Teisipäev, 11. oktoober 2016

Kilpnäärme alatalitus ja kilpnäärme talitust mõjutavad toiduained.



Kilpnäärme alatalitluse sümptomiteks on:

väsimus/kurnatus/unisus, ka pärast korralikult magatud ööd
külmatunne
ärevushäired
meeleoluhäired/depressioon
kaalutõus
iiveldus
häälekähedus/hääle madaldumine või kuiv köhimine
peavalud
haprad küüned
juuste hõrenemine ja kuivad juuksed
kuiv ja ketendav nahk
kehv immuunsus
aeglane südametöö
mälu halvenemine
lihaskrambid
kontsentratsiooni häired
menstruatsioonitsükli häired
võib esineda aneemiat
isutus ja seedeprobleemid
koormustaluvuse halvenemine

 Kilpnääre reguleerib kogu ainevahetust ja seetõttu on alatalitluse puhul soolestiku tegevus sageli aeglustunud ja inimene võtab kaalus kiiresti juurde, on väsinud ja masendunud.
 Masendus on kilpnäärme alatalitluse puhul vägagi levinud, kuid vaid harva uuritakse masenduse üle kurtva patsiendi puhul tema kilpnääret.
 Meil on tulnud sellest kilpnäärme alatalituse grupis ka juttu ja ehmatusega tõdesime, et meist peaaegu kõigile on mingil eluetapil välja kirjutatud antidepressandid. Tegelikkuses on aga süüdlaseks hoopis kilpnääre, mis ei tööta korralikult.

Antidepressandid. Foto: netist.
 Samuti on enamusel probleemiks ka kõrgenenud kolesterooli tase. Pole ka ime, sest kui kilpnäärme hormoone on küllaldaselt, muutub kolesterool, eriti nn halb kolesterool, ensüümide toimel elutähtsateks vananemist aeglustavateks hormoonideks. Keha vajab neid aineid, et hoida ära südamehaigusi, dementsust, ülekaalulisust, vähki ja teisi haigusi. Kilpnäärme alatalitluse korral ei muutu kolesterool nendeks hormoonideks ja selle tagajärjel tõuseb kolesteroolitase, hormoonide tase omakorda aga langeb.

 Lisaks veel eelnevalt loetud sümptomid. Pole just eriti lihtne haigus, eksole?! Õnneks saab aga väga palju ära teha ka õige toiduvalikuga.


Kilpnäärme talitlust mõjutavad toiduained:
 Uurimused on näidanud, et leidub toiduaineid, mis võivad kilpnäärme talitlust kas ergutada või aeglustada.

 Kookosõli stimuleerib kilpnäärme talitlust, mistõttu paraneb ainevahetus, kolesteroolist moodustuvad hormoonid ja langeb kolesteroolitase, inimene muutub energilisemaks ja paraneb meeleolu. Sellise tulemuse annab siiski vaid külmpressitud kookosõli, mitte toidupoes müüdav kookosrasv. Lisaks on külmpressitud kookosõlil muidki tervistavaid omadusi.
Külmpressitud  kookosõli. Foto: netist.
 Maisi ja soja kõrval tekitab kilpnäärme talitlushäireid viljas sisalduv gluteiin, mis muu hulgas võib põhjustada ka kilpnäärmepõletikku. Kilpnäärmepõletikule järgneb sageli alatalitlus.
 Sageli esinevad tsöliaakia ja kilpnäärme alatalitlus koos, kuid arstid ei pööra sellele piisavat tähelepanu, et nimelt teraviljas sisalduv gluteiin põhjustab kilpnäärmepõletikku.

 Lisaks kookosõlile stimuleerivad kilpnäärme talitlust merevetikad, põisadru, spiruliina, klorella, arooniamarjad, aminohape türosiin. Ka kanamunas leidub üsna palju joodi, mis stimuleerib kilpnääret.

Mustad aroonia marjad. Foto: netist.
Jood ja kilpnääre.
 Jood on jooditürosiinile sama oluline kui kroom insuliinile, raud hemoglobiinile või seleen glutatiooniperoksüdaasile.
Kui kilpnäärmes on piisavalt looduslikku joodi, siis sinna “ei mahu enam” radioaktiivset joodi. Kui inimesel on joodi puudus, siis radioaktiivne jood täidab selle “puuduva osa”. Kilpnääre ei saa aru, et tegemist on radioaktiivse joodiga.

 Jood on osa kilpnäärme hormoonidest ning on vajalik nii inimestele kui loomadele. Joodi esineb nii vees, toitainetes ning vähemal hulgal orgaaniliselt seotuna aminohapetega.

 Jood on ülioluline mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima (ilma joodita immuunsüsteem ei hakka tööle). See on ainus mikroelement, mis kaitseb organismi kõikide stressi ja radiatsiooni liikide vastu. Seda ei saa millegi vastu vahetada, see on meile vajalik nagu vesi ja õhk. Elu ilma joodita pole võimalik.

 Jood peaks olema kohustuslik ning lahutamatu päeva toitumisratsiooni osa. Joodi on vaja organismi “küttekeskuses” ja kilpnäärme haiguste ennetamiseks. Struuma tekib sageli neil, kes ei saa piisavalt joodi.

 Jood osaleb rasvade, valkude, süsivesikute ainevahetuses, on vajalik kasvule ja psüühilisele arengule, mõjutab vereringeorganeid ning osaleb vee- ja elektrolüütide tasakaalus.
Vetikate salat. Foto: netist. 
Suitsetamine ja kilpnääre.
 Paljud suitsetajad on proovinud suitsetamisest loobuda, kuid kehakaalu tõus ja masendus sunnivad neid jälle sigarettide järele haarama. Kehakaalu tõus ja masendus tulenevad suures osas sellest, et nikotiin on stimuleerinud kilpnäärme talitlust ja kui nüüd kilpnääre jääb ühtäkki lisastimulaatorita, hakkab seda vaevama alatalitlus. Tulemuseks on tüüpiline ainevahetuse aeglustumine, kehakaalu tõus ja masendus.
Esineb teisigi sümptomeid, kuid kõige rohkem probleeme valmistavad just nimetatud nähud. Seepärast peaks inimene, kes soovib suitsetamisest loobuda, hakkama kasutama selliseid toiduaineid ja lisatoitaineid, mis aktiveerivad kilpnäärme tööd.

Miks kilpnäärmehaigused sagenevad?
 Põhjuseid on ilmselt palju, kuid oma osa on kindlasti maisi ja eelkõige soja tarbimise kasvul. Aasialased on kasutanud sojat fermenteeritult, nii et soja koostisosad muutuvad hästi seeditavateks, ka on nad alati kasutanud rohkesti merevetikaid.
 Teine põhjus on arvatavasti teravilja töötlemine ja gluteiini osakaalu suurenemine.
 Ka inimese leiutatud mineraalsool ajab kilpnäärme segadusse ja võib mõnel inimesel põhjustada südame rütmihäireid mineraalainete rikutud tasakaalu tõttu. Kõige parem ja tervislikum on ehtne puhastamata meresool.
Himaalaja roosa sool. Foto: netist.
 Samuti on fluori, broomi ja kloori lisandumine meie elukeskkonnas üks peamisi kilpnäärme ainevahetuse aeglustajatest ja süvendavad joodi puudust organismis.  Sellepärast vahetasin minagi tavalise hambapasta fluoriidivaba hambapasta vastu. Kirjutasin sellest ka oma selles postituses.
Fluoriidivaba hambapasta. Foto: netist.
 Hambapasta reklaamides võib kuulda, et fluor on meie hammastele kasulik aga meile ei räägita kuidas fluor mõjutab kilpnäärme tööd. Fluor takistab joodi jõudmist kilpnäärmesse ja sellisel juhul kilpääre ei saa korralikult töötada. Samuti lisakilpnääre, mis reguleerib kaltsiumi-fosfori ainevahetust, on tundlik fluorile. Käbinääre, mis reguleerib vananemist ja melatoniini toodangut, võib olla tundlik fluori mõjudele.
 Fluor on mürgisem kui plii ja ainult natukene vähem mürgine kui arseen! Hambapastades kasutatud fluor on alumiiniumitööstuse jääkaine.On märkimisväärne, et nii väikese koguse fluoriga, mille me saame hommikul ja õhtul hambaid harjates, on võimalik saada juba kilpnääret pärssiv efekt.

 Fluoriide leidub: putukatõrjevahendites, ravimites, suuloputusvahendites, hambapastades, hambaniidi koostisainena, kraanivees, tees, odavates veinides, fluoritablettides, roti- ja tarakanimürgis, valuvaigistites, hüpnootilise ja psüühilise toimega preparaatides ning sõjaotstarbelises närvimürgis.

 Fluoroplasti ehk tefloni kasutatakse keemiliselt väga vastupidava materjalina keedupottide või pannide vooderdisena. Viimasel ajal on hakatud rääkima ka teflonmaterjali kahjulikkusest ja soovitatud need vahetada kas malmi või keraamiliste pottide vastu.

 Üks suur põhjus, miks kilpnäärme probleemid sagenevad, on laiaulatuslik broomi kasutamine tööstuses. Broomi on tuletõkkeainena kangastes, lasteriietes, uues mööblis, madratsites. Samuti kasutatakse seda antibakteriaalse vahendina basseinides, põllumajanduses, teatud karboneeritud jookides, pagaritööstuses USA-s. Kui näiteks USA-s veel 1960. aastatel ühest leivatükist saadi 150 mikrogr joodi, siis nüüdseks on pagaritööstus asendanud joodi broomiga, mis siis võistleb joodiga samade retseptori paikade eest. Broom suurendab joodi eritumist organismist ja kui meil ei ole joodi, siis broom kinnitub retseptoritesse, kuhu tegelikult peaks kinnituma jood, tekitades sellega suuri probleeme.
 Kloori lisatakse basseinidesse ja sageli joogivette.

Joodi igapäevane vajadus.
 Ametlik soovitus on 150 mikrogrammi joodi päevas.
Poes on müügil ka jodeeritud sool aga on kindlaks tehtud, et jodeeritud soolast vaid 10% on bioomastatav. Nii, et suht mõttetu on jodeeritud soola osta ja loota, et sellest olulist abi oleks. Lisada tuleks oma toidusedelisse ka joodirikkaid toiduaineid.
Spirulina ja klorella. Foto: netist.
 Jood on vajalik nii kilpnäärme tööks, ka kõikide muude hormoonide tööks. Kilpnäärmes on joodi kõige suurem kogus, kuid seda leidub ja on vajalik süljenäärmetele, rinnanäärmetele, munasarjadele, eesnäärmele, silmadele, ajule jne.

 Joodipuudus tekitab ainevahetuse tõsiseid häireid, aitab kaasa nii hüpotüreoosi arenemisele kui ka immuunsuse vähenemisele. See on üks kilpnäärme hormoonide koostisosadest. Selle elutähtsa mikroelemendi puudus on paljude haiguste varjatud põhjuseks.
 Vananedes toob maohappesuse ja ensüümitoodangu vähenemine kaasa joodi imendumise häireid ning see omakorda tekitab ka teiste elundite joodi puuduse.
 Soovitatud päevane tarbimiskogus 150 μg sisaldub keskmiselt 150 g tursas või suitsulõhes või 160 g juustus.  Joodi sisaldavad kõik mereannid (kalad, krevetid, vetikad, merikapsas jms)
Sügavkülmutatud mereandide kokteil. Foto: netist.

 Tsink mängib suurt rolli kilpnäärme hormoonide tootmisel. Ilma tsingita ei ole võimalik inaktiivset T4 hormooni muuta aktiivseks T3 hormooniks. Samuti vajab piisavalt tsinki hüpotalamus ehk aju osa, mis on närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi kõrgem keskus, et ajuripatsi kaudu mõjutada kilpnäärme tööd. Madal tsingi tase kehas võib viia kilpnäärme alatalitluseni ja kehas leiduvate kilpnäärme hormooni retseptorite aktiivsuse languseni.
 Kaks aastat varem avaldasid Pennsylvania ülikooli teadlased uuringu, mille kohaselt naisüliõpilastel paranes tsingi toidulisandi tarbimisel kilpnäärme hormoonide tase ning puhkeaja ainevahetuse tase.
 Tsingi looduslikud allikad on austrid, punane liha, koorikloomad, maks, munad, juust, idandid, kliid, täisteraviljatooted, pähklid, rosinad, kõrvitsaseemned.

Idandid. Foto: netist.
 Seleen aitab kilpnäärmehormoonil türoksiinil (T4) konverteeruda aktiivvormiks trijoodtüroniiniks (T3).
Piisab vaid ühest pisikesest pähklist päevas, et seleenipuudust ja sellega kaasnevaid tõbesid ennetada.  Parapähkel sisaldab nimelt rohkem seleeni kui ükski teine vili, suurusest olenevalt võib ühes pähklis oleva seleeni kogus küündida lausa 95 mcg-ni, mis katab pika puuga täiskasvanu soovitusliku päevase seleeniannuse, milleks on vaid 55 mcg.
 Seega võiks parapähkel olla suurepäraseks lisandiks kõikide kilpnäärme alatalitluse all kannatavate inimeste menüüle.
Parapähkel ehk Brasiilia pähkel. Foto: netist.
 Arvutiga töötavatel inimestel soovitatakse süüa 1 parapähkel päevas. Need kaitsevad organismi rakke vananemise eest ja neil on vähivastane toime.

 Maca kasulikkusest kilpnäärmele ma kirjutasin juba selles postituses.
 Maca normaliseerib naiste menstruaaltsüklit, hoiab ära piinava PMSi, väldib keemilist hormoonasendusravi menopausi ajal ja reguleerib hormoone suunava kilpnäärme talitlust.
 Põhiline mure kilpnäärme alatalitluse korral on patsiendi suutmatus kaalu langetada. Mõned uuringud viitavad, et selle põhjuseks on veresuhkru ja insuliini taseme kõikumine.
Maca võib olla suureks abiks insuliinitaseme kõikumise vähendamisel, seega piirata söömissõltuvust ja ülemäärast magusaisu, kuna aitab tasakaalustada kõiki endokriinseid näärmeid, sealhulgas ka kõhunääret.
 Veresuhkru alanemisest ja insuliinitaseme kõikumisest tingitud liigemotsionaalsus või väsimus lõpevad maca pulbri kasutamisel samuti.
 Maca parandadab sportlikke saavutusi, tõstab vitaalsust. Maca tugevdab immuunsüsteemi, mõjub antioksüdatiivselt ning tõstab toonust ehk mõjub kroonilise väsimuse vastu väga hästi.
Maca pulber. Foto: netist.

Postitus on kokku pandud:



Kasulik kirjandus:















Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar