reede, 14. oktoober 2016

Mee - sojakastmega forell.


 Olen jätkuvalt kala lainel. Nii suur tahtmine oli ära proovida ka mee - sojakastmega variant. 
 See ongi Buzzfeed lõhe neljal erineval moel retseptidest kolmas variant. 


 Retsept siis pärit Buzzfeed videoretseptide hulgast siit. Minul on lõhe asemel forell ja naha jätsin seegi kord külge.


Vikerforell. Foto: netist.

Vaja läheb:
ca 200 g tükk forelli (või lõhet)
paar peotäit brokoli õisikuid
törtsuke õli
soola maitsestamiseks
pipart maitsestamiseks
ca 1 spl rohelist sibulat hakitud


Ingver ja küüslauk. Foto: netist.
Mee - sojakastme marinaad:
1 küüslauk (küüslaugupressiga purustatud)
1 tl ingverit (riivisin ise ingverijuure küljest)
pipart maitsestamiseks
1 spl heledat sojakastet
1 tl eestimaist mett
Hele sojakaste. Foto: netist.
Kodumaine mesi. Foto: netist.

Valmistamine:
1. Kuumuta ahi 200 kraadi.
2. Sega väikeses kausis kokku mee-sojakastme marinaadi koostisosad.
3. Asetage forellitükk küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Valage marinaad kalale.
4. Asetage brokoli õisikud forelli kõrvale küpsetuspaberile nii, et nad ei puutuks omavahel kokku. Piserdage brokoliõisikuid õliga ja maitsestage soola ja pipraga. 
5. Küpsetage ahjus 10-12 minutit.
6. Serveerimisel puistake kalale hakitud rohelist sibulat.


KING Hoff firma õli ja äädika sprei pudel. Foto: netist.


Borges vahuveini äädikas. Foto: netist.
Borges Ekstra neitsioliivõli. Foto: netist.
 Kõrvale tegin värsket salatit. Selleks rebisin frillice salati suupärasteks tükkideks. Lisasin värske kurgi tükid, punase paprika tükid ja neljaks tükeldatud kirssploomtomatid. Peale piserdasin neitsioliivõli ja Borgese vahuveini äädikat. Leidsin Eedeni Maksimarketist ühe laheda sprei pudeli, kuhu saab valada nii äädika, kui õli ja seda siis vastavalt maitseelistusele salatile peale piserdada. Pudelil on nimelt võimalus reguleerida kui palju õli või äädikat piserdada soovid. Võimalus on valida ka kas ainult õli või ainult äddikas või siis fifty-fifty ehk siis mõlemat ühepalju või õli rohkem ja äädikat vähem või ... Ühesõnaga üks ütlemata lahe pudel. Natuke puistasin salatile peale veel Apetina salatijuustu päikesekuivatatud tomatitega (see on mu lemmik). 


Frillice salat. Foto: netist.



Apetina salatijuust päikesekuivatatud tomatitega. Foto: netist.



 Kokku tuli üks väga mõnus ja maitsev kõhutäis. :)




Mee - sojakastme forell. Foto: erakogu.

Head isu! 

Kõrvitsapüree.


 Kuna praegu on kõrvitsa hooaeg, siis on siit sealt järjest rohkem leida igasuguseid põnevaid retsepte kõrvitsaga. Facebooki Paleo grupis jagas keegi väga huvitavat kõrvitsapüree supi retsepti, mida annab edukalt süüa ka AIP toitumise korral. 
Kõrvits. Foto: netist.
 Lisaks jagas Buzzfeed väga lahedaid kõrvitsatoitude retsepte (siin), mida kindlasti millalgi järgi tahaks proovida. Olen need juba eesti keelde ümber tõlkinud ja nüüd ootavad retseptid vaid kõrvitsakoogi vürtsi. Seda saaks küll ise ka valmistada aga ma leidsin iHerbist ka selle vürtsi ja kuna mul jääb tellimuse summast pisut puudu siis on plaan see tellimusele juurde lisada. Ei ole veel otsustanud, kas valin selle, mis on orgaaniline või selle, millel on väga positiivne tagasiside. :) Siin pole kuskil kõrvitsakoogi vürtsi müügil kahjuks näinud. Millegipärast arvan, et see on üks igavesti mõnus vürts, mida annab üsna mitmesse kohta kasutada. :P


Kõrvitsakoogi vürts. Foto: netist.
 Kõik need põnevad retseptid on mul kõrvitsa isu peale ajanud. Müügil olen näinud aga vaid suuri, terveid kõrvitsaid. No niiii suur kõrvitsa fänn ma nüüd ka ... veel ... ei ole, et terve kõrvitsa koju tooks. :D Aga mine tea kah. Sest tegelikult saab kõrvitsat ju ka säilitada. Mõtlesingi proovida, kuidas oleks ise kõrvitsapüreed säilitamiseks teha. Ma millegipärast pole seda mitte kunagi varem teinud. Ma isegi ei tea miks, sest tegelikult oleks ju väga mugav külmkapist või sügavkülmast valmis kõrvitsapüreed võtta. Hoiab omajagu aega kokku ja toit saab mõnel kiirel päeval sellevõrra varem valmis. :) Meil pole ka kahjuks kõrvitsapüreed müügil näinud. Välja arvatud beebitoidud muidugi. 


Kõrvitsa püree. Foto: netist.
 Igal juhul nägin täna müügil kõrvitsat ja normaalses suuruses tükkidena. Panin kohe ühe ligi kilose tüki omale ostukorvi ja koju jõudes hakkasin esmakordselt proovima kõrvitsapüreed ise teha. Ja mitte kohe söömiseks, vaid katsetan kõrvitsapüreed säilitamiseks teha. 
 Seda võimalust võiks kasutada ka siis, kui kodus on terve kõrvits ja sellest on juba tükk välja lõigatud. Siis tuleb ülejäänud kõrvits külmkappi panna ja paari päeva jooksul ära tarvitada, sest lahtilõigatud kõrvits rikneb kahjuks kiiresti. Ühesõnaga võiks sel juhul järelejäänud kõrvitsast püreed säilitamiseks teha. 




 Kuidas siis kõrvitsapüreed säilitamiseks teha? Tegelikult on see väga lihtne. On kaks võimalust. Kas kõrvits vähese veega keeta ja püree purki panna või röstida kõrvits ahjus ja püree karpidesse panna ja sügavkülmikus hoida. 
 Mina alustasin katsetamist kõrvitsapüree purki tegemisega, sest plaan on ta õige varsti nagunii ära valmistada. 



 Kõrvitsapüree keedetud kõrvitsast, külmkapis purgis säilitamiseks.

 Minul oli ligi kilone seemnetest puhastatud kõrvitsa tükk. Kõigepealt koorisin kõrvitsalt koore ära ja siis tükeldasin puhastatud kõrvitsa väiksemateks tükkideks ning panin törtsukese veega vaikselt pliidile podisema. 
 Tegelikult oleks hea, kui vett lisada võimalikult vähe või üldse mitte. Kõrvitsast eraldub keemise käigus samuti vett. Minul vist saigi pisut vedelam tänu sellele, et vett sai natuke rohkem, kui vaja oleks olnud. Nooh pole hullu. Varsti tarvitan selle ära ja järgmine kord olen juba teadlikum. Väga hea võimalus oleks kasutada aurutamist ehk kõrvits pehmeks saada aurupotis. Siis pole vett kohe kindlasti lisada vaja. 
 Lase kõrvitsal pliidil vaikselt podiseda niikaua, kui on täiesti pehme. Kõrvits keeb üsna ruttu püreeks, nii et kaua see aega ei võta. 
Kõrvitsa püreestamine saumiksriga. Foto: netist. 
 Siis võta saumikser ja püreesta kogu kupatus korralikult läbi ning tõsta kohe kuumalt eelnevalt steriliseeritud purki. Oleks hea, kui õhuruumi jääks purki võimalikult vähe. Minul jäigi pisut liitrisest purgist puudu. Aga vast pole väga hullu, sest mul polegi teda plaanis kaua säilitada. 
 Kõrvitsas pole mingit hapet, mis teda säilitaks ja seda ei lisanud ka hoidistamisel. Tahtsin täiesti naturaalset kõrvitsapüreed. Seega vaatamata sellele, et purgid said õhukindlalt suletud (mina kasutasin ka toidukilet, mille tõmbasin kuuma purgi suu peale tihedalt ümber ja kaanetasin siis korralikult kinni) tuleb seda siiski hoida külmkapis. Selliselt valmistatud püree säilib külmkapis ca 3-4 kuud. 
 Keedetud kõrvitsast tehtud püree on vesisem ja sobib seega rohkem purki panemiseks. Röstitud kõrvitsast tehtud püree aga karbiga sügavkülma panemiseks. 

Minu kõrvitsapüree purgis. Foto: erakogu.

Kõrvitsapüree ahjus röstitult, karbiga sügavkülmutamiseks.

 Puhasta kõrvits pehmest sisust ja seemnetest ning lõika sektoriteks. Lao kõrvitsa sektorid koor allpool ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. 
 Küpseta 180 kraadi juures ca 45 minutit, kuni kõrvitsa viljaliha on nii pehme, et kahvel läheb kergelt kõrvitsasse ja ei pea kõvasti suruma. 
Körvitsa küpsetamine ahjus: Foto: netist.
 Tõsta pehmed kõrvitsasektorid ahjust välja. Eemalda koor. See peaks kergelt tõmmates ära tulema. Pane küps kõrvitsa viljaliha kuskile potti või suurde kaussi ja püreesta saumiksriga viljaliha korralikult läbi. Kui kogu püreestamine korraga läheb raskelt siis võib püreestada ka väiksemate portsjonite kaupa. 
 Siis pane kõrvitsapüree parajate portsudena karpidesse, lase jahtuda ja tõsta sügavkülma. Võib kasutada ka korralikult suletavaid sügavkülma kotte ja panna püree nendesse.
 Nii säilib kõrvitsapüree umbes aasta. 

Küpse kõrvitsa koore eemaldamine. Foto: netist.
 Kõrvitsapüree kasutusala on väga lai. Loomulikult püreesupi sisse. Igasugu küpsetisi ja magustoite saab teha. Muffinid, keeksid, küpsised, koogid. Võib panna pudru sisse. Smuuti sisse. Samuti igasuguste muude soolaste toidude sisse. Ja naturaalselt loomulikult  ideaalne beebitoit. 
 Seemned tasuks kindlasti alles hoida, sest neid saab edukalt röstida ja kasutada pärast kõrvitsapüree supi kaunistamiseks, müslide sisse või magustoitude, putrude peale. 

Kõrvitsapüree sügavkümutamiseks parajate portsjonitena. Foto: netist.


 31. oktoobril on Halloween. Võibolla mõni tähistab ka meil seda püha. Nii, et saab ära kasutada tühjakssöödud kõrvitsat ka kodu kaunistamiseks sel päeval :) 

Halloweeni kõrvits. Foto: netist.


Maitsvaid kõrvitsatoite teile! 


neljapäev, 13. oktoober 2016

Toorkakaovaht.



 Magusa isu tuli peale :) Mõtlesin mida teha ja lehitsesin oma retseptide kausta. Leidsin selle retsepti. Njah, aga mul pole ju kodus ühtegi killukest šokolaadi. Aga kui asendada šokolaad toorkakaoga? Midagi ju ikka välja tuleb. Mõeldud, tehtud.
Toorkakao. Foto: netist.



Sötrin suhkur LCHF poest.


Vaja läheb:
2 kanamuna
ca 1 spl toorkakao pulbrit
ca 1 tl Sötrin suhkrut
5-6 vaarikat
kakaonibse


Kakaonibsid. Foto: netist.
Vaarikad. Foto: netist.





Valmistamine:
Eralda munavalged munakollastest eraldi kaussidesse. 
Vahusta munavalge tugevaks vahuks.
Vahusta munakollased. Lisa sisse toorkakao ja Sötrin suhkur. Sega korralikult segamini. 
Sega õrnalt toorkakao-munakollase vaht vahustatud munavalge sisse.
Tõsta vaht magustoidupokaali ja pane ca 3 tunniks külmkappi.
Enne söömist lisa vaarikad ja puista üle kakaonibsidega.


Toorkakaovaht. Foto: erakogu.


Kindlasti jääb šokolaadiga tehes vaht selline kõvem aga ka nii on see väga mõnus šokolaadimaitseline õhuline vaht. Magusaisu võttis ilusti ära aga ometi on madala süsivesikusisaldusega. :)

Mõnusat süsivesikuvaest maiustamist!


Riisi - krabipulga salat.


 See on samuti retro retsept. Seda salatit tegin vanasti päris tihti. Vahetevahel teen praegugi. See on nüüd jälle üks vanem retsept, mida pole siia veel postitada jõudnud. Parandan selle vea nüüd kohe. Kuna tegu on retro salatiga siis sai ta serveeritud kristallkausis. Nagu vanasti kombeks oli. :D
Riis kotikeses. Foto: netist.
Vaja läheb:
ca 200 g riisi (võib kasutada kotikestes portsu riisi)
krabi (makra) pulki või krabinuudleid
2 keedetud kanamuna
1 keskmise suurusega marineeritud kurk
värsket kurki
majoneesi
hapukoort
maitsestamiseks soola


Krabimaitselised pulgad. Foto: netist.

Võib juurde lisada veel:
keedetud või aurutatud porgandit (kuubikuteks tükeldatud)
paprikat (kuubikuteks tükeldatud)
konservhernest ja/või konservmaisi
Konservmais ja hernes. Foto: netist.

Valmistamine:
 Keeda riis ja jahuta külma jooksva vee all. Nõruta korralikult ja tõsta kaussi. Lõika krabipulgad ketasteks või kasuta krabinuudleid ja lisa kaussi riisi juurde. Tükelda keedetud muna kuubikuteks või suru kahvliga katki (kes kuidas soovib) ja lisa salatile. Haki värske ja marineeritud kurk kuubikuteks ja lisa salatile. 
 Soovi korral lisa korralikult nõrutatud konservherneid ja/või konservmaisi ja/või keedetud või aurutatud ja kuubikuteks lõigatud porgandit ja/või kuubikuteks lõigatud paprikat (punane paprika jääb salatis väga efektne).
Vala salatile hapukoort ja majoneesi, sega korralikult läbi. Maitse ja vajadusel lisa soola ning sega uuesti läbi. 
Kaunista oma äranägemise järgi. Mina lisasin kurgist ja tomatist kaunistuse ning puistasin salatile pisut hakitud peterselli.


Riisi - krabipulga salat.

Head isu!

Tomati - pesto forell.



 See retsept on leitud Buzzfeed videote hulgast siit. Videoretseptis on lõhe neljal erineval moel. See retsept on neist teine variant. 


 Minul oli lõhe asemel forell ja naha jätsin külge. Ahjuplaadile panin naha pool allpool. Suvikõrvitsat mul kodus hetkel ei olnud. Leidsin sügavkülmast paki Härmavilja Wokisegu ja asendasin suvikõrvitsa sellega. Minu retsept siis siin.

Forell. Foto: netist.

Lõhe. Foto: netist.


Vaja läheb:
ca 200 g nahaga forelli
ca peotäis kirsstomateid
ca 2 spl pestot
soola
pipart
õli
Gourmante Traditsiooniline basiilikupesto. Foto: netist

Valmistamine:
1. Kuumuta ahi 200 kraadi.
2. Pane ahjuplaadile küpsetuspaber ja sellele forellitükk naha pool allpool. 
3. Määri forellitükk pestoga pealt kokku ja pestokihi peale lao poolitatud kirsstomatid. (Miks mitte kasutada ka tavalise tomati rattaid, kui kirsstomateid kodus ei juhtu olema. Minul olid kirssploomtomatid, mis on pikliku kujuga.)
4. Küpsetage ahjus 10-12 minutit.
Kirssploomtomatid. Foto: netist


Juurde valmistasin Härmavilja Wokisegu.
Härmavili Wokisegu. Foto: netist.
Vaja läheb:
1/2 pakki (200 g) Härmavili Wokisegu
ca 1 spl teriyaki kastet
törtsuke õli
pisut soola maitsestamiseks
Teriyaki kaste Umami poest.
Valmistamine:
Aja pann törtsukese õliga kuumaks. 
Vala pool pakki wokisegu pannile ja sega läbi. 
Lisa ca 1 spl teriyaki kastet. (Mulle meeldib selle karamelline maitse. Ma panen teda küll vist igale poole :D Minu arust teeb köögivilja hästi maitsvaks.) 
Sega korralikult läbi, et teriyaki kaste köögiviljadega korralikult seguneks. 
NB! Kuumuta kiirelt vaid mõni minut, et köögivili krõmpsuks jääks. 
Piklikest kirssploomtomatitest südamete valmistamine. Foto: netist. 
Garneeringuks tegin sakilise lõikuriga pitsilisi kurgiviile ja kirssploomtomatist üritasin teha tomati südameid :) 

Tomati - pesto forell. Foto: erakogu.

Head isu! 

kolmapäev, 12. oktoober 2016

Kilpnäärme alatalitus ja kilpnäärme talitust mõjutavad toiduained II.



 Oma esimese informatsiooni kilpnäärme alatalituse kohta sain sellest postitusest. Leidsin selle postituse kui googeldasin kilpnäärme alatalitus. See oli väga informatiivne ja positiivsust süstiv. Alguses olin ju täielikus teadmatuses ja üsna hirmunud. Vähemalt suutis see postitus mu maha rahustada ja sealt sain ka teada, et õige toiduvalikuga saab ise väga palju ära teha, et oma tervist ja enesetunnet parandada. Kuigi jah, seda postitust lugedes võis esialgu korraliku ehmatuse saada, et mida siis üldse veel järgi jääb, mida süüa tohib.  Samasugune reaktsioon oli, kui esmakordselt AIP toitumise kohta lugesin, sest see oli veel rangem. AIP toitumise kohta võib rohkem lugeda minu sellestsellestsellestsellest ja sellest postitusest. 
AIP toitumine pole siiski mõeldud pikaajaliseks järgimiseks. Oma tervise parandamiseks aga siiski väga hea algus. Tegin kuuajalise AIP toitumise läbi ja tulemused olid lausa hämmastavalt head. Nii, et tõepoolest on õige toitumine kilpnäärme alatalituse, eriti just kroonilise autoimmuunse kilpnäärme põletiku puhul väga oluline. 
 AIP-ist ega õigest toitumisest ei teadnud ma siis veel midagi ja toona olin üsna kimbatuses ja võtsin koguni Helinaga ühendust ja uurisin täpsemalt mida ta sööb. Ta aitas ja informeeris mind toona väga palju. :) Ka kirjutas ta postituse selle kohta mida ta täpsemalt sööb siis. Sellest pisut allpool.


Vändra leib. Suhkruta, Pärmita. Nisuta. Foto: netist 

 Helina sai abi ja toitumissoovitused Hiina meditsiini arstilt. Mida talle siis soovitati? Keelatud toitude nimekirja läksid nisu, oder, kaer, suhkur, pärm, soja ja piimatooted
 Ühesõnaga tegelikult võiksid Hašimoto türeotiiti ehk autoimuunset kilpnäärme põletikku põdevad inimesed need toiduained jäädavalt oma menüüst välja jätta! Ka Helina sai abi justnimelt oma toitumise muutmisest ja Hiina meditsiini arsti toitumissoovitusi järgides. 
 Ja nagu Helina oma blogis kirjutas, siis kui miski asi on keelatud, siis on nad KEELATUD, kuna võivad põhjustada tõsiseid tervisehädasid. Seda enam, et kui korralikult oma kilpnäärmega ei tegele võivad koos kilpnäärme haigusega tekkida veel muud autoimuunhaigused nagu reumatoidartriit, insuliinsõltuv diabeet, alopecia areata (osaline juuste väljalangemine), pernitsioosne aneemia (vitamiin B12 defitsiitne aneemia), myasthenia gravis (episoodiline lihaste nõrkus, mis haarab nägemise, kõne, neelamise ja hingamise), lupus erythematosus (sidekoe haigus). 
 Kilpnäärme alatalitusega kaasneb tihtipeale ka ärritunud soole sündroom. Nii, et õigel toitumisel on väga, väga tähtis roll tervenemisele ja enesetunde paranemisele. 
 Mida täpsemalt Helina sööb saab lugeda siit


Pärnu leib. Suhkruta. Pärmita. Nisujahuta. Foto: netist.

 Minul "avastati" kilpnäärme probleemid juhuslikult naistearsti külastades. Arst oli teadlik, et ma üritan kaalu alandada aga nägi, et erilisi tulemusi ma sellega ei saavutanud. Lisaks tekitas temas kahtlust minu tavalisest jämedam kael. Väidetavalt on see üks esimesi kilpnäärme probleemi tunnuseid. Ta tegi vastavad proovid ja sealt selguski, et mul võib see haigus olla. Saatis mu kohe edasi endokrinoloogi juurde.
L-Thyroxin 100 mcg. Foto: netist.
 Minu toonane, esimene endokrinoloog kirjutas mulle kohe türoksiini välja ja alustasin 50- st mikrogrammist päevas. Õige pea tõusis see 100- ni ja veel mõni aeg hiljem tõsteti L-Thyroxin-i doosi juba 150 mikrogrammini päevas. Mu toonane endokrinoloog ei rääkinud midagi õigest toitumisest ega ka toidulisanditest, vitamiinidest mida võiksin tarvitada, et oma tervist parandada. Tema jutt oli, et süüa võib kõike aga vähe. Pani mu vahepeal koguni 1300 kcal dieedile. Mis aga lõppes sellega, et mu proovid halvenesid veelgi. Peale minu enda olid näljas veel ka minu rakud, mis ei suutnud enam korralikult rohtu rakkudesse transportida. Lisaks tekkis pidevast näljast ja tühja kõhu tundest stress ja see halvendas olukorda veelgi. Otsustasin midagi muuta ja alustasin sellest, et vahetasin endokrinoloogi välja. Kuna eriarstide järjekorrad on meil ligi 4 kuud pikad (ta on üks nõutumaid endokrinolooge, nii et ei imestanudki nii pika ooteaja üle) siis alustasin kohe ka toitumise jälgimist. Lisasin oma toidulauale joodirikkaid toiduaineid, hakkasin tarvitama macat, võtsin lisaks korralikku annuse D vitamiini, sõin päevas ära 1-2 parapähklit, jätsin toidusedelist täielikult ära suhkru jne Uus endokrinoloog oli juba märksa teadlikum ja uuris mida ma söön ja mida veel juurde võtan ning sain kiita. Muudkui noogutas mu jutu peale ja lõpetuseks lausus, et ma näen, et sa oled juba ise päris palju enda heaks ära teinud. No vat siis. On ikka vahe küll mida süüa või mida juurde võiks tarvitada selle haiguse puhul. 
 Olin juba mõnda aega AIP toitumist järginud, kui tehti põhjalikud analüüsid. Siis selguski, et sellel toitumisel on väga positiivne mõju mu tervisele, sest analüüsid olid juba selle ajaga niipalju paranenud, et mu igapäevast türoksiini kogust vähendati. Arst kiitis mind ja soovitas ka edaspidi jälgida oma toitumist. Jumal tänatud, et mul oli oidu arsti vahetada :) Enamus arste ju kirjutavad vaid järjest suurenevat doosi türoksiini välja ega ole üldse kursis õige toitumise olulisusest ja toidulisanditest ja vitamiinidest, mis on selle haiguse puhul soovitav juurde tarvitada lisaks õigele toitumisele. Ka ei öelnud see arst, et kõik need sümptomid, mida kilpnäärme alatalituse puhul kaasnevad on puhas väljamõeldis, nagu armastavad väita enamus arste. Enamus arste kirjutab vaid iga sümptomi puhul veel lisa portsu igasuguseid rohtusid välja. Need aga ei ravi ju tegelikku põhjust! 

 Nagu ka Helina postituses kirjas, siis on väga oluline tarvitada lisaks ka D vitamiini. Kuna meie kliimas on päikest vähe ja toiduga ei saa piisavalt D vitamiini, siis tasuks seda toidulisandina juurde võtta. Mina tellin omale D vitamiini iHerbist. Alustasin 1000 IU-ga, mida võtsin 5 tilka päevas. Ehk siis kokku 5000 IU-d päevas. Peale ca 4 kuust D vitamiini kasutamist sain oma näidu 130,5 peale, mida võib juba heaks näiduks lugeda aga, mis pole siiski piisav.  Eestis peetakse normiks 50-250 nmol/l (allikas see).


Vitamiin D3 1000 IU-d, tilkadena iHerbist.
 Nüüd sügise saabudes hakkasin aga võtma juba 10 000 IU-d ja tellisin omale sealt 360 softgel-ise purgikese. Seda jätkub nüüd lausa terveks aastaks. 
 Eriti oluline on D vitamiin pimedal ja stressirohkel ajal. Meil on päikeselist aega üsna vähe ja meie inimestel seega ka enamusel üsna korralik D vitamiini puudus. Lisaks on kilpnäärme alatalituse puhul D vitamiin eriti oluline. D vitamiin aitab organismi aktiivsemalt töös hoida, annab energiat ja elujõudu. On hea mälule ja mõjub positiivselt meeleolule. Tugevdab imuunsüsteemi jne. 
 
Vitamin D3 10 000 IU-d, softgelina iHerbist. 
 

 Muide paar päeva tagasi helistas üks naisterahvas, kes tahtis mulle D vitamiini müüa. Uuris kas ma kasutan ja kustkohast ostan. Kui kuulis, et jah kasutan ja tellin oma D vitamiini iHerbist siis lausus:  "Aa, te tarvitate seda tugevat.", soovis ilusat päeva ja katkestas kõne. Ma ei jõudnud veel ei jah ega noh öelda. Ammugi siis veel öelda, kui tugevat ma siis kasutan. :D iHerbis on ju erineva tugevusega D vitamiini müügil. Aga ju ta siis teadis, et üldjuhul tellitakse sealt justnimelt neid tugevamaid ja, et sealt ostes on hind ka kordades odavam. 
iHerbist tellimise kohta olen samuti ühe postituse kirjutanud ja see asub siin.
D vitamiinist saab rohkem lugeda siit

 Väga oluline on ka B vitamiin. Eriti B12 vitamiin. B12 leidub loomses valgus nagu näiteks  kala, liha, munad, maks. Üldiselt pole B12 vitamiin leitav taimetoidus, seetõttu on taimetoitlastel ja veganitel risk selle puudujäägile.  B 12 vitamiini kohta võib rohkem lugeda siit


Vitamiin B-12 2000 mcg iHerbist.
Loe kindlasti veel:




teisipäev, 11. oktoober 2016

Kilpnäärme alatalitus ja kilpnäärme talitust mõjutavad toiduained.



Kilpnäärme alatalitluse sümptomiteks on:

väsimus/kurnatus/unisus, ka pärast korralikult magatud ööd
külmatunne
ärevushäired
meeleoluhäired/depressioon
kaalutõus
iiveldus
häälekähedus/hääle madaldumine või kuiv köhimine
peavalud
haprad küüned
juuste hõrenemine ja kuivad juuksed
kuiv ja ketendav nahk
kehv immuunsus
aeglane südametöö
mälu halvenemine
lihaskrambid
kontsentratsiooni häired
menstruatsioonitsükli häired
võib esineda aneemiat
isutus ja seedeprobleemid
koormustaluvuse halvenemine

 Kilpnääre reguleerib kogu ainevahetust ja seetõttu on alatalitluse puhul soolestiku tegevus sageli aeglustunud ja inimene võtab kaalus kiiresti juurde, on väsinud ja masendunud.
 Masendus on kilpnäärme alatalitluse puhul vägagi levinud, kuid vaid harva uuritakse masenduse üle kurtva patsiendi puhul tema kilpnääret.
 Meil on tulnud sellest kilpnäärme alatalituse grupis ka juttu ja ehmatusega tõdesime, et meist peaaegu kõigile on mingil eluetapil välja kirjutatud antidepressandid. Tegelikkuses on aga süüdlaseks hoopis kilpnääre, mis ei tööta korralikult.

Antidepressandid. Foto: netist.
 Samuti on enamusel probleemiks ka kõrgenenud kolesterooli tase. Pole ka ime, sest kui kilpnäärme hormoone on küllaldaselt, muutub kolesterool, eriti nn halb kolesterool, ensüümide toimel elutähtsateks vananemist aeglustavateks hormoonideks. Keha vajab neid aineid, et hoida ära südamehaigusi, dementsust, ülekaalulisust, vähki ja teisi haigusi. Kilpnäärme alatalitluse korral ei muutu kolesterool nendeks hormoonideks ja selle tagajärjel tõuseb kolesteroolitase, hormoonide tase omakorda aga langeb.

 Lisaks veel eelnevalt loetud sümptomid. Pole just eriti lihtne haigus, eksole?! Õnneks saab aga väga palju ära teha ka õige toiduvalikuga.


Kilpnäärme talitlust mõjutavad toiduained:
 Uurimused on näidanud, et leidub toiduaineid, mis võivad kilpnäärme talitlust kas ergutada või aeglustada.

 Kookosõli stimuleerib kilpnäärme talitlust, mistõttu paraneb ainevahetus, kolesteroolist moodustuvad hormoonid ja langeb kolesteroolitase, inimene muutub energilisemaks ja paraneb meeleolu. Sellise tulemuse annab siiski vaid külmpressitud kookosõli, mitte toidupoes müüdav kookosrasv. Lisaks on külmpressitud kookosõlil muidki tervistavaid omadusi.
Külmpressitud  kookosõli. Foto: netist.
 Maisi ja soja kõrval tekitab kilpnäärme talitlushäireid viljas sisalduv gluteiin, mis muu hulgas võib põhjustada ka kilpnäärmepõletikku. Kilpnäärmepõletikule järgneb sageli alatalitlus.
 Sageli esinevad tsöliaakia ja kilpnäärme alatalitlus koos, kuid arstid ei pööra sellele piisavat tähelepanu, et nimelt teraviljas sisalduv gluteiin põhjustab kilpnäärmepõletikku.

 Lisaks kookosõlile stimuleerivad kilpnäärme talitlust merevetikad, põisadru, spiruliina, klorella, arooniamarjad, aminohape türosiin. Ka kanamunas leidub üsna palju joodi, mis stimuleerib kilpnääret.

Mustad aroonia marjad. Foto: netist.
Jood ja kilpnääre.
 Jood on jooditürosiinile sama oluline kui kroom insuliinile, raud hemoglobiinile või seleen glutatiooniperoksüdaasile.
Kui kilpnäärmes on piisavalt looduslikku joodi, siis sinna “ei mahu enam” radioaktiivset joodi. Kui inimesel on joodi puudus, siis radioaktiivne jood täidab selle “puuduva osa”. Kilpnääre ei saa aru, et tegemist on radioaktiivse joodiga.

 Jood on osa kilpnäärme hormoonidest ning on vajalik nii inimestele kui loomadele. Joodi esineb nii vees, toitainetes ning vähemal hulgal orgaaniliselt seotuna aminohapetega.

 Jood on ülioluline mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima (ilma joodita immuunsüsteem ei hakka tööle). See on ainus mikroelement, mis kaitseb organismi kõikide stressi ja radiatsiooni liikide vastu. Seda ei saa millegi vastu vahetada, see on meile vajalik nagu vesi ja õhk. Elu ilma joodita pole võimalik.

 Jood peaks olema kohustuslik ning lahutamatu päeva toitumisratsiooni osa. Joodi on vaja organismi “küttekeskuses” ja kilpnäärme haiguste ennetamiseks. Struuma tekib sageli neil, kes ei saa piisavalt joodi.

 Jood osaleb rasvade, valkude, süsivesikute ainevahetuses, on vajalik kasvule ja psüühilisele arengule, mõjutab vereringeorganeid ning osaleb vee- ja elektrolüütide tasakaalus.
Vetikate salat. Foto: netist. 
Suitsetamine ja kilpnääre.
 Paljud suitsetajad on proovinud suitsetamisest loobuda, kuid kehakaalu tõus ja masendus sunnivad neid jälle sigarettide järele haarama. Kehakaalu tõus ja masendus tulenevad suures osas sellest, et nikotiin on stimuleerinud kilpnäärme talitlust ja kui nüüd kilpnääre jääb ühtäkki lisastimulaatorita, hakkab seda vaevama alatalitlus. Tulemuseks on tüüpiline ainevahetuse aeglustumine, kehakaalu tõus ja masendus.
Esineb teisigi sümptomeid, kuid kõige rohkem probleeme valmistavad just nimetatud nähud. Seepärast peaks inimene, kes soovib suitsetamisest loobuda, hakkama kasutama selliseid toiduaineid ja lisatoitaineid, mis aktiveerivad kilpnäärme tööd.

Miks kilpnäärmehaigused sagenevad?
 Põhjuseid on ilmselt palju, kuid oma osa on kindlasti maisi ja eelkõige soja tarbimise kasvul. Aasialased on kasutanud sojat fermenteeritult, nii et soja koostisosad muutuvad hästi seeditavateks, ka on nad alati kasutanud rohkesti merevetikaid.
 Teine põhjus on arvatavasti teravilja töötlemine ja gluteiini osakaalu suurenemine.
 Ka inimese leiutatud mineraalsool ajab kilpnäärme segadusse ja võib mõnel inimesel põhjustada südame rütmihäireid mineraalainete rikutud tasakaalu tõttu. Kõige parem ja tervislikum on ehtne puhastamata meresool.
Himaalaja roosa sool. Foto: netist.
 Samuti on fluori, broomi ja kloori lisandumine meie elukeskkonnas üks peamisi kilpnäärme ainevahetuse aeglustajatest ja süvendavad joodi puudust organismis.  Sellepärast vahetasin minagi tavalise hambapasta fluoriidivaba hambapasta vastu. Kirjutasin sellest ka oma selles postituses.
Fluoriidivaba hambapasta. Foto: netist.
 Hambapasta reklaamides võib kuulda, et fluor on meie hammastele kasulik aga meile ei räägita kuidas fluor mõjutab kilpnäärme tööd. Fluor takistab joodi jõudmist kilpnäärmesse ja sellisel juhul kilpääre ei saa korralikult töötada. Samuti lisakilpnääre, mis reguleerib kaltsiumi-fosfori ainevahetust, on tundlik fluorile. Käbinääre, mis reguleerib vananemist ja melatoniini toodangut, võib olla tundlik fluori mõjudele.
 Fluor on mürgisem kui plii ja ainult natukene vähem mürgine kui arseen! Hambapastades kasutatud fluor on alumiiniumitööstuse jääkaine.On märkimisväärne, et nii väikese koguse fluoriga, mille me saame hommikul ja õhtul hambaid harjates, on võimalik saada juba kilpnääret pärssiv efekt.

 Fluoriide leidub: putukatõrjevahendites, ravimites, suuloputusvahendites, hambapastades, hambaniidi koostisainena, kraanivees, tees, odavates veinides, fluoritablettides, roti- ja tarakanimürgis, valuvaigistites, hüpnootilise ja psüühilise toimega preparaatides ning sõjaotstarbelises närvimürgis.

 Fluoroplasti ehk tefloni kasutatakse keemiliselt väga vastupidava materjalina keedupottide või pannide vooderdisena. Viimasel ajal on hakatud rääkima ka teflonmaterjali kahjulikkusest ja soovitatud need vahetada kas malmi või keraamiliste pottide vastu.

 Üks suur põhjus, miks kilpnäärme probleemid sagenevad, on laiaulatuslik broomi kasutamine tööstuses. Broomi on tuletõkkeainena kangastes, lasteriietes, uues mööblis, madratsites. Samuti kasutatakse seda antibakteriaalse vahendina basseinides, põllumajanduses, teatud karboneeritud jookides, pagaritööstuses USA-s. Kui näiteks USA-s veel 1960. aastatel ühest leivatükist saadi 150 mikrogr joodi, siis nüüdseks on pagaritööstus asendanud joodi broomiga, mis siis võistleb joodiga samade retseptori paikade eest. Broom suurendab joodi eritumist organismist ja kui meil ei ole joodi, siis broom kinnitub retseptoritesse, kuhu tegelikult peaks kinnituma jood, tekitades sellega suuri probleeme.
 Kloori lisatakse basseinidesse ja sageli joogivette.

Joodi igapäevane vajadus.
 Ametlik soovitus on 150 mikrogrammi joodi päevas.
Poes on müügil ka jodeeritud sool aga on kindlaks tehtud, et jodeeritud soolast vaid 10% on bioomastatav. Nii, et suht mõttetu on jodeeritud soola osta ja loota, et sellest olulist abi oleks. Lisada tuleks oma toidusedelisse ka joodirikkaid toiduaineid.
Spirulina ja klorella. Foto: netist.
 Jood on vajalik nii kilpnäärme tööks, ka kõikide muude hormoonide tööks. Kilpnäärmes on joodi kõige suurem kogus, kuid seda leidub ja on vajalik süljenäärmetele, rinnanäärmetele, munasarjadele, eesnäärmele, silmadele, ajule jne.

 Joodipuudus tekitab ainevahetuse tõsiseid häireid, aitab kaasa nii hüpotüreoosi arenemisele kui ka immuunsuse vähenemisele. See on üks kilpnäärme hormoonide koostisosadest. Selle elutähtsa mikroelemendi puudus on paljude haiguste varjatud põhjuseks.
 Vananedes toob maohappesuse ja ensüümitoodangu vähenemine kaasa joodi imendumise häireid ning see omakorda tekitab ka teiste elundite joodi puuduse.
 Soovitatud päevane tarbimiskogus 150 μg sisaldub keskmiselt 150 g tursas või suitsulõhes või 160 g juustus.  Joodi sisaldavad kõik mereannid (kalad, krevetid, vetikad, merikapsas jms)
Sügavkülmutatud mereandide kokteil. Foto: netist.

 Tsink mängib suurt rolli kilpnäärme hormoonide tootmisel. Ilma tsingita ei ole võimalik inaktiivset T4 hormooni muuta aktiivseks T3 hormooniks. Samuti vajab piisavalt tsinki hüpotalamus ehk aju osa, mis on närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi kõrgem keskus, et ajuripatsi kaudu mõjutada kilpnäärme tööd. Madal tsingi tase kehas võib viia kilpnäärme alatalitluseni ja kehas leiduvate kilpnäärme hormooni retseptorite aktiivsuse languseni.
 Kaks aastat varem avaldasid Pennsylvania ülikooli teadlased uuringu, mille kohaselt naisüliõpilastel paranes tsingi toidulisandi tarbimisel kilpnäärme hormoonide tase ning puhkeaja ainevahetuse tase.
 Tsingi looduslikud allikad on austrid, punane liha, koorikloomad, maks, munad, juust, idandid, kliid, täisteraviljatooted, pähklid, rosinad, kõrvitsaseemned.

Idandid. Foto: netist.
 Seleen aitab kilpnäärmehormoonil türoksiinil (T4) konverteeruda aktiivvormiks trijoodtüroniiniks (T3).
Piisab vaid ühest pisikesest pähklist päevas, et seleenipuudust ja sellega kaasnevaid tõbesid ennetada.  Parapähkel sisaldab nimelt rohkem seleeni kui ükski teine vili, suurusest olenevalt võib ühes pähklis oleva seleeni kogus küündida lausa 95 mcg-ni, mis katab pika puuga täiskasvanu soovitusliku päevase seleeniannuse, milleks on vaid 55 mcg.
 Seega võiks parapähkel olla suurepäraseks lisandiks kõikide kilpnäärme alatalitluse all kannatavate inimeste menüüle.
Parapähkel ehk Brasiilia pähkel. Foto: netist.
 Arvutiga töötavatel inimestel soovitatakse süüa 1 parapähkel päevas. Need kaitsevad organismi rakke vananemise eest ja neil on vähivastane toime.

 Maca kasulikkusest kilpnäärmele ma kirjutasin juba selles postituses.
 Maca normaliseerib naiste menstruaaltsüklit, hoiab ära piinava PMSi, väldib keemilist hormoonasendusravi menopausi ajal ja reguleerib hormoone suunava kilpnäärme talitlust.
 Põhiline mure kilpnäärme alatalitluse korral on patsiendi suutmatus kaalu langetada. Mõned uuringud viitavad, et selle põhjuseks on veresuhkru ja insuliini taseme kõikumine.
Maca võib olla suureks abiks insuliinitaseme kõikumise vähendamisel, seega piirata söömissõltuvust ja ülemäärast magusaisu, kuna aitab tasakaalustada kõiki endokriinseid näärmeid, sealhulgas ka kõhunääret.
 Veresuhkru alanemisest ja insuliinitaseme kõikumisest tingitud liigemotsionaalsus või väsimus lõpevad maca pulbri kasutamisel samuti.
 Maca parandadab sportlikke saavutusi, tõstab vitaalsust. Maca tugevdab immuunsüsteemi, mõjub antioksüdatiivselt ning tõstab toonust ehk mõjub kroonilise väsimuse vastu väga hästi.
Maca pulber. Foto: netist.

Postitus on kokku pandud:



Kasulik kirjandus: