Kohvi. Poolt või vastu?

 Kaalulangetajate grupis tuli juttu, sellest, et kohvi joomine võib takistada kaalulangetamist. Ka AIP toitumises oli kohv keelatud nimekirjas. Kuna AIP toitumises tuleb välistada kõik põletikku tekitavad toiduained, siis tuli ka kohvist loobuda. Pidasin kuu aega kohvita kenasti vastu. Aga AIP toitumise lõppedes haarasin jälle käe kohvitassi järele. Enamasti piirdun päevas vaid ühe kruusi (300 ml) kohviga. Kuigi minu kohv on ikka tõesti üsna kange. Aga kuidagi ei suudaks sellest hommikusest kohvikruusist loobuda. Õnneks joon väga, väga harva veel päeva jooksul kohvi. Kas kohvi joomine on siis tõesti kahjulik?

 Nüüd otsustasingi netist kokku koguda kogu tõed kohvi kasulikkuse ja kahjulikkuse kohta. Mis siis on õige? Aga lugege ise:

Foto: netist.

Kohvi ja kofeiini ebasoodsad mõjud:

*Kohv viib organismist välja ohtrasti vett ja koos sellega hädavajalikke mikroelemente nagu raud, magneesium, fosfor, naatrium ja kaalium. Suurel hulgal röövib kohv meilt ka kaltsiumi, nõrgendades sellega luustikku.

*Rohke kohvi tarbimine suurendab nurisünnituse riski, põhjustades mõnede uurijate arvates ka imikute kaasasündinud terviserikkeid ja suurendades hällisurma ohtu.

*Kofeiin tõstab vererõhku, kofestool ja kafeool aga suurendavad triglütseriidide ja halva kolesterooli hulka veres. NB! Kaht viimati nimetatud ainet ja nende mõju saab vältida kohvi filtreerimisega.

*Kofeiinivaba kohv pole sugugi ohutu, sisaldades kofeiini eemaldamiseks kasutatud mürgiste ainete jääke ning on seetõttu mõnede teadlaste arvates isegi halvem variant kui normaalkohv.

*Õhtune kohvijoomine takistab sageli uinumist ning muudab une katkendlikuks ja pinnapealseks.

Pilt: netist.

Soodsad mõjud:

*kohvijook kiirendab soolestiku peristaltikat, aidates vältida kõhukinnisust, kaugemas perspektiivis aga jämesoole vähktõbe. Ka võib mõned teadlaste arvates mõni kohvis leiduv seni tuvastamata aine takistada vähirakkude arenemist.

*Kofeiin aitab tõhusalt vältida sapikivide tekkimist

*Kofeiin ergutab ajutegevust ning suurendab töötamise aktiivsust ja motiveeritust

*Kofeiin aitab öistes vahetustes töötajatel, sõduritel, lenduritel jt ärkvel püsida

*Kofeiin parandab sportlikke tulemusi ja suurendab füüsilist vastupidavust

Kas peaks nüüd kohvijoomise maha jätma?

 USA meedikud arvavad nii: Kes pole siiani olnud regulaarne kohvijooja, sellel ei maksaks selleks hakata isegi ülalnimetatud positiivsete mõjude saavutamise eesmärgil. Kui aga otsustate kohvist täielikult loobuda, peaksite ette arvestama võõrutamise kõrvalnähtude ehk mõnepäevase halva enesetunde ja peavaludega. Ega kohvist peagi päriselt loobuma. Tarbige seda ergutavat jooki mõõdukalt ehk umbes kaks tassi päevas, soovitavalt ennelõunal, ning pidage oma toidusedel tasakaalus, siis pole tervisehäireid vaja peljata.

Foto: netist.

1. Kofeiin mõjub inimestele erinevalt.

 Olenevalt soost, rassist, kehakaalust ning isegi antibeebipillide tarvitamisest, võivad erinevad inimesed kohvi väga erinevalt metaboliseerida.

 Naiste kehas on kohvijoomisel ainevahetus reeglina kiirem kui meestel. Suitsetajate kehad töötlevad kofeiini kaks korda kiiremini kui mittesuitsetajad. Antibeebipille tarvitavad naised on kofeiini mõju all kauem, kuna nende keha metaboliseerib seda stimulanti umbes kolm korda aeglasemalt kui hormoonpreparaate mittekasutavatel naistel. Hormoonravimite tarvitajad võivadki üllatuslikult kogeda, et ei talu enam endisi kohvikoguseid. Ka rasedus vähendab kofeiini eritumiskiirust.

 Teiste rassidega võrreldes läheb asiaatidel kofeiini mõjude kõrvaldamisega rohkem aega. Nii võibki hüpoteetiliselt eeldada, et mittesuitsetav Jaapani mees, kes tarbib oma kohvi koos alkoholiga (millel on samuti kohvi ainevahetust aeglustav toime), on suure tõenäosusega kofeiinist viis korda kauem mõjutatud kui suitsetav, kuid alkoholi ja hormoonpille mittetarbiv eurooplanna.

2. Tumedama röstiga kohv sisaldab vähem kofeiini kui heledama röstiga kohv.

 Tumedam, rikkaliku maitsega kohv võib ju tunduda kofeiinirikkam, kuid tegelikult on tõene hoopis vastupidine väide. Kohvi röstimise protsess nimelt “põletab“ kofeiini vähemaks, seega peaksid vähem ergastava kohvinaudingu otsijad tarbimiseks valima pigem tumedama röstiga tassitäie.

3. Kohvijoomine võib aidata kaasa kaalutõusule.

 Mitte ilmaasjata ei öelda, et sagedane kohvijoomine jätab kehale sama jälje kui pikaajaline stressiseisund. Rohke kohvitarbimisega kaasneb adrenaalne kurnatus ja veresuhkru kõikumine, mis toob omakorda kaasa iha rasvaste ja suhkrurikaste toitude järele. Kohviga üleslöödud veresuhkur kutsub esile insuliinipurske, mille abiga veresuhkru tase jälle normaliseeritakse.

 Kahjuks kaasneb niisuguse üles-alla kõikumisega varem või hiljem nn ülekompenseerimine, mille puhul veresuhkru tase liiga madalale langetatakse. Tekkivate hüpoglükeemia nähtude (väsimuse, kurnatustunde, ärevuse, kätevärina, peavalude, ärrituse jmt) leevendamiseks valitakse reeglina järgmine tass kohvi, energiajook või suhkrurikas maiustus. Ja nõiaring hakkab otsast peale…

Foto: netist.

4. Kohvitaim on üks kõige enam taimekaitsemürkidega pritsitud kultuure.

 Kohvi kasvatamise lahutamatuks osaks on rikkalik herbitsiidide, pestitsiidide ja muude kemikaalidega piserdamine. Lisaks taimekaitsemürkidele lekivad kohvi sisse veel ka pinnasest pärit raskemetallid, mida sa mingil tingimusel oma kehasse ei taha. Kui juba kohvi tarbida, siis võiks oma tervise huvides hoolitseda ka selle eest, et tegu oleks mahedalt kasvatatud kohviga.

 Kui oled harjunud jooma aga kofeiinivaba kohvi, siis kontrolli, kas kofeiin on eemaldatud loomulikul teel või on selleks kasutatud karme kemikaale. Kofeiinivaba kohv sisaldab sageli isegi rohkem kemikaale kui tavaline kohv.

5. Kofeiin hakkab kehas toimima minutitega.

 Vastavalt Ameerika Unemeditsiini Akadeemiale läheb umbes 30–60 minutit, enne kui kofeiini mõju veres oma täiuse saavutab. Samas võib kohvi stimuleerivat mõju tunda juba 10 minutit peale joomist. 3–5 tunni jooksul eemaldab keha organismis olevast kofeiinist umbes poole, alles jäänud kofeiini mõju võib kesta aga veel lausa 8–14 tundi. Inimesed, kes kohvi regulaarselt ei tarbi, on joogi ergastava toime poolt rohkem mõjutatud.

 Uneprobleemide vältimiseks soovitavad uneeksperdid kofeiini tarbimise lõpetada vähemalt 8 tundi enne magamaminekut.

6. Kofeiini tarbimine, fertiilsus ja rasedus.

 Hiljuti tehtud uuringus selgus, et kofeiin mõjutab naiste rasestumisvõimekust, kuna vähendab munajuhade lihasaktiivsust. Kuna munarakk liigub munasarjadest emakasse just munajuhade kaudu, siis võib pärsitud liikumistempo põhjustada nii emakavälist rasedust kui ka seda, et munarakk ei jõuagi kohale.

 Närilistega läbi viidud katsed on näidanud, et kofeiinil on suurtes annustes loodet kahjustav ehk teratogeenne mõju. Kõige sagedamini põhjustas see stimulant just jäsemete väärarenguid. Kuigi kofeiin läbib hästi platsentaarbarjääri ja tungib lootesse, ei ole leitud tõendeid, et kofeiini tagasihoidlik tarbimine (kuni 150 mg päevas või 1,5 tassi kohvi päevas) suurendaks raseduse esimesel trimestril abortide sagedust või väärarenguid. Samas on mitmed uuringud näidanud, et rohkem kui 200 mg kofeiini päevas (2 tassi kohvi või 5 kofeiini sisaldavat karastusjooki) suurendab raseduse katkemise riski.

7. Energiajoogid sisaldavad vähem kofeiini kui tass kohvi.

 Vastupidiselt kartustele sisaldab enamik populaarseid energiajooke siiski vähem kofeiini kui klassikaline tassitäis musta kohvi. Kui ühes 240 ml tassis kohvis on olenevalt kangusest umbes 95–200 mg kofeiini, siis üks 250 ml Red Bull sisaldab vaid 76–80 mg kofeiini. Hoolimata kofeiini väiksemast sisaldusest ei tasuks siiski ära unustada, et energiajookides on lisaks stimuleerivale kofeiinile veel ka külluslikult suhkrut ja lisaaineid, mille koostoimete kohta teaduslikud uuringud puuduvad.

 Võrdluseks: 240 ml musta teed sisaldab 14–61 mg kofeiini ja sama suur tassitäis rohelist teed umbes 24–40 mg kofeiini. Erinevate jookide kofeiinisisaldusega võid täpsemalt tutvuda siin.

Foto: netist.

8. Kohv võib vähendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve riske.

 Uuringud kinnitavad, et kolme tassi kohvi joomine päevas võib vähendada või edasi lükata Alzheimeri tõvesse haigestumise riske. Vanemaealistel inimestel, kellel oli veres madalam kofeiini tase, oli suurem risk kogeda mäluprobleeme ja kognitiivse võimekuse langust. Igapäevane mõõdukas kohvitarbimine täiskasvanueas aitab seevastu langetada neurodegeneratiivsetesse tõbedesse jäämise ohtu.

9. Kofeiinivaba kohv ei ole tegelikult ilma kofeiinita.

 Kui arvad, et kofeiinivaba kohvi juues ei saa sa stimulandist mõjutatud, siis päris nii see kahjuks ei ole. Üheksat erinevat kofeiinivaba kohvisorti analüüsinud uurimusest selgus, et kõik peale ühe sisaldasid suuremal või väiksemal määral kofeiini. Doos varieerus keskmiselt 8,6 mg kuni 13,9 mg-ni, samas selgus ühest 2007. aastal tehtud raportist, et mõnel juhul võib kofeiinivaba kohvitass sisaldada isegi rohkem kui 20 mg kofeiini (võrdluseks, et tavaline kohv sisaldab 95–200 mg kofeiini 240 ml kohta ja purk Coca-Colat umbes 35 mg kofeiini).

 Kofeiini sisaldava “kofeiinivaba“ kohvi joomine võib kujuneda probleemiks inimestele, kellel on seoses tervislike seisunditega (neeru- ja maksahaigused, ärevushäire jmt) soovitatud kohvist hoiduda.

10. Kohv on östrogeense mõjuga.

 Kohvi tarbimist on seostatud rinnavähi suurenenud riskiga, kuna kohv sisaldab östrogeen-retseptori positiivseid kasvajaid stimuleerivat taimset östrogeeni (trigonelliini). Östrogeeni domineerimisega seotud konditsioonide nagu fibroidid, endometrioos, premenstruaalne sündroom jms puhul kohvi seega ei soovitata, kuna ärevuse ja adrenaalse kurnatuse tekitamise kõrval tõstab kofeiin hüppeliselt ka östradiooli taset. Ka viljastumisraskustega naised peaksid kohvist tingitud hormonaalseid kõikumisi kindlasti vältima.

11. Kofeiini leidub populaarsete jookide kõrval ka enam kui 60 taimes.

 Mitte ainult kohviuba ei sisalda kofeiini, vaid ka tee, koolapähklid, kakaooad ja teised taimed. Seda stimulanti leidub looduslikult paljude taimede lehtedes, seemnetes ja viljades, samuti lisatakse toodetele vahel laboratoorselt valmistatud kofeiini.

 Keskmiselt 98% kofeiinist tarbitakse siiski just jookide koostises. Ka teatud toidud nagu šokolaad (100 g piimašokolaadi sisaldab keskmiselt 12–20 mg kofeiini) sisaldavad kofeiini. Samuti võivad kofeiini sisaldada ravimid. Valuvaigistite ja kofeiini samaaegne tarvitamine võib ravimi toimet kuni 40% võrra tõhustada ning võib ühtlasi kaasa aidata preparaadi kiiremale absorbeerumisele.

Kakao. Foto: netist.

12. Kofeiin ja vererõhk.

 Regulaarse kohvitarbimise kõrgvererõhutõbe soodustav mõju on nüüdseks kindlalt ümber lükatud. 2005. aastal avaldatud uurimistöös hindasid Harvardi teadlased kohvitarbimise mõju 155 000 meditsiiniõele 12 aasta vältel. Tarbitud kohvikoguste ning kõrgvererõhutõve tekke vahel märkimisväärseid seoseid ei leitud.

 Analoogne meestega tehtud uuring näitas, et pikemaajaline kohvijoomine seostus küll väikese vererõhu tõusuga, kuid ei põhjustanud kõrgvererõhutõve teket. Seega, kuigi kofeiini tarbimine tõstab lühiajaliselt vererõhku, vabastades neerupealistest stressihormoone ning stimuleerides südamelihast, ei soodusta kofeiin kestval tarbimisel kõrgvererõhutõve teket inimestel, kel on normaalne vererõhk ega esine haiguse geneetilist eelsoodumust.

Kohvi joomine mõjutab sinu psüühilist, füüsilist ja emotsionaalset seisundit!

 Kohvi mõju on väga hästi kirjeldanud Gayle Reichler: “Juba paari minuti jooksul pärast kohvi joomist hakkab kofeiin mõjutama sinu kesknärvisüsteemi, päästes valla stressihormoonid, põhjustades “võitle või põgene” seisundi. Taoline reaktsioon annabki sulle ajutiselt justkui rohkem energiat. Kuid umbes paari tunni jooksul taoline organismi stressiseisund kaob ning stressihormoonid vähenevad ja sa tunned end veelgi väsinumana kui enne ning ka näljasena. Seega kiire energiatõus, mida sa tunned kohvi joomise tagajärjel on stressireaktsioon, mis on valla päästetud närvisüsteemi poolt. Taoline keha pidevalt sterssiolukorda viimine on äärmiselt kurnav kogu organismile.

Foto: netist.

Kofeiin ja kaalutõus.

 Kofeiin võib põhjustada kaalutõusu mitmel erineval moel. Kõige peamine seos kaalutõusu ja kofeiini vahel on see, kuidas kofeiin mängib meie veresuhkruga. Pärast kohvi joomist vabastab maks glükogeeni, mis tõstab veresuhkrut. Et alandada ohtlikult kõrget veresuhkru taset (vere glükoosi taset) vabastab pankreas insluliini. Konks siin on aga selles, et insuliin paigutab liigse glükoosi rasvarakkudesse. Mida rohkem liigset glükoosi veres, seda rohkem vabastatakse insuliini ja mida rohkem on insuliini, seda rohkem talletetakse glükoosi rasvana.

 Peale seda sinu veresuhkru tase langeb väga madalale ning see on veel üks põhjus kaalutõususks, sest kui veresuhkur langeb, tekib sul näljatunne. Paljud inimeseda arvavad, et kohvi joomine aitab vähendada isu, sest tõepoolest kohvi joomine lükkab näljatunnet edasi paari tunni võrra. Kokkuvõttes aga sööd sa siiski rohkem ja sugugi mitte enam tervislikku toitu, sest suure veresuhkru languse tagajärjel himustad sa just kiireid süsivesikuid (pasta, riis, sai,, saiakesed, koogid, küpsised, šokolaad).

Ohud kohvitassis.

 Kohvi peamine koostisosa kofeiin (1,3,7 trimetüülksantiin) on kõige laialdasemalt tuntud farmakoloogiline aine maailmas. Tema peamine toime on stimuleerida kesknärvisüsteemi. Ülemääraste koguste puhul aga tõuseb ka negatiivsete kõrvalnähtude tase, näiteks nagu:

• tujukõikumised
• depressioon
• krooniline põletik
• ärrituvus
• kiirenenud südame töö
• paanikahäired
• laienenud pupillid
• kõrge vererõhk

Pärnaõie tee. Foto: netist.

Kofeiin ja naha olukord.

 Tanniin – tanniini leidub lisaks kohvile ka rohelises ja mustas tees. Tanniin blokeerib kudede poorid, takistades toitainete saamist. Lisaks häirib tanniin naha niiskustasakaalu, muutes selle kuivaks ja kahvatuks.

 Dehüdratsioon – lisaks tanniinile viib kehast vedelikku välja ka kofeiin. Tihe kofeiini tarvitamine viib kehast välja ka arvestatava koguse väga vajalikke toitaineid.

Akne – kohvi toksiline efekt maksale võib põhjustada ka aknet, kuna maks ei suuda enam verd puhastada nii efektiivselt.

Kus leidub veel kofeiini?

 Ohutu kofeiini kogus on keskmiselt 100mg päevas. Üks tass kohvi aga sisaldabki juba keskmiselt 90-145 mg kofeiini. Selline suur kõikumine sõltub ka valmistusviisist, filtrikohv sisaldab rohkem kofeiini ja kannukohv vähem.

 Päris arvestatavas koguses kofeiini sisaldab ka must ja roheline tee. 240ml musta teed sisaldab keskmiselt 15-61mg kofeiini ja roheline tee 24-40mg koffeiini, sõltuvalt tee tõmbamise ajast. Samuti sisaldab väheses koguses kofeiini ka kakao, seega võib kohvist loobumisel aidata kakao joomine ja tume šokolaad. Neid võib tarvitada esialgu, kui tuleb väga suur kohvi isu.

 Kohvist loobumine võiks käia järg-järgult. Püüa esialgu vähendada kohvi joomise kordi. Minul oli lihtsam loobuda hommikusest kohvist, millega alustasingi esimestel päevadel ning seejärel pealelõunasest kohvist. 4-5 päeval, kui olin kohvist loobunud tundsin suurt uimasust ja peavalu ning lubasin endale siiski pool tassi kohvi. Uimasuse vastu aitab väga hästi ka väljas liikumine ja kerge trenn.

Roheline tee. Foto: netist.

Kohvi asemel.

 Ei soovita kasutada kofeiinivaba kohvi sest sel juhul on kofeiinist vabanemiseks töödeldud kohvi teatud kahjulike ühenditega.

Kohvi asemel proovi näiteks võilille juure kohvi, sigurijooki, lagritsajooki. Soovitav on tarvitada ka Pukka puhastavaid teesid ning ka neid huvitavaid superteesid.

 Kohvi asemel võib tarvitada ka väga maitsvaid vürtsiteesid.

Kohvi asenduseks sobib hästi ka see ülimaitsev šokolaadi smuuti, kuna kakao sisaldab ka veidi koffeiini, siis vähendab selle joomine ka kohvist loobumisel tekkivaid kõrvalnähte. Maca pulber annab elujõudu ning kanepiseemned annavad täisulikus vahekorras asendamatuid rasvhappeid.

 Ilusama naha, kiirema kaalukaotuse ja parema enesetunde nimel pole ju palju loobuda igapäevasest kohvi tarvitamisest?

Veel infot kohvi kohta: siit, siit, siit ja siit.