Kilpnäärme
alatalitluse sümptomiteks on:
väsimus/kurnatus/unisus,
ka pärast korralikult magatud
ööd
külmatunne
ärevushäired
meeleoluhäired/depressioon
kaalutõus
iiveldus
häälekähedus/hääle
madaldumine või kuiv köhimine
peavalud
haprad
küüned
juuste
hõrenemine ja kuivad juuksed
kuiv
ja ketendav nahk
kehv
immuunsus
aeglane
südametöö
mälu
halvenemine
lihaskrambid
kontsentratsiooni
häired
menstruatsioonitsükli
häired
võib
esineda aneemiat
isutus
ja seedeprobleemid
koormustaluvuse
halvenemine
Kilpnääre
reguleerib kogu ainevahetust ja seetõttu on alatalitluse puhul
soolestiku tegevus sageli aeglustunud ja inimene võtab kaalus
kiiresti juurde, on väsinud ja masendunud.
Masendus
on kilpnäärme alatalitluse puhul vägagi levinud, kuid vaid harva
uuritakse masenduse üle kurtva patsiendi puhul tema kilpnääret.
Meil
on tulnud sellest kilpnäärme alatalituse grupis ka juttu ja
ehmatusega tõdesime, et meist peaaegu kõigile on mingil eluetapil
välja kirjutatud antidepressandid. Tegelikkuses on aga süüdlaseks
hoopis kilpnääre, mis ei tööta korralikult.
 |
| Antidepressandid. Foto: netist. |
Samuti
on enamusel probleemiks ka kõrgenenud kolesterooli tase. Pole ka
ime, sest kui kilpnäärme hormoone on küllaldaselt, muutub
kolesterool, eriti nn halb kolesterool, ensüümide toimel
elutähtsateks vananemist aeglustavateks hormoonideks. Keha vajab
neid aineid, et hoida ära südamehaigusi, dementsust,
ülekaalulisust, vähki ja teisi haigusi. Kilpnäärme alatalitluse
korral ei muutu kolesterool nendeks hormoonideks ja selle tagajärjel
tõuseb kolesteroolitase, hormoonide tase omakorda aga langeb.
Lisaks
veel eelnevalt loetud sümptomid. Pole just eriti lihtne haigus,
eksole?! Õnneks saab aga väga palju ära teha ka õige
toiduvalikuga.
Kilpnäärme
talitlust mõjutavad toiduained:
Uurimused
on näidanud, et leidub toiduaineid, mis võivad kilpnäärme
talitlust kas ergutada või aeglustada.
Kookosõli
stimuleerib kilpnäärme talitlust, mistõttu paraneb ainevahetus,
kolesteroolist moodustuvad hormoonid ja langeb kolesteroolitase,
inimene muutub energilisemaks ja paraneb meeleolu. Sellise tulemuse
annab siiski vaid külmpressitud kookosõli, mitte toidupoes müüdav
kookosrasv. Lisaks on külmpressitud kookosõlil muidki tervistavaid
omadusi.
 |
| Külmpressitud kookosõli. Foto: netist. |
Maisi
ja soja kõrval tekitab kilpnäärme talitlushäireid
viljas sisalduv gluteiin, mis muu
hulgas võib põhjustada ka kilpnäärmepõletikku.
Kilpnäärmepõletikule järgneb sageli alatalitlus.
Sageli
esinevad tsöliaakia ja kilpnäärme alatalitlus koos, kuid arstid ei
pööra sellele piisavat tähelepanu, et nimelt teraviljas sisalduv
gluteiin põhjustab kilpnäärmepõletikku.
Lisaks
kookosõlile stimuleerivad kilpnäärme talitlust merevetikad,
põisadru,
spiruliina,
klorella,
arooniamarjad,
aminohape
türosiin.
Ka kanamunas
leidub üsna palju joodi,
mis stimuleerib kilpnääret.
 |
| Mustad aroonia marjad. Foto: netist. |
Jood
ja kilpnääre.
Jood
on jooditürosiinile sama oluline kui kroom insuliinile, raud
hemoglobiinile või seleen glutatiooniperoksüdaasile.
Kui
kilpnäärmes on piisavalt looduslikku joodi, siis sinna “ei mahu
enam” radioaktiivset joodi. Kui inimesel on joodi puudus, siis
radioaktiivne jood täidab selle “puuduva osa”. Kilpnääre ei
saa aru, et tegemist on radioaktiivse joodiga.
Jood
on osa kilpnäärme hormoonidest ning on vajalik nii inimestele kui
loomadele. Joodi esineb nii vees, toitainetes ning vähemal hulgal
orgaaniliselt seotuna aminohapetega.
Jood
on ülioluline mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi
käima (ilma joodita immuunsüsteem ei hakka tööle). See on ainus
mikroelement, mis kaitseb organismi kõikide stressi ja radiatsiooni
liikide vastu. Seda ei saa millegi vastu vahetada, see on meile
vajalik nagu vesi ja õhk. Elu ilma joodita pole võimalik.
Jood
peaks olema kohustuslik ning lahutamatu päeva toitumisratsiooni osa.
Joodi on vaja organismi “küttekeskuses” ja kilpnäärme haiguste
ennetamiseks. Struuma tekib sageli neil, kes ei saa piisavalt joodi.
Jood
osaleb rasvade, valkude, süsivesikute ainevahetuses, on vajalik
kasvule ja psüühilisele arengule, mõjutab vereringeorganeid ning
osaleb vee- ja elektrolüütide tasakaalus.
 |
| Vetikate salat. Foto: netist. |
Suitsetamine
ja kilpnääre.
Paljud
suitsetajad on proovinud suitsetamisest loobuda, kuid kehakaalu tõus
ja masendus sunnivad neid jälle sigarettide järele haarama.
Kehakaalu tõus ja masendus tulenevad suures osas sellest, et
nikotiin on stimuleerinud kilpnäärme talitlust ja kui nüüd
kilpnääre jääb ühtäkki lisastimulaatorita, hakkab seda vaevama
alatalitlus. Tulemuseks on tüüpiline ainevahetuse aeglustumine,
kehakaalu tõus ja masendus.
Esineb
teisigi sümptomeid, kuid kõige rohkem probleeme valmistavad just
nimetatud nähud. Seepärast peaks inimene, kes soovib suitsetamisest
loobuda, hakkama kasutama selliseid toiduaineid ja lisatoitaineid,
mis aktiveerivad kilpnäärme tööd.
Miks
kilpnäärmehaigused sagenevad?
Põhjuseid
on ilmselt palju, kuid oma osa on kindlasti maisi
ja eelkõige soja tarbimise
kasvul. Aasialased on kasutanud sojat fermenteeritult, nii et soja
koostisosad muutuvad hästi seeditavateks, ka on nad alati kasutanud
rohkesti merevetikaid.
Teine
põhjus on arvatavasti teravilja töötlemine
ja gluteiini osakaalu suurenemine.
Ka
inimese leiutatud mineraalsool
ajab kilpnäärme segadusse ja võib mõnel inimesel põhjustada
südame rütmihäireid mineraalainete rikutud tasakaalu tõttu. Kõige
parem ja tervislikum on ehtne puhastamata
meresool.
 |
| Himaalaja roosa sool. Foto: netist. |
Samuti
on fluori,
broomi
ja kloori
lisandumine meie elukeskkonnas üks peamisi kilpnäärme ainevahetuse
aeglustajatest ja süvendavad joodi puudust organismis. Sellepärast
vahetasin minagi tavalise hambapasta fluoriidivaba hambapasta vastu.
Kirjutasin sellest ka oma selles postituses.
 |
| Fluoriidivaba hambapasta. Foto: netist. |
Hambapasta
reklaamides võib kuulda, et fluor
on meie hammastele kasulik aga meile ei räägita kuidas fluor
mõjutab kilpnäärme tööd. Fluor takistab joodi jõudmist
kilpnäärmesse ja sellisel juhul kilpääre ei saa korralikult
töötada. Samuti lisakilpnääre, mis reguleerib kaltsiumi-fosfori
ainevahetust, on tundlik fluorile. Käbinääre, mis reguleerib
vananemist ja melatoniini toodangut, võib olla tundlik fluori
mõjudele.
Fluor
on mürgisem kui plii ja ainult natukene vähem mürgine kui arseen!
Hambapastades kasutatud fluor on alumiiniumitööstuse jääkaine.On
märkimisväärne, et nii väikese koguse fluoriga, mille me saame
hommikul ja õhtul hambaid harjates, on võimalik saada juba
kilpnääret pärssiv efekt.
Fluoriide
leidub: putukatõrjevahendites, ravimites, suuloputusvahendites,
hambapastades, hambaniidi koostisainena, kraanivees, tees, odavates
veinides, fluoritablettides, roti- ja tarakanimürgis,
valuvaigistites, hüpnootilise ja psüühilise toimega preparaatides
ning sõjaotstarbelises närvimürgis.
Fluoroplasti
ehk tefloni kasutatakse keemiliselt väga vastupidava materjalina
keedupottide või pannide vooderdisena. Viimasel ajal on hakatud
rääkima ka teflonmaterjali kahjulikkusest ja soovitatud need
vahetada kas malmi või keraamiliste pottide vastu.
Üks
suur põhjus, miks kilpnäärme probleemid sagenevad, on
laiaulatuslik broomi
kasutamine tööstuses. Broomi on tuletõkkeainena
kangastes, lasteriietes, uues mööblis, madratsites. Samuti
kasutatakse seda antibakteriaalse vahendina basseinides,
põllumajanduses, teatud karboneeritud jookides, pagaritööstuses
USA-s. Kui näiteks USA-s veel 1960. aastatel ühest leivatükist
saadi 150 mikrogr joodi, siis nüüdseks on pagaritööstus asendanud
joodi broomiga, mis siis võistleb joodiga samade retseptori paikade
eest. Broom suurendab joodi eritumist organismist ja kui meil ei ole
joodi, siis broom kinnitub retseptoritesse, kuhu tegelikult peaks
kinnituma jood, tekitades sellega suuri probleeme.
Kloori
lisatakse basseinidesse ja sageli joogivette.
Joodi
igapäevane vajadus.
Ametlik
soovitus on 150 mikrogrammi joodi päevas.
Poes
on müügil ka jodeeritud sool aga on kindlaks tehtud, et jodeeritud
soolast vaid 10% on bioomastatav. Nii, et suht mõttetu on jodeeritud
soola osta ja loota, et sellest olulist abi oleks. Lisada tuleks oma
toidusedelisse ka joodirikkaid toiduaineid.
 |
| Spirulina ja klorella. Foto: netist. |
Jood
on vajalik nii kilpnäärme tööks, ka kõikide muude hormoonide
tööks. Kilpnäärmes on joodi kõige suurem kogus, kuid seda leidub
ja on vajalik süljenäärmetele, rinnanäärmetele, munasarjadele,
eesnäärmele, silmadele, ajule jne.
Joodipuudus
tekitab ainevahetuse tõsiseid häireid, aitab kaasa nii hüpotüreoosi
arenemisele kui ka immuunsuse vähenemisele. See on üks kilpnäärme
hormoonide koostisosadest. Selle elutähtsa mikroelemendi puudus on
paljude haiguste varjatud põhjuseks.
Vananedes
toob maohappesuse ja ensüümitoodangu vähenemine kaasa joodi
imendumise häireid ning see omakorda tekitab ka teiste elundite
joodi puuduse.
Soovitatud
päevane tarbimiskogus 150 μg sisaldub keskmiselt 150 g tursas
või suitsulõhes või 160 g
juustus. Joodi sisaldavad kõik
mereannid (kalad, krevetid,
vetikad, merikapsas
jms)
 |
| Sügavkülmutatud mereandide kokteil. Foto: netist. |
Tsink
mängib
suurt rolli kilpnäärme hormoonide tootmisel. Ilma tsingita ei ole
võimalik inaktiivset T4 hormooni muuta aktiivseks T3 hormooniks.
Samuti vajab piisavalt tsinki hüpotalamus ehk
aju osa, mis on närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi kõrgem keskus,
et ajuripatsi kaudu mõjutada kilpnäärme tööd. Madal tsingi tase
kehas võib viia kilpnäärme alatalitluseni ja kehas leiduvate
kilpnäärme hormooni retseptorite aktiivsuse languseni.
Kaks
aastat varem avaldasid Pennsylvania ülikooli teadlased uuringu,
mille kohaselt naisüliõpilastel paranes tsingi toidulisandi
tarbimisel kilpnäärme hormoonide tase ning puhkeaja ainevahetuse
tase.
Tsingi
looduslikud allikad on austrid,
punane
liha,
koorikloomad,
maks,
munad,
juust,
idandid,
kliid,
täisteraviljatooted,
pähklid,
rosinad,
kõrvitsaseemned.
 |
| Idandid. Foto: netist. |
Seleen
aitab
kilpnäärmehormoonil türoksiinil (T4) konverteeruda aktiivvormiks
trijoodtüroniiniks (T3).
Piisab
vaid ühest pisikesest pähklist päevas, et seleenipuudust ja
sellega kaasnevaid tõbesid ennetada. Parapähkel sisaldab nimelt
rohkem seleeni kui ükski teine vili, suurusest olenevalt võib ühes
pähklis oleva seleeni kogus küündida lausa 95 mcg-ni, mis katab
pika puuga täiskasvanu soovitusliku päevase seleeniannuse, milleks
on vaid 55 mcg.
Seega
võiks parapähkel
olla suurepäraseks lisandiks kõikide kilpnäärme alatalitluse all
kannatavate inimeste menüüle.
 |
| Parapähkel ehk Brasiilia pähkel. Foto: netist. |
Arvutiga
töötavatel inimestel soovitatakse süüa 1 parapähkel päevas.
Need kaitsevad organismi rakke vananemise eest ja neil on vähivastane
toime.
Maca
kasulikkusest
kilpnäärmele ma kirjutasin juba selles postituses.
Maca
normaliseerib naiste menstruaaltsüklit, hoiab ära piinava PMSi,
väldib keemilist hormoonasendusravi menopausi ajal ja reguleerib
hormoone suunava kilpnäärme talitlust.
Põhiline
mure kilpnäärme alatalitluse korral on patsiendi suutmatus kaalu
langetada. Mõned uuringud viitavad, et selle põhjuseks on
veresuhkru ja insuliini taseme kõikumine.
Maca
võib olla suureks abiks insuliinitaseme kõikumise vähendamisel,
seega piirata söömissõltuvust ja ülemäärast magusaisu, kuna
aitab tasakaalustada kõiki endokriinseid näärmeid, sealhulgas ka
kõhunääret.
Veresuhkru
alanemisest ja insuliinitaseme kõikumisest tingitud
liigemotsionaalsus või väsimus lõpevad maca pulbri kasutamisel
samuti.
Maca
parandadab sportlikke saavutusi, tõstab vitaalsust. Maca tugevdab
immuunsüsteemi, mõjub antioksüdatiivselt ning tõstab toonust ehk
mõjub kroonilise väsimuse vastu väga hästi.
 |
| Maca pulber. Foto: netist. |
Postitus
on kokku pandud:
Kasulik
kirjandus:
