laupäev, 21. mai 2016

Kuidas mõni päev suudab nii vastik olla?

 Eilne päev oli paras peavalu. Algas see sellega, et ma suutsin mingi imevalemiga meikimata tööle minna. No jummel millal ma enne seda teinud olen? Kas ma siis tõesti enne väljumist peeglisse ei vaadanud? Täielik müstika! No hea küll, eks tööl meigin siis ennast. Meigikott on õnneks kaasas ju. 

 Jõudsin isegi varem tööle. Ja no jumal tänatud, sest eilne tööpäev ei alanud nii nagu tavaliselt. Meil jukerdas valve pult. Pidi hoolega jälgima, et ta kõik numbrid ilusti sisse võtab ja poe ikka valve alla paneb. Kolmapäeval otsustasin, et aitab. Kutsusin tehniku välja. See vahetas ära puldi ja igaks juhuks ka ühe anduri. Minul oli kolmapäeval lühike päev. Neljapäev oli üldse vaba. Ja reede hommikul siis selgus, et minu parooli polegi millegipärast enam nende koodide hulgas millega me poodi valve alla ja valve alt maha võtame. No johhaidii! Tõesti tere tali! Ma ei saa aru millega need turvafirma töötajad mõtlevad?! Pea see igatahes küll pole. Loomulikult ei tunnistanud ta minu parooli ja kukkus ürgama. Ühesõnaga läks häiresse. Helistasin kohe sinna ja rääkisin milles probleem. Lubati uuesti millalgi päeva jooksul tulla ja korda teha. Lõpuks sai siis suure jukerdamisega see kole üürgamine kah vait saada. Ausalt kõrvad huugasid pärast pool päeva takkajärgi sellest lärmist. Küll anti mulle telefoni teel igasugust nõu kuidas häire maha saada. Lõpuks kasutasime lihtsalt seda parooli millega eelmisel päeval valve alla pandi. Päeva jooksul tuli tehnik, vabandas ja tegi korda. Õhtul asi toimis. Õnneks! 
 Õhtul helistasin Marekile ja uurisin kuidas ämmal esimene tööpäev möödus. Ma siin mingi aeg tagasi käisin ühel töövestlusel. Käivad mul siin töövahetuse mõtted ka peas. Vestlus läks hästi aga tundsin, et see pole ikka päris see. Mul puudusid selles vallas kogemused täiesti. Mind küll lohutati, et kõik on õpitav aga ... Mõtlesin, et soovitan hoopis oma ämma. Ta on küll pensionär juba aga käib siiani tööl. Töötab täpselt sama ala peal. On nii nooruslik ja krapsakas, et teeb palju noorematelegi silmad ette. Käib maitsekalt ja moodsalt riides. Omab selles vallas kogemusi. No see peaks ju suur eelis olema. Mainisingi, et mul on tegelikult soovitada neile inimene kes sobiks sellele töökohale minust palju paremini. Rääkisin temast natuke ja arvati, et jah miks ka mitte, las kandideerib. Ämm oli huvitatud ja tegime CV ning saatsime ära. Tuligi kutse vestlusele. Seal öeldi, et näeb oma vanuse kohta väga hea välja (mis on tõsi ju) ja sobib neile tööle. Ühesõnaga vestlus läks edukalt. Kutsutigi tööle. Ämm lõpetas vanas töökohas töösuhte ära ja käis enne poe avamist ka tööl juba uues firmas. Eile oli siis VIP-idele avamine. Ja hommikul helistas talle poe omanik ja ütles, et ta siiski ei sobi. Inimene pole teda ihusilmaga näinudki ja mille põhjal siis nii viimasel minutil selline otsus veel?! Kaadri valijale sobis ja omanikule millegipärast ei sobi? Mis imelik firma see selline veel on? Nii viimasel minutil veel selline asi? Ja nii lihtsalt visataksegi inimene nurka? Halloo! Ta käis teil juba tööl! See on minu jaoks nii absurdne, vastik, imelik ja ma ei tea veel mis. Täieliku šoki sain! Kas tõesti käivadki tänapäeval asjad nii? Nii tahaks teada mis kuramuse kammaijaa seal käib. Täna on siis ametlik avamine linnarahvale. Ämm lubas ka siis täna minna ja ka kaadrivalijaga sotid selgeks rääkida. Eks ma kuulen siis ka miks selline imelik ja kummaline käitumine nende poolt. Aga igal juhul mulle jäi hinge nii vastik tunne! Ma tunnen ennast täiesti süüdi :( Mina ju soovitasin teda sellele kohale. Süda nii valutab ja ei saanud öösel magadagi :( Loodan, et kõik saab veel korda ja asjasse ka selgust. 
 Vot millised sekeldused, jamad ja uudised kõik ühel päeval! :(

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar