Hashimoto türeoidiit. Mis see on?

 Kaela eesosas paiknev liblikakujuline kilpnääre on elund, mis toodab hormoone ja reguleerib inimese ainevahetuse kiirust, kasvu ja arengut: kui kiiresti lööb süda, kuidas toimub toidu seedimine jm. Kilpnääre teeb tihedat koostööd ajuripatsiga (hüpofüüs), mis toodab kilpnäärme talitlust stimuleerivat hormooni TSH. See reguleerib kilpnäärmehormoonide T4 ja T3 tootmist ja vabanemist.

 Kilpnääre on tihedas seoses ka närvisüsteemiga. Stress ja ülepinge võivad mõjutada kilpnäärme tööd kuni talitlushäirete tekkimiseni. Samas võib närvilisus omakorda olla üks kilpnäärmehaiguse sümptomeid.

 Kilpnääre töötab vastavalt veres olevate hormoonide hulgale: kui hormoone on piisavalt, siis peatub uute valmistamine, kui aga tase langeb, alustab kilpnääre uuesti tööd.

 Kui kilpnääre toodab liiga palju hormoone, on tegemist kilpnäärme ületalitluse ehk hüpertüreoosiga. Kui hormoone on veres liiga vähe, on tegemist hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitlusega.

 Arvatakse, et kilpnäärmehaigusega inimeste osakaal on umbes 5 % maailma elanikkonnast, kusjuures naistel esineb häireid mitu korda tihemini kui meestel.

 Alatalitluse korral on TSH tase tõusnud ja kilpnäärme enda hormoonide T4 ja T3 kontsentratsioon vähenenud.

Kilpnääre. Pilt: netist. 

Hüpotüreoosile võivad viidata järgmised kaebused ja sümptomid:

• väsimus
• jõuetus ja nõrkus
• kaalutõus
• juuste väljalangemine
• haprad küüned
• kuiv nahk
• kõhukinnisus
• külmatunne
• hääle madaldumine
• menstruaaltsükli häired
• rasestumisraskused
• mälu halvenemine

 Kuna paljud neist sümptomitest võivad esineda ka teiste haiguste ja seisundite puhul, siis ainult nende olemasolu ei kinnita veel haiguse esinemist. Hüpotüreoosi diagnoosida saab siiski ainult verest määratud hormoonanalüüsi alusel.

 Kuidas kilpnääre annab endast märku, kui temaga on midagi lahti?
Kilpnäärme talitlushäirete korral ei ole alati kindlaid tunnuseid, sümptomid on suhteliselt üldised, ebaspetsiifilised, ja võivad iseloomustada ka muid haigusi, näiteks väsimus, nahakuivus, juuste väljakukkumine või muu. Tihtipeale ei tulda algul selle pealegi, et need tunnused võivad märku anda kilpnäärmemurest.

 Miks kilpnäärmemured kimbutavad juba väga noori inimesi?
Kilpnäärmehaigus võib olla kaasa sündinud, mistõttu uuritakse juba sünnitusmajas vastsündinute verd ka kilpnäärme suhtes. Millal pärilik haigus välja lööb, on iseküsimus. Kellel tuleb varem, võib-olla juba teismeeas; kellel hiljem või üldse mitte. Eks siin mängivad oma osa ka muud haigused, vigastused, viirused ja keskkonnamõjud.

 Kilpnäärme krooniline põletik on autoimmuunne haigus. See tähendab, et ühel hetkel millegipärast organismile omaenda rakud ei meeldi. Nii on ka kilpnäärmega: talle ei meeldi iseenda rakud ja ta hakkab nende vastu välja töötama antikehi kas raku sisemuse või membraani vastu. Need antikehad on nagu killerid, kellele organism annab käsu rakke hävitada. Nii tekibki kilpnäärme krooniline põletik.

 Kilpnäärmepõletik on üks talitusehäirete põhjusi.
 Kui kilpnäärmes esineb põletik ehk türeoidiit, võib see olla üks põhjustest, miks hormoonide tase on normist erinev - põletik segab kilpnäärme tavapärast tööd. Kõige sagedamini tekitab alatalitlust Hashimoto türeoidiit ehk kilpnäärme autoimmuunne põletik. Selle seisundi korral toodab organism ise antikehi, mis tekitavad kilpnäärmes põletiku.

 Enim esinev põletik on autoimmuunne türeoidiit, mille puhul hakkab keha (tõenäoliselt) mingi geneetilise häire tõttu tootma antikehi, mis kahjustavat omaenda tervet kude: kilpnääret. Koos autoimmuunse haigusega võib kaasa tulla nii ala- kui ka ületalitus. Naistel esineb neid haigusi meestest 5 korda rohkem.

 Autoimmuunne kilpnäärmehaigus. Kilpnäärme autoimmuunne protsess võib häiruda mitmel moel. Organismi immuunsüsteem töötab välja kilpnäärmevastaseid antikehi, mis hävitavad kilpnäärme tervet kude. Autoimmuunne protsess kilpnäärmes võib viia nii hüper- kui ka hüpotüreoosini. See on pikaajaline protsess ja esialgu ei pruugi inimesel mingeid kaebusi esineda.
 Diagnoosida saab haigust verest leitavate antikehade abil. Kui kilpnäärme töö on normis, siis inimene ravi ei vaja. Ravi on tarvis siis, kui kroonilise põletiku tagajärjel on tekkinud kilpnäärme üle- või alatalitlus.

L-Thyroxin. Pilt: netist.

 Kaalutõus ja väsimus

 Kilpnäärme alatalitlus on põhjustatud organismis olevatest kilpnäärme hormoonide vähesusest või puudusest, mille tulemusena aeglustuvad ainevahetus ja teised organismile vajalikud protsessid. Kaalutõus on üks kõige levinumaid ja märgatavamaid kilpnäärme alatalitluse sümptomeid.

Varajases staadiumis on sümptomid vaevu hoomatavad, nendeks on lisaks kaalutõusule ka väsimus, kuiv nahk, lihaskrambid ja mälu halvenemine. Samas võivad need sümptomid viidata ka depressioonile, fibromüalgiale ja paljudele teistele haigusseisunditele.

 Stressirohke elu mõjutab kõiki elundisüsteeme, ka kilpnääret. Kahjuks ongi omamoodi surnud ring: närviline elu on kilpnäärmele paha, haige kilpnääre aga võib teha elu närvilisemaks. Tekivad ebameeldivad tunded, mida algul ei oskagi kilpnäärme süüks panna. Kilpnäärmehaigus võib teha ärevaks ja tihti võivad selle põdejatel olla ka ärevushäired.

 Diagnoosimine

 Kilpnäärme kontrollimine ei ole keeruline ega valus, piisab vaid vereproovist. Kindlasti on kahtluse korral oluline kontrolli minna, sest kilpnäärmehaiguse ravimata jätmise korral võib seisund muutuda eluohtlikuks. Hormoonide üle- või alatootmine võib põhjustada tõsiseid südameprobleeme.

 Hüpotüreoosi välja ravida ei saa, küll aga aitab igapäevane asendusravi levotüroksiiniga hoida kilpnäärme hormoonide taseme normaalsena ning inimene saab elada sellist elu nagu tavapäraselt. Vajalik on selleks õige ravimiannus, mille määrab raviarst.

 Ei Hashimoto ega ükski teine autoimmuuntõbi pole põhjustatud mõne üksiku mineraali või vitamiini puudusest. Tegu on krooniliselt hõõguva ja immuunsüsteemi enda poolt algatatud põletikuga, mis on seotud väga erinevate keskkondlike mõjurite, lekkiva soole sündroomi ja geneetiliste eelsoodumustega. Hoolimata allopaatilise meditsiini skepsisest on võimalik remissiooni viia ka autoimmuunhaiguseid. Üks esimesi samme kilpnäärme turgutamiseks ja immuunsuse moduleerimiseks on vaieldamatult võõröstrogeensetest kemikaalidest hoidumine ja gluteenivaba menüü.

Loe lisaks: 

https://www.hingepeegel.ee/alternatiivravi/hashimoto-tureoidiit/hashimoto-tureoidiit-ehk-krooniline-autoimmuunne-poletik/

http://tervis.postimees.ee/4116867/kairi-bregadze-haruldane-haigus-olin-kohn-kui-piitsavars-ja-naost-punniline?_ga=2.39532324.647531830.1498331020-613043065.1498080991

http://toitumistarkus.ee/4905-2/

http://hellutreenib.blogspot.com.ee/2013/04/minu-kilpnaarme-alatalitlus-hasimoto.html

 Ja siin on tabel toiduainetest, mida kilpnäärme alatalituse korral vältida. Klikake pildile, et näha tabelit suuremalt ja selgemalt. 

  
 Ja siin on tabel toiduainetest, mida kilpnäärme alatalituse korral süüa tohib. Klikake pildile, et näha tabelit suuremalt ja selgemalt. 

 MINU KOMMENTAAR:
Oleme Facebooki kilpnäärme grupis sellest rääkinud mismoodi me lõpuks oleme diagnoosini jõudnud ja kui pikk ja vaevaline see protsess on olnud. Minul on võrreldes väga paljude teistega ikka suht kergelt see teekond veel läinud. Õnneks! Paraku on ikka ehmatavalt palju neid, kellel nii kergelt läinud pole!
 Enamasti jõuavad inimesed arsti juurde kilpnäärme haigusele omaste sümptomitega aga nagu eelpool juba kirjutasin, siis need sümptomid võivad viidata ka päris paljudele muudele haigustele. Arstid lihtsalt ei tule selle peale, et teha need mõned analüüsid veel. Tihtipeale kulub selleks aastaid enne, kui nad lõpuks on diagnoosi saanud ja õige igapäevase õiges doosis tabletiravi peale on saanud. Kahjuks on Eestis saada vaid üks rohi - L-Thyroxin. See aga kahjuks pole kõigile mõjunud. Ikka liiga paljudel on sümptomeid hoopis juurde tulnud või olukord veel hullemaks läinud! Meil Eestis aga lihtsalt pole ravimite nimistus rohkem võimalusi midagi muud välja kirjutada.  
 Teekond elamisväärsema eluni on väga paljudel väga raske olnud. See on ikka kohutav, kui paljudele on arstid kohe näkku ära öelnud, et inimene kujutab endale kõike ise ette. Et analüüsid on ju korras. Kilpnäärme analüüse pead kas korduvalt ise nuiamas käima või minema tegema neid tasulises kohas. Seda aga juhul, kui sa oled juba ise niipalju teadlikumaks saanud seda teemat uurides, et tead neid analüüse üldse nõuda ja tahta. 
 Kirjutasime kilpnäärme grupis ja saime tõsise ehmatuse osaliseks. Meist praktiliselt kõigile oli mingil etapil välja kirjutatud antidepressandid! Tegelikkuses aga oli meil kõigil hoopis kilpnääre haige. Täiesti absurdne! 
 Kui palju on neid haigeid enne mõnitatud! Vähe sellest, et seda võivad teha su oma lähedased, sõbrad, tuttavad, töökaaslased. Seda teevad süüdimatult ka arstid ise! Kujutage ette olukorda, kus te lähete arsti juurde abi saama aga teid lihtsalt julmalt mõnitatakse läbi. Et kujutad vaid kõike ette. Sul pole tegelikult midagi viga, analüüsid on ju korras. Sa oled lihtsalt ise laisk ja kindlasti õgid liiga palju ja oled nõrga tahtejõuga. Et enda süü, et kaalu langetada ei suuda. Ja sa poleks kogu aeg nii väsinud, kui teeksid sporti ja sööksid vähem. Mis valemiga tahaks küsida?! 
 Minul on vedanud. Ma olen kogu aeg suutnud täiskohaga tööl käia. Kuigi vahepeal on olnud perioode, kus töölt koju jõudes ma põhimõtteliselt kukkusin voodisse ja jäin hetkega magama. Minus ei jätkunud rohkemaks enam energiat. Kui mul tuleb peale tööpäevi kaks vaba päeva, siis esimene neist kulub erergiavarude taastamisele. Ei ole lihtsalt energiat, et ennast voodist välja vedada. Aga oli nii ehmatav lugeda, et mõnel on selline periood kestnud mitmeid kuid või kauemgi. Koolis on võetud akadeemiline, sest kui jõuadki ennast kooli vedada, siis meelde ei suuda sa ikkagi midagi jätta. Üks haiguse sümptomitest on ju mälu halvenemine. Ka minul on kodus arvuti kõrval nn teadetetahvel ja ilma mobiiltelefoni meeldetuletus ja märkmiku äpita ei saaks lihtsalt hakkama. 
 Kogu see eelnev kannatuste rada jääks olemata, kui need kilpnäärme analüüsid oleksid meile kättesaadavamad. Kui arstid meie kaebuste põhjal ka need analüüsid ilma nuiamata laseksid määrata ja me saaksime õige ravi võimalikult kiiresti. Kui paljud inimesed saaksid edasi õppida või tööl käia ja võimalikult elamisväärselt oma elu jätkata. 
 Kui arstid teaksid, et soovitus söö vähem ja liigu rohkem ei ole lahendus kilpnäärmehaiguste puhul. Et meie puhul toimib vaid kindel menüü ja paraku me ei tohiks toituda tüüpilise toidupüramiidi soovituste järgi ning kõike süüa. Kui arstid oleksid teadlikumalt milline toitumine kilpnäärmehaigetele sobiv on ja seda kõike ka kilpnäärmehaigetele räägiksid ja selgitaksid. Paraku ainult igapäevasest kilpnäärmehormoonide võtmisest ei piisa, et tagasi saada parem enesetunne ja energia. 
 Me loodame, et tõuseks teadlikkus sellest haigusest. Et see teekond elamisväärse elu juurde poleks enam nii pikk ja vaevaline.