neljapäev, 16. märts 2017

Baklažaanid Türgi moodi.


 Ka see retsept jäi silma Facebookist. Retsept koos videoretseptiga on siin
 Tegelikult oleks minu retsepti nimi pidanud olema Suvikõrvits Türgi moodi, sest ma tegin selle hoopis suvikõrvitsast. :D 


Vaja läheb:
baklažaan 3 tk
veise hakkliha 400 g
mugulsibul 1 tk
tomat 2 tk
tomatipüree/tomatimahl 1 klaas (200 ml)
magus paprika 1 tk
küüslauk 2 küünt
soola maitse järgi
jahvatatud must pipar maitse järgi
oregano maitse järgi
petersell 1 peotäis
roheline sibul 1 peotäis
õli 2 spl

Suvikõrvits. Pilt: netist. 
Seahakkliha. Pilt: netist.

Punane mugulsibul. Pilt: netist.








Tomatid. Pilt: netist. 

Magus pipar. Pilt: netist.
Kollane paprika. Pilt: netist.

Küüslauk. Pilt: netist. 
Oregano. Pilt: netist. 



Hakitud petersell. Pilt: netist. 

Tomatipüree. Pilt: netist. 
Pajumäe maheghee. Pilt: netist. 
Extra neitsi oliivõli. Pilt: netist. 

Valmistamine:
1. Pese baklažaan. Kuivata ja lõika sõrmejämedusteks viiludeks. 
2. Raputa baklažaaniviiludele soola ja jäta 20 minutiks seisma, et eralduks üleliigne mahl. Siis võta majapidamispaber ja lao viilud sellele. Kata samuti tüki majapidamispaberiga ja patsuta kuivaks. 
3. Haki mugulsibul ja sega pool hakitud mugulsibula kogusest hakklihaga. Maitsesta hakkliha soola ja pipraga ning sega korralikult läbi. 
4. Valmista pannil kaste.
Selleks prae pannil kõigepealt teine pool hakitud sibulast (umbes 3 minutit).
5. Vala tomatid üle keeva veega ja eemalda neilt nahk. Seejärel tükelda kooritud tomatid ja magus paprika kuubikuteks. 
 Lisa tomat ja paprika pannile sibula juurde ning kuumuta umbes 7 minutit. 
 Seejärel lisa tomatipüree või tomatimahl, sool, pipar ja lase keema tõusta. 
6. Maitsesta Türgi kaste oreganoga, hakitud peterselliga ja kuumuta veel 3 minutit. 
7. Määri ahjuvorm õliga. Pane iga baklažaaniviilu peale hakkliha ja lao hakkliha"mütsikesega" kaetud baklažaanid ahjuvormi. 
8. Vala baklažaanid üle valmis Türgi kastmega ja pane ahjuvorm eelsoojendatud ahju ning küpseta 180 kraadi juures 45 minutit. 
9. Võta valmis roog ahjust ja puista peale hakitud rohelist sibulat ja hakitud küüslauku. 
10. Serveeri seda rooga riisi, köögiviljade, pasta või kartulite juurde. 

Enne kastme lisamist. Foto: erakogu. 

Enne ahjupanemist. Foto: erakogu.
Ahjust võttes. Foto: erakogu. 
Suvikõrvits "Türgi moodi" taldrikul. Foto: erakogu.

Head isu! 

MINU KOMMENTAAR:
 Supermaitsev roog! Ja minu arust ongi suvikõrvitsaga see roog parem. Lihtsalt ma unustasin ära, et see toit tegelikult tehakse baklažaanist mitte suvikõrvitsast ja sellepärast ostsingi "vale" köögivilja. :D 
 Retseptis on kirjas veise hakkliha aga ka selle asendasin ma seahakklihaga, kuna seda oli just paras kogus kodus olemas. 
 Sibula praadisin gheega. Mmmm, milline mõnus lõhn köögis kohe oli :P 
 Roog on hästi mahlane, pehme ja maitsekas. Kindlasti teen seda toitu veel. 
 Mõnes mõttes ainult kahju, et ta taldrikul sama efektne välja ei näe. Pole just kõige apetiitsem pilt aga uskuge mind toitu maitse kompenseerib välimuse kuhjaga :) 
 Kahju oli ka sellest, et rohelist sibulat ei olnud. Spetsiaalselt poodi ka ei viitsinud minna. Nüüd aga mõtlen, et võiks jälle paar sibulat kööki aknalauale pealseid kasvatama panna. Ma ikka iga kevade teen nii. Tuleb palju odavam, kui poest sibulapealseid osta. Ja kasvavad ka üsna ruttu. 

Ja siin on selle toidu toitumisalane teave:


Röstitud baklažaan.


 See videoretsept jäi mulle Facebookist silma. Kuna kevade poole isutab mul järjest rohkem köögiviljade järgi, siis tekkis huvi see järgi proovida. 


Vaja läheb:
1 baklažaan
tomatit, viilutatud
mozzarella juustu, viilutatult
feta juustu, peale pudistamiseks
must pipar, maitsestamiseks
sool, maitsestamiseks
tüümian, kuivatatud, maitsestamiseks
oliivõli, vormi määrimiseks ja peale niristamiseks
Baklažaanid. Pilt: netist.
Tomatid. Pilt: netist.
Mozzarella kirsid. Pilt: netist.
Feta juust. Pilt: netist.
Tüümian. Pilt: netist. 
Extra neitsioliivõli. Pilt: netist. 













Valmistamine:
1. Lõika baklažaan viiludeks nii, rt varre juurest jääks ca 1 cm jagu kinni (st. lõpuni lahti ei lõika).
2. Määri ahjuvorm õliga ja tõsta sellele lahtilõigatud baklažaan. Ürita baklažaan lehvikukujuliselt laiali lükata. 
3. Viiluta tomat ja mozzarella juust ning pane iga baklažaaniviilu vahele tomativiilud ja mozzarella juustu viilud. 
4. Pudista peale feta juustu. Maitsesta musta pipra, soola ja kuivatatud tüümianiga. Nirista peale oliivõli. 
5. Küpseta ahjus 220 kraadi juures 15 minutit. 
6. Serveeri! 

Röstitud baklažaan enne ahjupanekut. Foto: erakogu. 
Valmis böstitud baklažaan taldrikul. Foto: erakogu. 
MINU KOMMENTAAR:
 Minu maitsemeele jaoks peaks mozzarella juustu olema poole rohkem. :D 
 Ka oleks võinud see ahjus 10 - 15 minutit kauem olla, sest koor oli natuke nätskevõitu. Ja, et feta juust ära ei kõrbeks peal, siis võikski feta juustu peale murendada 10 - 15 minutit enne küpsetamise lõppu. 
 Muidu supermõnus ja maitsev kõhutäis. Selline hea ja kerge :)

Ja siin on selle toidu toitumisalane teave:


Head isu! 

Paleo õuna - kaneelipuder.



Õuna - Kaneelipuder raamatust Paleo supertoidud.

 Selle retsepti sain raamatust Paleo supertoidud. Hiljuti oli Rahva Raamatus suur allahindlus ja siis oli see raamat väga hea hinnaga. Siis vaatasingi, et tasub osta küll. No ja nüüd siis otsustasingi sealt raamatust selle pudru teha. 


Raamat Paleo supertoidud. PilT: netist.

Kogus: 2 portsu

Kreemine kookospiim. Pilt: netist.
Vanillikaunapasta. Pilt: netist.
Kookosjahu. Pilt: netist.
Tseiloni kaneel. Pilt: Umami e-poest.
Õun. Pilt: netist.


Muna. Pilt: netist.
Kookoslaastud. Pilt: netist.
Kooritud mandlid. Pilt: netist.











Vaja läheb:
4 kivideta datlit
150 ml kookospiima (jagatud kaheks osaks)
120 ml vett
1 muna
1 tl vanilliekstrakti
32 g kookosjahu
1 tl jahvatatud kaneeli
1 väike peenestatud õun
20 g magustamata peenestatud kookospähklit
röstitud pekanipähkleid (soovi korral)

Pekaanipähklid. Pilt: netist.
Datlid. Pilt: netist.



Valmistamine:
 Pange köögikombaini segamisnõusse või blenderi kannu datlid, 120 ml kookospiima, vesi, muna ja vanilliekstrakt ning valmistage ühtlase konsistentsiga segu, kuni datlid on täiesti purustatud. 
 Lisage kookosjahu  ja kaneel ning segage kuivad ja märjad koostisosad kokku. Lisage segule peenestatud (puhastatud ja kooritud ning väikesteks kuubikuteks tükeldatud)õun ja kookospähkel. 
 Valage õunasegu potti ja kuumutage pidevalt segades 3 - 4 minutit keskmisel temperatuuril (ärge üle kuumutage, helbed muutuvad liiga kuivaks). 
 Lisage ülejäänud 2 supilusikatäit kookospiima ja segage ühtlaseks. 
 Jagage kahte kaussi ja kaunistage pekaanipähklitega, kui otsustate neid kasutada ja paari näputäie jahvatatud kaneeliga. 

NIPP:
 Röstitud pekanipähklite lisamine muudab helbed mõnusalt krõmpsuks. Pekanipähklite röstimiseks eelsoojendage ahi temperatuurini 180 °C ning laotage pekanipähklid ühekordse kihina küpsetusplaadile. Küpsetage 8 - 10 minutit või kuni pekanipähklid on lõhnavad ja kergelt pruunikad. 

MINU KOMMENTAAR:
 Retseptis oli soovitus kasutada pudru sees ka datleid aga kuna mina üritan võimalikult süsivesikuvaeselt toituda, siis jätsin datlid ära. Tegelikult tuleb puder piisavalt magus nendetagi. Kujutan ette, kui läägelt magus nendega veel tuleks. Nii, et soovitan ka teil need ära jätta. 
 Mina kasutasin blenderit ja seal segasin kokku vedelad koostisained (ilma datliteta). Siis kallasin vedelikku potti. Lisasin kõik ülejäänud ained (va 2 spl kookospiima) ja kuumutasin retseptis etteantud aja. Lõpus lisasin need 2 spl kookospiima. 
 Pekanipähkleid minul ei olnud ja kasutasin nende asemel kooritud mandleid, mis pisut katki tampisin. 
 Minu puder eritas natuke vedelikku välja. Võimalik, et kuumutasin liiga vähe aga kartsin liiga kuivaks kuumutada.
 Ka on teada, et kookosjahusid on väga erinevaid. Mõni on jahusem ja mõni jälle jämedakoelisem. Eks sellest ka kindlasti mõjutab tulemust. Mõni tõmbab vedeliku ruttu endasse ja muutub kuivaks. 
 Kaneeli unustasin peale raputada. Juba nii suur isu oli sööma hakata ja unustasin :D Kasutage kindlasti, sest tseiloni kaneel on nii kasulik ju :)

TSEILONI KANEEL:
Jahvatatud Tseiloni kaneel 500g. Cinnamomum verum’it ehk Tseiloni kaneeli – peetakse tõeliseks kaneeliks. Enamik müügil olevast kaneelist on aga valmistatud odavamatest teistest kaneelipuu sortidest ning seda nimetatakse ka kassiaks, et eristada teda tõelisest kaneelist.
Tseiloni kaneeli tootmisel kasutatakse ainult puu sisemist õhukest koort, mistõttu sellel on heledam pruun värvus, õhem ja õrnem tekstuur, see on aromaatsema ja mahedama maitselisega kui kassia. Kassia puhul kasutatakse kogu puu koort, selle maitse on tugevam, see on puise tekstuuriga ja punakaspruuni värvi. Kaneeli eeterlik õli sisaldab mürgist kumariini, mis võib suurtes kogustes kasutatuna kahjustada maksa ja neere. Tseiloni kaneeli kumariinisisaldus on oluliselt madalam kui kassia koortel. Samas peaks kaneeli sööma metsikutes kogustes, et kumariin tervist hakkaks kahjustama.
Tervislik kaneel:
* juba ainuüksi 0,25–0,5 tl kaneeli päevas aitab hoida veresuhkrut kontrolli all;
* kaneel on hea vahend liigse kolesterooli puhul;
* võitleb usinalt põletike vastu;
* kuna kaneelis on palju kiudaineid, siis aitab see paljusid kõrvetiste korral;
* kaneeli tarbimine parandab mälu;
* kaneel aitab kurguvalu korral;
* kaneel on rikas antioksüdantide poolest.
Paleo õuna - kaneelipuder. Foto: erakogu.
 Ja siin on pudru toitumisalane teave:

Head isu!

pühapäev, 12. märts 2017

Postitus chia seemnete kohta.


 Sain lõpuks valmis ka oma postituse chia seemnete kohta. Soovisin iga punkti juurde lisada ka retsepti ja selle tõlkimine võttis pisut aega. Nüüd on siis postitus lõplikult valmis. Seda saate vaadata siit. Mina leidsin siit päris hea hulga huvitavaid retsepte, kus kasutada chia seemneid. Kui midagi neist ka ise olen järgi teinud, siis postitan enda katsetused blogisse ka ikka. Ja tegelikult jäi silma veel päris mitu huvitavat retsepti chia seemnetega, mida praegu postitusse kirja ei saanudki. Kui googeldada chia seeds siis on võimalusi ikka tohutult. 
 Loodan, et ka teie leiate midagi, mida tahaks järgi proovida. 

 Mõnusat katsetamist! :) 

Toidud chia seemnetega. Pilt: WellnessMama blogist ( siit)

Lihtne Tom Kha ehk kookospiima - kanasupp.


  Oli supi isu ja mõtlesin midagi ruttu ja kergelt valmistatavat ning leidsin netist selle retsepti. 

Vaja läheb:
23 g sidrunheina
1 Jardin Bio kanaliha puljongi kuubik
8 g ingverit
1 karp eh 2 broilerifileed (569 g, pakil oli kirjas 588 g!)
170 g Thai Choice Lite kookospiima
400 ml Santa Maria kookospiima
100 g kooritud keedetud külmutatud krevette
2 spl ehk 30 ml Thai Choice kalakastet
10 ml laimi mahla
1 spl ehk 10 g chilli pastat
15 g õli


Sidruhein. Pilt: netist. 
Kana puljongi kuubikud. Pilt: netist. 


Ingver. Pilt: netist. 
Broilerifilee. Pilt: netist. 
Kookospiim. Pilt: netist. 
Kookospiim. Pilt: netist.
Krevetid. Pilt: netist.
Kalakaste. Pilt: netist.
Laim. Pilt: netist.
Chilli pasta. Pilt: netist

Valmistamine:
 Vala potti umbes klaas vett. Lisa potti viilutatud sidrunhein ja tükeldatud ingver ning keeda ca 5 minutit. 
 Kurna sidrunhein ja ingver välja ning pane maitsestatud vesi uuesti potti. Lisa puljongi kuubik. 
 Vala pannile õli ja pruunista õrnalt broilerifileest lõigatud kuubikud. Kui fileetükid on peaaegu valmis lisa pannile krevetid ja kuumuta korra õrnalt läbi. 
 Lase puljong uuesti keema ning lisa kookospiim ning pannilt broilerifilee tükid ja krevetid. 
 Lisa laimimahl, chilli pasta ja kalakaste. 

MINU KOMMENTAAR:
Kohe värske supp oli väga maitsev. Järgmine päev tööl suppi soojendades mõtlesin aga, et kuidagi ilmetu ja liiga igav. Lihtsalt kookospiim ja brolerifilee tükid. Soojendatud supp enam nii maitsev ei tundunud. Kindlasti võiks midagi supile juurde lisada. Mingit köögivilja natuke ja/või näiteks pisut riisinuudleid. 
 Minul oli sügavkülmas üks poolik purk lite kookospiima ja otsustasin selle ka ära kasutada. Panin selle sinna, kuna ei jõudnud korraga tervet purki ära kasutada ja oli oht, et see läheb käest ära. Külmutatud ja uuesti sulatatud kookospiim pole kindlasti arukas mõte. Minul jäi supp õrnalt tükiline tänu sellele. 
 Ka võiks supp olla pisut paksem ja tummisem. Kindlasti teen seda suppi veel aga vett lisan vähem ja kookospiima võtan värske. Lisan kindlasti natuke köögivilja ja võimalik, et ka pisut riisinuudleid. Süsivesikuid kindlasti saan rohkem aga kui harva seda teha siis poleks vast väga hull. Pealegi ma pole eriline supi sõber aga aegajalt tekib ka minul supi isu. 
 Õige supi peale puistatakse värsket hakitud koriandrit aga seda mul kodus polnud ja panin pisut hakitud sügavkülmutatud peterselli. See kindlasti õige pole aga arvasin, et miks itte proovida peterselli kasutada. 
 Supi sisse käib nii sidrunhein, kui ka võimalusel kafrilaimi lehed. Minul oli ostetud Maksimarketist kunagi sidrunheina varred, mille järelejäänud varred ma ära viilutasin ja Lock'n'Lock karbiga sügavkülma panin, et raiskui ei läheks. Nii sidrunheina, kui ka kafrilaimi lehti saab osta Umami poest. Kui sidrunheina sain tavalisest toidupoest, siis kafrilaimi lehti pole mujal müügil näinud. 
 Retseptis ei pruunistatud brolilerifileed pannil läbi aga minu jaoks oli kuidagi võõrastav seda mitte teha ja panna värsked broilerifilee kuubikud otse kookospiima sisse keema. 
 Supi sisse võib panna ka viilutatud šampinjone aga mul pole seentega just kõige meeldivam suhe ja sellepärast kasutan neid üsna harva. Kellel on šampinjonidega parem suhe see võiks ikka neid ka kasutada. 
 Muide broilerifilee pakil oli kirjas 588 grammi aga reaalselt oli seal puhast broilerifileed seal sees vaid 569 grammi. Pakend kaalus 28 grammi. Seega maksin praktiliselt pakendi eest, nagu oleks tegu brilerifileega. See ajab küll vihale. 


Lihtne kookospiima - kana supp. Foto: erakogu. 

  Ja siin on supi toitumisalane teave:



PS! Valmistasin veel vahepeal uuesti õhulisi pofiberist kukleid. Ja seekord kasutasin siis õiget Fiber Huski, mis tellisin LCHF Eesti e-poest (siin). Minu senist katsetust saab näha siit. Kuna kasutasin eelmine kord tavalist psüllumit ehk india teelehe seemnekestasid siis sellepärast minu kuklid tulidki välja lapikud ja pigem sellised palaleivakeste moodi. Mis vahe neil kahel on saab lugeda Kadi Kõiv blogist: Fiberhusk või psüllium? Erinevate toodete võrdlus.

Õhulised pofiberist kuklid või ja riivjuustuga. Foto: erakogu.