Facebooki kilpnäärme grupis jagati seda asjalikku artiklit, mis on koguni eestikeelne. Kopeerin selle täies mahus siia endale ka. Artikli leiab siit.
Miljonid inimesed on hädas kilpnäärme alatalituse sümptomitega, aga arsti juurde minnes palutakse neil võtta ravimeid ja kolme kuu pärast uuesti kontrolli tulla. Paraku on tegemist levinud tervishoiumudeliga.
Probleem on selles, et enamikul inimestel püsivad kilpnäärme alatalituse sümptomid isegi ravimite võtmisest hoolimata. Nad on sunnitud elama selliste rammestavate sümptomitega nagu kurnatus, depressioon, ärevus, juuste väljalangemine, kaalutõus ja nahaprobleemid. Haiglast on neil inimestel vähe lootust abi leida.
Kilpnäärmeravimid on tavaliselt valmistatud sünteetilise T4-kilpnäärmehormooni kujul. T4 on peamine kilpnäärmehormoon, mida inimkeha loomulikul teel toodab, aga see hormoon tuleb esmalt muuta T3-ks, et keha seda omastada saaks.
Ma kirjutasin veebilehel MindBodyGreen artikli, mis kirjeldab detailselt kilpnäärme alatalituse kõiki tekkepõhjuseid, mida tavaline ravimudel ei kontrolli. Artikli avaldamisest saadik olen ma saanud rääkida üle kogu maailma elavate sadade inimestega, kes võtavad kilpnäärme töö asendamiseks hormoone ja kellele öeldakse, et see on "normaalne", kuigi neil ilmnevad endiselt sümptomid. Need inimesed teavad, et nende enesetundes pole midagi normaalset.
Kuna kilpnäärme füsioloogia on nii keeruline, siis leidub harva – kui üldse – mingi "võlutablett", mis probleemi ära kaotaks. Suurem osa kilpnäärme alatalituse käes vaevlevaid inimesi kogevad ka mingit liiki autoimmuunreaktsiooni. See tähendab, et nende immuunsussüsteem peab kilpnääret ekslikult vaenlaseks ja ründab seda.
See immuunsüsteemi regulatsioonihäire võib põhjustada kehas süsteemset põletikku. Põletik on keha loomulik vastus vigastusele, aga kui põletiku allikat – siinkohal autoimmuunreaktsiooni – ei ravita, siis ei katkegi süsteemse põletiku nõiaring mitte kunagi.
Patsiendi tervise taastamiseks tuleb esmalt lahendada autoimmuunsuse korduva mustri ja põletiku problemaatika. Keha saab kilpnäärmehormooni tõhusalt ära kasutada alles siis, kui sellised probleemid on seljatatud.
Vaatame seda meeles pidades viit peamist põhjust, miks kilpnäärmeravim sind terveks ei tee.
1. Kilpnäärmeretseptorite vähenenud tundlikkus.
Iga rakk sinu kehas on ääristatud kihi ehk membraaniga, mis koosneb küllastunud rasvast ja kolesteroolist ning mida kutsutakse lipiidseks kaksikkihiks. See kiht on tervise seisukohast ülioluline. Membraanil paiknevate retseptorite ülesanne on suhelda hormoonirakkudega. Põletik rakkudes võib põhjustada rakumembraani jäikust ja "tuimust" ehk vastupanu retseptoritele. Sinu keha võib küll toota piisavalt kilpnäärmehormooni ja isegi sinu kilpnäärmehormooniravimi annus võib olla piisav, aga kui sinu rakud ei suhtle hormooniga, siis ei kao ka sümptomid mitte kuhugi.
2. Kilpnäärmehormooni vähenenud muutumissagedus.
Põletik vähendab passiivse kilpnäärmehormooni T4 muutumist selle bioloogiliselt aktiivseks ja kasutatavaks kujuks ehk T3-ks. Kõnealune hormoonimuutus leiab aset peamisel maksas ja maos. Inimkeha on intelligentne ja keeruline süsteem. Kilpnäärmehormoonide korraliku töö tagamiseks on vajalik ka keha teiste elundkondade normaalne talitus.
3. Kõrge pöörd-T3 tase.
Kui sinu keha kannatab kroonilise stressi all, võib see toota suurel hulgal hormooni nimega pöörd-T3, mis on kilpnäärmehormooni passiivseim kuju. Seda hormooni ei ole võimalik muuta T3-ks, mis tähendab, et ka sel puhul ei ole probleem kilpnäärmehormooni puuduses, vaid selle muutmises T3-ks. Põhjuseks on krooniline stress ja põletik.
4. Aju ja kilpnäärme vahelise suhtluse vähenemine.
Kilpnääre ei tegutse omavoliliselt, vaid saab informatsiooni sinu ajult, täpsemalt öeldes hüpotalamuselt ja ajuripatsilt ehk hüpofüüsilt. Mõtle oma kilpnäärmest kui aju alluvast, kes kuulab ainult aju käsku. Seda ühendatud suhtlusvõrku nimetatakse hüpotalamuse-ajuripatsi-kilpnäärme (ehk HPT) teljeks. Krooniline stress, autoimmuunreaktsioon ja põletik võivad kõik sellele suhtlusvõrgule negatiivselt mõjuda.
5. Seleenipuudus.
Seleen on tervise seisukohast ülioluline mikroelement. See mängib tähtsat rolli kilpnäärmehormooni muutmises ja hormooni üldises toimes. Kuigi seleenipuudus täiskasvanutes on haruldane nähtus, esineb seda mõnikord patsientidel, kelle puhul ilmnevad ka põletikulised tegurid nagu seedetrakti haigused. Seleeni leidub pähklites, lihas, kalas ja munades.
Tervisesõnum kõrva taha panekuks:
Kõigi nende probleemide ühiseks nimetajaks on põletik. Lisaks on põletik ka ühine nimetaja kõigi krooniliste haiguste puhul. Kui ma räägin siin süsteemsest põletikust, siis ei viita ma paistes pahkluule ega suvalisele valule, vaid madala astme põletikule kõikjal sinu kehas asuvates rakkudes.
Põhjalik haiguslugu ja laboritestid võivad määrata põletiku tekkepõhjuse, olgu siis tegemist kroonilise põletiku, toksilisuse, toidutalumatuse, autoimmuunreaktsiooni või mingi kooslusega eelnimetatutest. Tervise tõeliseks taastamiseks tuleb esmalt kõrvaldada põletiku allikas.
http: www.mindbodygreen.com
Tõlkinud: Joonas Orav
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar