Avokaado üllatus.

 Seda retsepti jagati LCHF Eesti Facebooki grupis. Kuna tundus nii põnev tekkis tahtmine järgi proovida. Siin ongi siis minu katsetus. Videoretsepti saab vaadata siit.  

Peekoni viilud. Pilt: netist.

Avokado. Pilt: netist. 

Muna. Pilt: netist.

Vaja läheb: 
2 avokaadot
2 muna 
4 riba peekonit
oliivõli (toidukile määrimiseks)

Smile Cling film (toidukile). Pilt:netist.

Valmistamine:
1. Lõika toidukilest piisava suurusega neljakandiline tükk. Jälgi toidukile pakendilt kirja, mis lubab seda kasutada ka keemistemperatuuril. Minu toidukilel oli kirjas, et talub kuni 130 kraadist kuumust. Ostsin selle Koduekstra poest ja sel oli hetkel ka soodustus. Ainult, et minu ostetud pakendil eestikeelset teksti pole ja kogus on 30 m. 
Võta väike kausike või madal joogitops (parim oleks püstisemate äärtega) ja suru õrnalt toidukile kaussi nii, et kanamuna ilusti sisse ära mahuks. Pintselda toidukile õliga. (Võibolla oleks seda mugavam teha isegi veel enne topsi panemist, sirgel laual? Ja alles siis silikoonpintsliga kaasa aidates see topsi või kausikesse sättida? Peaks katsetama.) Vajadusel säti kilet uuesti, et võimalikult vähe kortse sisse jääks. Ole toidukile vormi surumisel ja pintseldamisel ettevaatlik, et katki seda ei teeks! 
Löö ettevaatlikult üks kanamuna kausikesse. Minul olid väikesed avokaadod ja ostsin nende jaoks "varesemunad" (loe: S suuruses munad, mul ema lihtsalt nimetab neid väikeseid mune millegipärast nii :D ).
Hakka ettevaatlikult toidukile nurki kokku korjama. Ürita nii teha, et väga suuri volte sisse ei jääks. Moodustuma peaks võimalikult ümmargune pallike. Mina igaks juhuks sidusin selle pärast niidiga kokku, et see ikka nii püsiks nagu pannud olen. 

Muna toidukile sees. Foto: erakogu. 

 2. Aja väikeses potis vesi keema ja tõsta toidukilest moodustunud tutti pidi muna keevasse vette. (Kartsin, et äkki on seda ebamugav teha või on potist tulev keeva vee aur liiga tuline ja põletab mu kätt aga see kartus oli asjatu. Käsi oli keevast veest piisavalt kaugel ja ka ebamugav polnud). 
Minul oli S suuruses muna ja keetsin seda 5 minutit. Et munakollane vedelam oleks jäänud, oleks tõenäoliselt pidanud nii väikest muna keetma vaid 4 minutit kuni neli minutit ja 30 sekundit. 
Hoia kogu munakeetmise aja muna tuttipidi keevas vees. Kui muna valmis, siis tõsta keevast veest välja. Tee samamoodi teise munaga. 
Kui munad valmis eemalda ettevaatlikult niit ja ja toidukile. 
Kui oled korralikult toidukile õliga kokku teinud ja kortse on võimalikult vähe sisse jäänud, siis on see väga lihtne. Kui muna ongi pisut kortsuline, siis ära kurvasta. Pärast avokaado sees näeb ta ikkagi väga efektne välja. 

Valmiskeenud munad. Foto: erakogu. 

3. Poolita avokaadod ja eemalda kivi. Vajadusel tee ettevaatlikult lusikaga süvend laiemaks ja sügavamaks. 
Retseptis küll ei märganud, et avokaadot või muna oleks soola ja pipraga maitsestatud aga ma siiski soovitan pisut soola ja pipart panna. 
Pane kummagi avokaado sisse üks muna. Pane nüüd avokaadopoolikud tagasi kokku ja keri nende ümber 2 riba peekonit. 

Muna avokaadopooliku sees ja peekoniribadega kaetud avokaado. Foto: erakogu.

4. Prae kuumal pannil senikaua, kuni peekon on igalt poolt ilusti kuldpruuniks ja krõbedaks pruunistunud. Vahepeal keera neid pannil ringi. 
Kui peekon on ilus krõbe on toit valmis serveerimiseks. :)

Valmis avokaado üllatus. Foto: erakogu. 

MINU KOMMENTAAR: 
Kuigi selle munaga on pisut mässamist on lõpptulemus siiski väga maitsev ja efektne. Igati sobilik toit meie tänase kodumaa sünnimaa puhul! :) 

Ja siin on avokaado üllatuse toitumisalane teave:

Julget katsetamist ja head isu! :)

Šokolaadivaht "Üllatus".

 Selle retsepti otsa sattusin kunagi täiesti juhuslikult. See tundus nii uskumatu ja võimatu, et tekitas kohe huvi järgi proovida. Kuna täna tegin ka kikerhernestest pitsapõhja siis sealt jäigi kenasti vajalik kogus kikerherne vedelikku järgi. Jaa, te lugesite õigesti! See vaht on tehtud kikerherne vedelikust! :D Retsepti leidsin siit. 

Viktoria kikerherne konserv. Pilt: netist. 

 Tuleb välja, et vegantoidu internetikogukondades on väga suur hitt valmistada beseesid, makroone ning muid magustoite kikerhernevedelikust. Täiesti muna ja piimavaba! 
 Väidetakse, et tegelikult peaks saama kasutada ka ubade või herneste keeduvett või konservpurgis olevat "vett". Kõige tihedamini on kasutusel siiski kikerherne vedelik. Tasub igal juhul katsetamist, eksole! :P

85 % tume šokolaad. Pilt: netist. 

Vanillikaunapasta. Pilt: netist.

Kogus: 2 - 3 portsu (olenevalt, kui suurde magustoidu pokaali selle vahu paned).

Vaja läheb: 

• 125 ml kikerhernekonservi vedelikku (sobib nii konservist, kui ka isekeedetud kikerherneste vedelik)
• 2 spl tuhksuhkrut (vähem või rohkem, olenevalt sellest, kui magusat soovid; mina olen suhkrust loobunud ja kasutasin Sötrin suhkrut, mis on LCHF toitumises lubatud)
• veidi vaniljesuhkrut või vaniljeessentsi (mina kasutasin vanillikaunapastat)
• soovi korral 1 spl rummi (mina jätsin selle ära)
• 100 g tumedat veganšokolaadi (minul oli 85 %-line tume šokolaad, nagu pildil)

Sötrin suhkur LCHF poest. 

Valmistamine:

1. Vahusta kikerhernevedelik tugevaks kohevaks vahuks. See tõemeeli lähebki samamoodi vahtu, kui munavalge! :) 

2. Lisa suhkur ja vanilje ning soovi korral ka 1 spl rummi. 

3. Vahusta veel mõned minutid. 

4. Sulata šokolaad vesivanni kohal vedelaks. Jahuta sulašokolaad pisut maha ja lisa ettevaatlikult spaatliga tõstes/segades kikerherne vahule. Jälgi, et oled korralikult läbi seganud, et ei jääks sisse valgeid või pruune viirge. 

PS! Kasutasin šokolaadi sulatamiseks spetsiaalset sulatusnõud. Sulatasin sellega ka kookospiimatarretise jaoks želatiini. Vaata siit. Jälgi, et vett šokolaadi sisse ei solberdaks, kui šokolaadi sulatad ja segad :)

Šokolaadi sulatamise nõu. Pilt: netist. 

5. Tõsta vaht magustoidupokaalidesse ja pane külmkappi tahenema. Retseptis oli öeldud, et vähemalt paariks tunniks aga minu šokolaadivaht oli juba varem valmis. 

6. Serveerimiseks sobivad hästi mõned hapud marjad. Kirsid sobivad minu arust šokolaadiga kõige paremini aga vabalt võib kasutada misiganes hapukamaid värskeid või sügavkülmutatud marju (eelnevalt loomulikult sulatatud).

Minu kikerhernevedelikust tehtud vaht tuli, siis selline välja:

Vahustatud kikerhernekonservi vedeliku vaht. Foto: erakogu. 

Valmis šokolaadivaht. Foto: erakogu. 

 Ja siin on selle vahu toitumisalane teave. Kikerhernevedelikku seal kirjas pole, kuna mul pole õrna aimugi mida see kui palju sisaldab. Selge see, et midagi see siiski peaks andma, sest päris tavaline kraanivesi see siiski ju pole :D Aga no läks kirja ilma vedelikuta. Ka vaniljekauna pasta pole kirjas. Lihtsalt puudus sellel pudelil igasugune info selle kohta. Purgil on kirjas koostiseks: vesi, suhkur, vaniljeekstrakt (20%), vaniljekaun (2 %) ja mingi paksendaja nimega tragant (loodan, et mingi hull keemia pole). Müügil oli see Maksimarketis aga seda peaks saama osta ka Piprapoest. Vaniljekaunapasta sees on suhkur ka, aga no seda vaniljekaunapastat läks sinna  ju imevähekene. Vast pole hullu, et seda ka toitumisalasesse andmesse kirja ei saanud. Kindlasti aga saaks seda magustoitu šokolaadi ja vaniljet valides veel süsivesikuvaesemaks teha. 

MINU KOMMENTAAR:
Mind üllatas väga, et kikerhnevedelikku saab sedasi vahtu lüüa nagu munavalgetki. Kindlasti teadsid veganid seda juba ammu aga mina pole ju vegan :D 
 Vaht oli ilus kreemjas, vahune ja külmkapis ilusti tugevaks vahuks jahtunud. 
 Välimus tuli mõnusalt kreemjas ja siidine. 
 Maitse oli samuti superhea! Nagu sööks õhuliseks tehtud šokolaadi. :P 
 Kindlasti soovitan proovida, sest tegelikult on selle vahu valmistamine ikka väga lihtne. 

Mõnusat maiustamist! 

Kikerhernestest pitsapõhi.

 Kuna kodus oli külmkapis iidamast-aadamast üks purk kikerherneid ja hiljuti leidsin retsepti, kus pitsapõhi oli tehtud kikerhernestest, siis tekkis huvi see ka ära proovida. Retsept on pärit siit.

 Kuigi see pole kindlasti mitte LCHF retsept, siis vahest harva ju siiski võib. Vähemalt on see täiesti gluteenivaba ja purgil on kirjas, et 100 g seda kikerherne konservi annab 8,6 g süsivesikuid ja 0 g suhkrut, siis miks mitte ära katsetada. 

Vaja läheb:
1 purk kikerherne konservi (sisaldab kikerherneid vett ja soola)
1 muna
2 purustatud küüslaugu küünt (minul kodus ei olnud ja seega ei pannudki)
1 1/2 spl tahini pastat
pisut meresoola (minul oli Himaalaja roosa sool)
npuotsatäis musta pipart

Valmistamine:
NB! Kui hakkad kikerhernekonservi avama, siis ära kalla kikerhernevedelikku ära!!! 
Seda läheb tarvis ühe teise retsepti jaoks. See retsept tundus nii uskumatu, jabura ja üllatavana, et kange tahtmine oli see ära proovida. Nii, et sellest konservist ei läinud mul midagi kaotsi ja võibolla soovite teie sama teha? :)

Victoria kikerherned. Pilt: netist. 

1. Pese kikerherned jooksva vee all. Nõruta korralikult. 
2. Pane kikerherned, muna, pressitud küüslauk (kui kasutad), tahini, sool ja pipar S-lõikuriga varustatud köögikombaini ja surista kõik koostisosad mõnusalt kreemiseks massiks. 
3. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ning kraabi kogu mass köögikombainist küpsetuspaberile. 
4. Vormi kätega ühtlaselt ümmargune ketas. Minul tuli sellest massist välja 21 cm läbimõõduga pitsapõhi. Kindlasti aga on võimalik seda ka veel pisut suuremaks teha. 
5. Küpseta 200 kraadi juures umbes 20 minutit, kuni pitsapõhi on mõnusalt krõbe ning kuldne. 
6. Kuni pitsapõhi on ahjus valmista ette pitsakate. 
Mina kasutasin Felix-i tomatipastat (määrisin sellega pitsapõhja kokku), sellele raputasin peale basiilikut ja oreganot ehk pune, 2 kirsstomatit (lõikasin neljaks), Oskar abasinki (hakkisin väikesteks kuubikuteks), 5 rohelist oliivi paprika täidisega (lõikasin pooleks) ja peale raputasin pool pakki Vigala Mozarella Pizza riivitud juustu. Kõige peale raputasin veel pisut Santa Maria pitsamaitseainet. 
7. Kui pitsapõhi on valmis siis kata oma maitse järgi (või kata sellega, mida külmkapist leiad)  ja torka veel umbes 5 minutiks ahju, kuni juust on ilusti sulanud. 
8. Serveeri! 

Biona Tahini white. Pilt: netist. 

Felix Tomatipasta. Pilt: netist.

Kodukoha L suuruses munad. Pilt: netist. 

Kirsstomatid. Pilt:netist. 

Vigala Mozarella Pizza riivitud juust. Pilt: netist.

Oskar Abasink. Pilt: netist.

Basiilik. Pilt: netist.

Oregano ehk pune. Pilt:netist. 

Rohelised oliivid. Pilt:netist. 

Pitsamaitseaine. Pilt: netist.

 Minu pitsa nägi, siis selline välja:

Küpsenud kikerherne pitsapõhi. Foto: erakogu.

Valmis lillkapsapõhjal pitsa. Foto: erakogu. 

 Ja siin on eraldi pitsapõhja toitumisalane teave:

 Ja siin eraldi minu pitsakatte kalorsus:

MINU KOMMENTAAR:
Pitsa tuli väga mõnus krõbe. No täiesti petab ära, et pole tavaline nisujahust pitsapõhi. Mingit kikerherne maitset küll ei tundnud. Superhea ja toitev pitsa. Soovitan! 

Head isu! 

Juustune peekoni pikkpoiss.

 Seda retsepti jagati kuskil Facebookis. Jäi silma ja nüüd proovisin järgi teha. Siin on videoretsept:

Siin siis otsetõlge retseptist:

Vaja läheb:
450 g hakkliha
60 ml hakitud sibulat
236 ml riivsaia
118 ml piima
1 spl liha maitseainesegu
1 muna
473 ml riivitud cheddar juustu
3 spl ketšupit
1 spl pruuni suhkrut
5 riba peekonit

Cheddar juust. Pilt: netist. 

American BBQ peekon. Pilt: netist.

Valmistamine:
1. Sega hakkliha, hakitud sibul, riivsai (täiesti vabalt võib selle üldse ära jätta), piim, maitseainesegu ja muna omavahel korralikult ära.
2. Võta väike ahjuvorm ja määri see rasvainega (mugavam oleks kasutada ahjuplaati ja küpsetuspaberit).
3. Poolita hakklihakogus kaheks võrdseks osaks.
4. Tõsta pool hakklihakogusest küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja vormi sellest kätega piklik süvendiga päts. 
5. Pane süvendisse riivitud cheddar juust.
6. Vormi lõikealaual teisest poolest hakklihakogusest samasugune süvendiga piklik pätsike. 
7. Keera lõikelaualt teine pätsike esimesele peale nii, et lohuga pool jääks allapoole. 
8. Näpi kõik servad sõrmedega korralikult kinni, et hakkliha sisse ei jääks ühtegi auku, kustkohast juustul oleks küpsemisel võimalus välja voolata.
9. Silu kätega ühtlaseks siledaks pätsiks. 
10. Sega väikeses kausis omavahel korralikult läbi ketšup ja pruun suhkur.
11. Pintselda sellega pikkpoiss pealt korralikult kokku. 
12. Kata pikkpoiss toorete peekoniribadega risti - rästi läbi, nagu punuksid korvi. 
14. Küpseta 175 - 180 kraadi juures 60 - 70 minutit. 

Juustune peekoni pikkpoiss. Foto: erakogu. 

 Ja nagu alati teen mina retseptis väikesed muudatused ja valmistan toidu neist, mis parajasti külmkapist võtta on. 

 Minul oli seekord Maks ja Mooritsa sea hakkliha. Pakendil on kirjas 500 g aga ka seekord oli pakis vähem, nimelt vaid 494 g! Tundub, et sel firmal ongi kombeks pakenditesse vähem sisse panna. Targem oleks muidugi üldse turult lahtiselt osta. Vähemalt on lootust täpselt nii palju saada, kui küsid. Mitte, et see 6 grammi mind nii hullupööra häiriks aga asi on põhimõttes. Kujutage ette, et nad müüvad seda hakkliha sadu karpe ja kõigil on selline kogus puudu. Päris muljetavaldav kogus puhastkasu nii ju! 

Maks ja Moorits sea hakkliha. Pilt: netist. 

 Sisse läks üks L suuruses muna, punane hakitud mugulsibul. Ma ei tea mis värk mul selle punase mugulsibulaga on. Mulle see nii maitseb ja topin teda pidevalt igale poole. Nii ka seekord. 

Suured kanamunad. Pilt: netist. 

Punane mugulsibul. Pilt: netist. 

 Piima asendasin vahukoore koorega. Arvan, et sellepärast ka tuli mu pikkpoiss nii maitsev. Minul oli pakis järgi vaid 60 grammi vahukoore koort aga sellest täiesti piisas. Pikkpoiss tuli ilus mahlakas aga püsis kenasti koos. 

Vahukoore koor. Pilt: netist. 

  Maitsestasin hakkliha vaid soola ja pipraga. Ei usalda niiväga enam neid Santa Maria valmis maitseainesegusid. Kuigi seda liha üldmaitseainet toppisin vanasti ikka igale poole :D Aga soolast ja piprast täiesti piisas. Võibolla, kui leian mõne puhtama liha maitseaine segu, siis edaspidi panen seda. Või lisan hoopis suitsust paprikapulbrit. Plaan on omale kunagi iHerbist ära tellida see või see suitsune paprikapulber. Kujutan ette, et see sobiks sinna superhästi. 

Suitsune paprika pulber iHerb-i poest. 

 Pikkpoisi sisse läks pool pakki Vigala Mozarella pizza juustu. Ei julgenud rohkem panna, kuna arvasin, et äkki on see juust vedelam ja jookseb äkki välja. Retseptis oli ju vaja hoopis cheddar juustu. Aga välja ei jooksnud midagi ja täiesti julgelt oleks võinud ka rohkem panna. Järgmine kord proovin kindlasti seda pikkpoissi veel teha ja siis üritan kindlasti õige koguse ja cheddar justu panna. See juust on seal nii mõnus ja maitsev :)

Vigala Mozarella Pizza riivitud just. Pilt: netist. 

 Ketšupi asendasin tomatipastaga ja selle tegin pisut magusamaks Sötrin suhkruga. Kusjuures mulle tundub, et see magushapu tomatipasta tegigi selle nii maitsvaks ja mahlaseks. Ei pea ilmtingimata suhkrut panema. 

Felix tomatipasta. Pilt: netist. 

Sötrin suhkur. Pilt: LCHF Eesti poest. 

 Mingit riivsaia ei pannud mina üldse. Püsis ilusti koos ja pole vajagi seda saia igale poole sisse toppida. Seda enam, et ilma riivsaiata on see toit ka veel täiesti gluteenivaba. Ja hoidsin loomulikult ka süsivesikuid nii kokku :) 

 Peekon oli mul kapist võtta vaid see Rakvere Lihakombinaadi English Bacon ehk inglisepärane toorsuitsupeekon. See on selline taisem peekon. Kindlasti oleks rasvasema peekoniga jäänud veel mahlakam ja krõbedama kattega aga no polnud muud ja poodi ka ei viitsinud minna. Niisiis tegin sellega. Kujutan aga ette, et samast sarjast American BBQ peekon sobiks superhästi sinna peale. Need peekonribad on pikemad ja kitsamad ja rasvasemad ning mõnusalt maitsestatud. Sellega jääks mõnus krõbe ja kuldpruun koorik peale. Järgmine kord katsetan kindlasti sellega. 

Inglisepärane toorsuitsupeekon. Pilt: netist. 

MINU KOMMENTAAR: 
Supermaitsev ja mahlakas pikkpoiss, mida kindlasti veel teen. Seda enam, et selle valmistamine oli tegelikult väga lihtne. 

Minu juustune peekoni pikkpoiss taldrikul. Foto: erakogu. 

 Ja siin toitumisalane teave:

Head isu! 

Jaanipäeva challenge (20. veebruar).

  Hommikuks kohv vahukoore koore ja steviaga. Ja hommikusöögiks võtsin ühe keedumuna majoneesiga ja tükikese sinki. 
 Kuna ärkasin eile ilmselgelt liiga vara ja uimerdasin kuidagi küünehooldusajani ära, siis sealt tagasi tulles olin nii jube väsinud, et keerasin magama. Nojah eks kolm pikka tööpäeva ka oli seljataga ja hommikul normaalse ajani ei märganud ju magada :D  No vahest kulub üks korralik lõunauinak ka ära ;) 
 Kui üles ärkasin, siis sõin ära teise keedumuna ja pool kiivit, et jõuaks õhtusöögini vastu panna. Ja ühe juustutüki pistsin ka põske. 
 Õhtuks tegin omale juustust peekoni pikkpoissi (retsept siin). Mmm jummel, kui hea see oli :)  Kõrvale värskest kurgist, kirsstomatitest ja hapukoorest salatit. 

Juustune peekoni pikkpoiss. Foto: erakogu. 

 Õhtul tuli veel nii värske isu ja sõin natuke apelsini ka veel. 

Jaanipäeva challenge (19. veebruar).

 Hommikuks kohv vahukoore koore ja steviaga ning sulatatud juust. 
 Lõunaks grillitud sealiha värske salatiga. Lõunasöögi jagasin kaheks ja sõin seda ka õhtusöögiks. 

Jaanipäeva challenge (18. veebruar).

 Hommikuks kohvvahukoore koore ja steviaga ja ricotta kohupiim vahukoore koore ja sötrin suhkruga. 
 Lõunaks üks ports lillkapsa üllatust. Kõrvale värske salat. Ainult, et seekord unustasin punase mugulsibula sisse panna ja tavaline tomat oli asendunud kirsstomatiga. 
 Ja õhtuks veel grillitud kanakints viimase salatiportsuga. 

18. veebruar Myfitnesspal-is.