Nonii. Pole olnud aega tükk aega siia midagi kirjutada. Nüüd võtsin ennast kokku ja leidsin aega selleks.
Hakkasin üleeelmine nädalavahetus chia seemnete kohta postitust kirjutama aga valmis ma seda ei jõudnudki. Kuna mul see inglise keel pole just väga käpas, siis tõlkimine võtab pisut aega. Tõenäoliselt jätkan selle postituse kirjutamisega sellel laupäeval. Siis on jälle vaba nädalavahetus ja loodan ka selleks aega leida. Tahan iga punkti juurde ka retsepti lisada ja see võtab pisut rohkem aega. Aga kuna teema ja retseptid on põnevad, siis kindlasti teen postituse lõpuni. Väga põnev igal juhul :)
 |
| Chia seemned. Pilt:netist. |
Toidupäevikut täidan ikka edasi ja jaanipäeva challenge-iga olen endiselt seotud. Lihtsalt pole olnud aega neid siia kirja panna. Ja siis mõtlesin, et kas ongi vaja enam? Nüüdseks on ju enam-vähem teada mismoodi see toitumine mul välja näeb. Retsepte, kui siia lisan, siis toitumisalase teabe lisan endiselt juurde. Kuna ma ju nagunii sisestan oma toidud ja retseptid endiselt Myfitnesspal-i.
Vahepeal olen jõudnud teha kapitaalset suurpuhastust, mille käigus leidsin diivani alt üles ühe saunakaalu. Ma ei mäletanud, et mul üldse selline kaal ka on. Olin selle täiesti unustanud. Millegipärast olin selle lükanud diivani alla ja ikka nii korralikult, et kätte sealt seda enam ei saanud. Ju ta sellepärast ära ununeski mul.
Mõtlesin, et vaatan kas töötab veel. Töötaski. Aga näitas 24 kg kergemat kaalu, kui reaalne kaal tegelikult on. Ma isegi ei kujuta ette mis valemiga ta sellist kaalu näidata suutis. Igal juhul AEG firma kaal ja mudel PW 5570 FA. Näitab Rakvere aiateibaid mitte reaalset kaalu. :D
 |
| Saunakaal AEG PW 5570 FA. Pilt: netist. |
Ma möllasin nii, et kogu mööbli ka tirisin oma koha pealt ära ja puhastasin kõik nurgad, mööbli tagused ja alused puhtaks. Ja siis läksin edasi kappide kallale. Ka need on nüüd laitmatus korras ja kõik üleliigne, mis on vahepeal kogunenud sai välja visatud. Kuidagi mõnusam aura on kohe kodus peale nii kapitaalset suurpuhastust. :)
Vahepeal olen mitut põnevat retsepti katsetanud. Kindlasti tahan need ka siia lisada.
Sai proovitud grillvõileiba LCHF moodi. Mmm, jummel, kui hea see oli. Täiesti petab ära, et polegi tegu tavalise saiaga.
 |
| LCHF grillvõileib. Pilt: Kadi Kõiv LCHF Eesti blogist. |
Siis tegin peekoni ümbrisega ja paprika täidise ning juustu kattega burgereid. Seda retsepti jagati LCHF Eesti Facebooki grupis ja see tundus nii põnev, et tõlkisin retsepti ära ja tegin järgi. Võrratult maitsvad ja näevad ka väga efektsed välja.
 |
| Peekoni ümbrisega ja parika täidise ning juustu kattega burgerid. Pilt: originaalretseptist. |
Siis tegin veel Tom Kha ehk kookospiima-kana suppi. Leidsin netist mingi hästi kiire ja lihtsa versiooni. Esimesel päeval oli see jumalikult maitsev. Aga järgmisel päeval tööl seda süües mõtlesin küll, et no mis supp see selline on, kus pole midagi sees peale kana ja kookospiima. :D Ühesõnaga järgmine päev seda suppi süües ma enam nii vaimustunud temast polnud. Kindlasti teen seda suppi veel aga midagi lisan juurde. Päris nii lihtsat versiooni ma enam tõenäoliselt ei tee. Aga retsepti lisan blogisse siiski. Eks igaüks vaatab siis ise, mida ta sinna juurde veel lisab.
 |
| Lihtne Tom Kha supp. Pilt: originaalretseptist. |
No ja siis sai ära proovitud veel röstitud kookose või valmistamine. Oh taevas, kui patuselt hea see on! :P Ja mind üllatas, et selle valmistamine nii ruttu ja kergelt käis. Selle retsepti lisan ka oma blogisse. Minu teada vist seda eestikeelset retsepti veel polegi kuskil. Aga võibolla ma lihtsalt pole leidnud? Igal juhul on see retsept, mida kindlasti jagada tasub. Seda hakkan kindlasti edaspidigi tegema. Lisaks igasugustele pähklivõidele, mille ise tegemist ma olen juba katsetanud ja mis on ka kõik hästi maitsvad välja tulnud. Lihtsalt ei teadnud, et ka kookosest saab nii võid teha. Njämm :P
 |
| Röstitud kookose või. Pilt: originaalretseptist. |
Nojah, aga kuidas siis kaaluga on läinud? Muudkui jahvatan siin maast ja ilmast aga sellest ei sõnagi. Nüüd siis lähemalt sellest ka.
Juhtus see, et ma olin vahepeal saavutanud selle kaalu, mida ma tavaliselt olen saavutanud, kui kaalu olen langetanud. Rohkem, kui 7,5 - 8 kg pole mul mitte kunagi elus varem õnnestunud saavutada. Misiganes algkaaluga ma siis alustanud olen. Isegi siis, kui kaalusin 68 kg oli 60 kg-ni jõudmine suht lihtne. Ja nii iga kord. Vot sellest neetud surnud punktist (minu puhul siis 7,5 - 8 kg) ma üle pole varem mitte kunagi saanud.
Ma juba aimasin ette, et siis võib tekkida takistusi ja nii ka läks. Kaal seisis jonnakalt paigal. Ei alla ega üles. Kõnni või kõrvade peal aga ei mingit liikumist kummalegi poole. Üritasin jääda rahulikuks ja toitusin samamoodi edasi. Ei langenud depressiooni ega hakanud patustama. Jaa, ma olen siiani endale antud lubadust pidada suutnud ja libastumisi/patustamisi pole olnud! :) Aga väikest viisi mures olin juba küll ja vaikselt pidasin juba plaani, et kui selline asi pikalt veel jätkub tuleb mingid muudatused teha.
Pidasin plaani loobuda mõneks ajaks kohvist. Kaalulangetajate gruppides on sellest palju kirjutatud ja inimesed on sel moel kaalu jälle liikuma saanud. Selle kohta olen juba pika ja põhjaliku postituse teinud. Seda saab lugeda siit.
Siis mõtlesin loobuda veel piimatoodetest. Ka Kadi Kõiv on sellest oma blogis kirjutanud, et nii piimatooted, kui ka pähklid võivad kaalu langetamist takistada. Selle kohta saab lugeda siit. No ja mina ju tarbisin üsna igapäevaselt piimatooteid ja hakkasin ju ka brasiilia pähkleid jälle tarvitama. Need sisaldavad seleeni ja seleen on ju kilnäärme probleemide korral väga oluline. Täpsemalt saab selle kohta lugeda siit.
Ja korra käis mul mõte peast läbi isegi mõni paastupäev sisse viia. Aga õnneks sain kaalu niisamutigi liikuma. Eks organism vaatas, et kaua ma ikka seda kaalu kinni hoian. Et tuleb ikka edasi kaalu langetada.
Hea nali on seegi, et käisin eile Tasku Keskuse Rahva Raamatu poes ja ostsin sealt koguni Paastudieet 5:2 raamatu. Et, kui muu ei aita siis võtan selle appi. Lehitsesin seda raamatut eile õhtul ja pidasin plaani. Hommikuks oli aga kaal kolinal 900 grammi kukkunud! Ju organism ehmatas ära, et pannakse üldse paastu peale :D
Minul see kaalu langetamine käibki nii muidu. Üldjuhul on paar-kolm päeva kaalulangus imeväike või pea olematu ja siis kukub korraga mitme päeva jagu korraga. Ma ei tea siiani, miks mul nii teeb aga siiani on kogu aeg nii olnud. Organism kohe mitte ei taha seda kaalu lahti lasta. Hoiab kinni nii kaua, kui saab. Ja siis vaatab, et ei saa rohkem enam kinni hoida ja kaal kukubki korraga.
No vahet pole. Peaasi, et sellest surnud punktist üle olen saanud ja kaal jätkuvalt edasi langeb. Nüüd on see raske punkt ületatud. Ma ju pole mitte iial enne oma elu jooksul järjest nii palju kaalu langetada suutnud. Juba see on rõõmustamist väärt asi! Eks neid seisakuid võib kindlasti veel ette tulla ja võimalik, et mingid muutused tuleb siiski ka appi võtta aga vähemalt tean, et saan ka sellest järgmisest surnud punktist üle.
Ikka vapralt edasi oma eesmärgi poole! :)
 |
| Pilt: netist. |
Eks selle kaalulangetamisega tegelikult see ka, et täitsa usun, et meil on mingi mugavuskaal antud ette, millest sünnikaalu püüelda on raske. Mul on ka aastaid olnud teatud number ja alla selle võimlesin endal ninast vere välja. Päris hull. Nüüd püüdlen vaikselt taas selle poole, aga, mida ei taha juhtuda, on kaalulangus. Ma vist varasemalt nii pekki oma organismi ikka keeranud, et nüüd ei tahagi miskit juhtuda :/ kuramuse dieedid tegelikult. Ja siis on veel see muidugi, et keha harjub teatud kalori hulgaga ära. Ütleme nii, et kui varem said süüa 2000kcal ja kaal seisis paigal. Siis kärbime 1700 peale, kaal hakkab langema, sest defitsiit ju. Aga, mingi hetk muutub see 1700 just selleks, mille peal nüüd taas seisab nagu ta oli seda 2000 peal. Mis siis muud, kui suurendada energiakulutust liikumise näol või kärpida taas. Ja kärbime siis nüüd 1500le ja mõne aja pärast on keha sellega ka harjunud. Päris jura, eks. Ja 1500 mu arust jube vähe ikka, et elu lõpuni edasi sellega minna. Veel juram on see, et nüüd on keha selle pisikese numbriga harjunud ja hakates taas nt 1700 sööma ehk siis anname ikkagi toitu rohkem juurde, kaal hakkab tõusma ja kui veelgi rohkem süüa, tõuseb kiiremini ja lõpuks olemegi raskemad kui dieeti alustades. Mina olen oma vitsad nüüd saanud +10kg näol. Oli siis vaja aina kärpida ja kärpida :(
VastaKustutaJah, ega see kaalulangus nii libedalt kogu aeg ei lähegi. Kindlasti tuleb absoluutselt kõigil ette seisakuid või takistusi. Ainult millegipärast pole neist eriti kuskil juttu. Kui neid edulugusid kirjutatakse, siis ju üldjuhul on kõik nii ilus ja tore ja ... kaalulangetaja on nii tubli ja sihikindel ja kõik läheb nii libedalt. Ma ausalt öelda sellepärast eriti neid edulugusid lugeda ei tahagi. Ma ju tean, et see pole loogiline. Ma ei tea miks üritatakse jätta mulje, et kõik on vaid kättevõtmise asi ja tuleb vaid olla sihikindel ja kõik laabubki. Tühjagi! Minu puhul ei mõju need edulood kuigi innustavalt ja usaldusväärselt. Hoopis stressi tekitavad. Näed kõik ümberringi suudavad aga ainult mina olen see üks saamatu. No milleks mulle seda vaja on? Parema meelega loeks selle kohta, et kõik ei olegi nii roosiliselt läinud ja kui tulid ette kaaluseisakud, et mida siis muudeti või kuidas see aeg üle elati. Jah, loomulikult tuleb kaloraazi vähendada, kui teatud kaal on käes. Mina kasutan Myfitnesspal-i ja ka see kärpis pisut mu päevast kaloraaži. Aga see vahe oli üsna väike. Ma ei teagi mis saab siis, kui ta lõpuks mu nii väikese kaloraaži peale paneb, kus see minu jaoks juba probleemiks muutub. Ma tean ennast väga hästi. Väikese kaloraažiga ma pikalt edasi ei liigu. Sellist ei suuda ma lihtsalt pikalt järgida. Ma ju tean ennast juba. Selge see, et kärpida on vaja aga ... huuh ma ei teagi veel mis siis saab, kui see aeg käes. Praegu on õnneks vara veel sellele mõelda :D Eks siis vaatab, kui see aeg on käes. Aga Kati, võibolla sinu puhul ongi see tervislik kaal käes juba. Ma olen su pilte näinud. Sa ei ole kuskilt otsast ülekaaluline. Ja ega me pole ju enam noored tüdrukud. Naisel peabki natukene liha ka ikka luuuel olema :D Nii, et võibolla tulekski leppida sellega, et päris noore tüdruku keha enam ei saagi. Mina igal juhul nii suuri eesmärke ei sea ega loodagi seda saavutada. Peaasi, et tervisliku kaalu saaks, kus mul on endal hea olla. Aga ega ma raudkindlalt ei tea veel mis või kuidas. Elame näeme ja vaatame, kui asi sealmaal. Loomulikult tahaks aga elul on tihtipeale teised plaanid. Imestasin vaid, et ma seekord üsna rahulikuks suutsin jääda. Annaks taevas, et ma seda ei kaotaks. :)
KustutaJust, elame näeme :) Ja, ülekaaluline ma pole, lihtsalt hetkel on vahel raske peeglisse vaadata ja mõelda, kas see suure tselluliidi kogusega naine, kellel vahepeal see minimaalne oli ehk aasta tagasi, olen tõesti mina :O lisaks siis kõik muu sinna juurde. Ma võin vinguda sel teemal, kui tahad :D ei lähe raip kuhugi enam minema, minu stoori ongi selline :)) aga ma ka keeldun söömast vaid lapse koguseid, mis teha. Ja sedagi vaid juurikate näol. Eks nii moodi langeks kah. Nope. Selle asemel nt täna pugisin palju šokolaaditrühvleid ja halan edasi :) elu olgu siis vähemalt maitsev :D
VastaKustutaJa muidugi ilusat naistepäeva @--/-- (idee poolest peaks see roos olema :D )
Aitäh! :) Ilusat naistepäeva sullegi!
KustutaNjah. See on tõesti raske. Leppida sellega mis peeglist vastu vaatab. Ma olin ju enne hormoonravi (olin dr. Sõritsa juures katseklaasi viljastamisel) isegi liiga kõhna. Olen 168 cm ja kaalusin siis 47 kg! Ka siis olin õnnetu, kui liiga kõhn olin. Siis ju polnud "moes" sellised kondiklibud. Siis kui kondiklibud "moodi" tulid paisusin mina nagu pärmitaigen. :D Hormoonid ja ainevahetuse keeras see mul ikka kapitaalselt nässu. Ja oleks sellest kõigest siis kasu olnud. Last pole mul ju ikkagi! Aga mis teha siis? Jah, elu on karm. Tervis on aga kõige tähtsam. Ok, no kes ei tahaks parem ja ilusam välja näha? Aga ma olen õppinud ennast armastama ka sellise pontšakamana. Mina tahan kaalu vähemaks eelkõige tervise pärast. Ja see kuramuse kilpnääre ju ka veel. No mitte ei meeldi mulle see mõte, et pean surmani tablette neelama. Aga sinul ju tõesti tegelikult probleemi pole. Sa näed väga terve ja sportlik ja sale välja. Nii, et võtagi stressivabalt. Tahad vahel šokolaadi, no tühja kah. Üks kord ju elad! Vot haiglaselt ülekaalulistele ma ei lubaks nii lahkelt šokolaadi, kui tuju tuleb :D Lihtsalt nad võivad infarkti saada. Või diabeedi. Mu emal diagnoositi kuskil 60 aastaselt diabeet. Ja nüüd süstib iga päev insuliini ja peab toituma kella pealt. Õudne haigus! Vot see on ka üks põhjus miks mina otsustasin süsiveskud nii koomale tõmmata. Ja minul oli ju ka see meeletu magusaisu kogu aeg. Nüüd kui süsivesikuvaeselt toitun olen sellest murest vähemalt lahti. Enam pole selliseid magusaisu hoogusid. Ja tead, kui palju kergemaks see mu elu on teinud. Suhkrusõltuvuse võiks minu arust sarnaselt nikotiinisõltuvusega ühele pulgale peaaegu panna. Võibolla on sukrusõltuvus isegi hullem. Sest suitsust ma olen suutnud loobuda päeva pealt ja need võõrutusnähud polnud üldsegi nii rasked. Suhkrust aga ... Õnneks see möödas. Ma olin ju muidu ikka täiesti suhkru ori. No teadsin, et ei tohi aga ikka pugisin edasi. Eks see magus ka aitas kenasti kaasa mu kaalutõusule. Lisaks sassis hormoonidele ja haigele kilpnäärmele. Täis kombo :D Aga mul on ju viimane aeg midagi ette võtta. Ma saan ju aprilli lõpus juba 46. No millal siis veel eksole? Ühesõnaga eesmärk on mul olemas. Näis kuidas läheb. Aga ma olen vähemalt üritanud. :D