Mulle saatis grupiõde Facebooki messengeri selle artikli. Mina olin sellest juba teadlik aga kuna artikkel on tõesti väga asjalik, siis kopeerin selle siia ka. Paneb mõtlema, eksole. Ega ilmaasjata kilpnäärmehaiguste ja autoimmuunhaiguste korral soja toidumises keelatud toiduainete nimekirja pandud pole.
 |
| Sojaoad. Pilt: originaalartiklist. |
Viimastel aastakümnetel on sojast saanud oluline toksiliste ainete allikas inimeste jaoks. Peamist rolli mängib loomulikult see, et 99% toodetavast sojast on geneetiliselt modifitseeritud, kuid ka mahedalt kasvatatud ja modifitseerimata soja puhul on mitu probleemi. Mugavaid eelvalmistatud ja pakendatud toite tarbides on soja vältimine peaaegu võimatu. Kuid soja võib olla nisu järel üks enim varjatud ja otseseid terviseprobleeme tekitav aine. Allpool 12 põhjust, miks püüda vältida igapäevast soja tarbimist.
Soja võib vähendada mineraalide imendumist.
Fütiinhape sisaldub väga paljude seemnete kestades ning fütaatide sisaldus ei ole sojas paljudest teistest ubadest ja pähklitest oluliselt suurem. Probleemi võib tekitada aga see, kui tarbime sojat suures koguses. Kui lisaks pooltoodetele tarbida ka sojapiima, tofut ja teisi sojatooteid, siis on tarbitav fütaatide kogus võrreldamatult suurem sellest, mida me teistest pähklitest ja seemnetest saada võime.
Fütiinhappe mõju raua imendumisele on põhjalikult uuritud ning mida suurem on toiduga saadava fütiinhappe kogus, seda enam halvendab see kehas raua ning teiste oluliste mineraalide nagu tsingi, kaltsiumi, magneesiumi ja vase imendumist.
Soja põhjustab lastel kasvuprobleeme.
Sojas sisalduvat fütiinhapet ei ole võimalik neutraliseerida tavapäraste meetoditega, nagu leotamine ja idandamine või pikk aeglane küpsetamine. Fütaatide mineraale siduv toime kombineerituna fütoöstrogeenide ja mitmete saasteainetega on tervist kahjustav lastele, keda söödetakse soja baasil tehtud piimaseguga. On leitud, et see pidurdab kasvu ning fütoöstrogeenide ja tavapäraselt kasvatatud sojas leiduva arseeni kombinatsioon on kartsinogeense toimega.
Sojas leiduvate taimsete östrogeeni-laadsete ainete kasulikkuse kohta on toodud esile mitmeid argumente, kuid laste jaoks on tegemist endokriinsüsteemi toimimist häirivate ainetega, mis mõjutavad kasvamist ja võivad põhjustada viljatust. Teadusuuringutes on leitud, et soja baasil valmistatud rinnapiimaasendajat saavatel beebidel on nõrgem immuunsüsteem ning toksikoloogid on hinnanud, et beebid võivad kõigest piimasegust saada viie rasestumisvastase pilli jagu östrogeenilaadseid ühendeid.
Soja võib olla vähki tekitava toimega.
Hiinlased ei söönud sojat mitte kunagi fermenteerimata kujul, nagu süüakse teisi kaunvilju, kuna soja sisaldab palju looduslikke toksiine, näiteks mitmeid seedeensüümide tööd pidurdavaid aineid mis võivad põhjustada tõsist soolestikuärritust, vähendada valkude seeduvust ning selletõttu vajalike aminohapete puudust. Loomade puhul on nähtud, et selline toitumine põhjustab pankrease suurenemist ning isegi selle vähki haigestumist.
Kuid Aasias on sojat aastasadu söödud?
Ühest küljest on soja seedeensüüme pidurdavat toimet vähendanud fermenteerimine. Kuid teisest küljest on Aasia riikides ka ülejäänud maailmast kõrgem söögitoru-, mao-, pankrease- ning maksavähi esinemissagedus. Sama loogika, mille põhjal on Aasia riikides madalam suguorganite vähkkasvajate sagedus, põhjendab seda, miks seal esineb rohkem seedesüsteemi ja kilpnäärme kasvajaid. Ning samas, traditsioonilise dieedi puhul tarbib keskmine jaapanlane siiski mitu korda vähem soja kui pooltooteid tarbiv ameeriklane.
Soja võib soodustada viljatuse teket.
Sojaoad sisaldavad looduslikku suguhormooni östrogeeni laadset ühendit, mis üsna kergelt seostub östrogeeniretseptoritega. Teadusuuringute põhjal on hoiatatud, et see võib põhjustada viljatust. On leitud ka, et soja tarbimine suurendab fütoöstrogeenide sisaldust lootevees nii mees- kui ka naissoost loodete arengu ajal. See võib juba looteeas häirida hormonaalsüsteemi funktsiooni ning põjustada poistel hilisemas eas viljatust.
D-glutamiinhape.
Glutamiinhape on mitmetes valkudes leiduv aminohape, mis tavaliselt esineb L-isomeerina. Sel kujul lõhustub see meie normaalse seedeprotsessi käigus ning moodustuvad erinevad glutamaadid, mis on täiesti ohutud ja vajalikud ühendid närvisüsteemi jaoks. Kuid soja sisaldab glutamiinhappe D-isomeeri, mida tööstuslikult erinevate protsesside abil lõhustatakse. Paljud inimesed on D-glutamiinhappele ja selle laguproduktidele väga tundlikud ning see võib põhjustada probleeme hingamissüsteemis, närvisüsteemis, lihastes, nahas, kuseteedes ning isegi südameprobleeme.
Kõrge alumiiniumi tase.
Selleks, et isoleerida tööstuslikuks kasutamiseks sojavalku, läbib soja alumiiniummahutites protsessi, millega püütakse mõningaid ebasoovitavaid koostisaineid eemaldada. Kuid selle käigus saastub soja alumiiniumiga, mis mõjutab tarbimisel kogu närvisüsteemi, eriti aju. Alumiinium mõjutab lastel aju arengut, põhjustades antisotsiaalset käitumist, õppimishäireid ja vanematel inimestel Alzheimeri tõbe ja dementsust.
Blokeerib kilpnäärmehormoonide tootmist.
Juba 1991. aastal leidsid Jaapani teadlased, et kõigest 30 grammi sojaube päevas ühe kuu vältel suurendas oluliselt kilpnääret stimuleerivate hormoonide tootmist. Kuna soja sisaldab kilpnäärmehormoone blokeerivaid aineid, siis reageerib keha sellele kilpnäärme talitluse suurendamisega. See põhjustab pikemas plaanis taastumatut kahju ning soja tarbimist on seostatud mitmete kilpnäärmeprobleemidega ja suurenenud joodivajadusega.
Põhjustab allergiat.
Soja on üks väga laialdane allergeen – seda peetakse üle maailma üheks kaheksast suuremast allergiad tekitavaks aineks. Sojas on leitud 28 erinevat valku, mis seostuvad IgE antikehadega. Oluline on ka see, et allergia välja kujunemise risk suureneb selle võrra, mida enam sa sojavalku tarbid. Hilinenud allergiline reaktsioon sojale on vähem äge kui näiteks reaktsioon maapähklitele või koorikloomadele, kuid seda esineb sagedamini.
Sojaallergia määramise teeb keerulisemaks see, et see võib esineda kaks tundi kuni mitu päeva pärast soja söömist. On leitud, et see tekitab unehäireid, voodimärgamist, kõrva- ja põskkoopapõletikke, ärrituvust, liigesevalusid, kroonilist väsimust, seedesüsteemi probleeme ja teisi sümptomeid. Toidutalumatus, -tundlikkus ja allergia on sageli koondatud ühe nimetuse alla, kuid neil on väga erinevad toimemehhanismid. Kui sojavalk tekitab gaase ja puhitust, siis ei ole see allergiline reaktsioon, kui seda võib tõlgendada hoiatusena ning võimaliku allergeenide tekitatud soolestiku kahjustuse näitajana.
Geneetiliselt modifitseeritud.
Iga koostisaine, mis on sojast toodetud, on 93% tõenäosusega GMO, juhul kui ei ole eraldi välja toodud, et tegemist on mahetootega. Ning isegi mahetoote puhul ei või täiesti kindel olla. Soja on üsna problemaatiline põllukultuur ning mitmel pool võidakse maheda soja nime all müüa tavapäraselt toodetud soja, eriti kui toodang pärineb Hiinast. Ning ka mahedalt kasvatatud soja puhul ei muutu asjaolu, et fermenteerimata kujul sisaldab soja looduslikult mitmeid toksilisi aineid.
Enamik soja on fermenteerimata.
Fermenteerimata kujul sisaldab soja kolme olulisemat inimesele kahjulikku ainet – fütaate, ensüümide pidurdajaid ning suguhormoonide laadseid aineid. Need on looduse poolt taimele antud kaitsemehhanism, et see saaks pikalt elada ja tõhusalt paljuneda, kaitstes bakterite, viiruste ja seente vastu. Kõigil taimedel on selliseid koostisaineid, kuid sojas on neid eriti palju. Kui neid fermenteerimise abil ei eemaldata, siis on soja üks viletsamaid toite, mida inimene süüa võib. Valdavalt valmistoitudes kasutatav sojavalk ning sojatooted on fermenteerimata sojast, mida on seostatud suure hulga erinevate terviseprobleemidega. Ainsad sojatooted, mis inimesele tarbimiseks sobivad, on fermenteeritud tooted, nagu natto, miso ja tempeh ning mõned fermenteeritud tofud, juhul kui need on tõepoolest mahedalt ja geenmuundamata sojast toodetud.
Pidurdab seedeensüümide tööd.
Kehas toodetakse toidu seedimiseks erinevaid ensüüme nagu amülaase, lipaase ja proteaase. Need aitavad erinevaid toitaineid lõhustada ja neil kehas imenduda. Fermenteerimata soja sisaldab trüpsiini ja teisi ensüümide inhibiitoreid, mille tõttu sojas sisalduvad valgud ja süsivesikud imenduvad väga halvasti. Kui ensüümid ei suuda toitu lõhustada, siis püüavad seda teha soolestikubakterid, mis põhjustavad ebamugavust, puhitust ja gaase. Eriti raskelt mõjub see inimestele, kelle seedeensüümid on nagunii vähenenud, nagu näiteks vanemaealistel inimestel.
Toksiline immuunsüsteemile.
Autoimmuunhaiguste esinemissagedus on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. On pakutud, et selle põhjuseks võivad olla keskkonnast saadavad östrogeenilaadsed ained. Nende hulka kuuluvad ka sojas leiduvad fütoöstrogeenid. On mitmeid uuringuid, mis näitavad, et neil ühenditel on immuunsüsteemi kahjustav toime. Fütoöstrogeenid vähendavad tüümuse (harknäärme) suurust ning luuüdiõõnsust, mis on peamised kohad, kus autoreaktiivseid (enda keha vastu pöördnunud) rakke hävitatakse.
Allikad: Prevent Disease, Wikipedia, NCBI, Weston Price, Mercola
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar