodud kilpnäärme proovid, nende nimetuste lühendid ja referentväärtused. 

Olge terved!