Kuidas päästa juurteta kuukinga? Samm-sammuline juhend.

 

Avastasid ühel hetkel, et kuukinga juured on mädanema läinud ja terveid, elusaid juuri polegi enam. Ära kiirusta taime prügikasti viskama! Facebooki grupis Kuukingad Ja Muud Orhideed näen ma üsna tihti murelikke postitusi: „Kas minu orhideed saab veel päästa?“, „Kõik juured on mädad, mis ma teen?“.

Kas päris juurteta kuukinga saab päästa?

Kuuking on uskumatult visa hingega taim aga siiski tuleks mõningaid asju jälgida ehk siis:

Jah, saab, kui:

• lehed on veel elus ja mitte täiesti kortsus või mädanenud,

• südamik (kasvupunkt) on terve (ei ole pehme ega must),

• mädanikku ei ole edasi tunginud varre sisse.

Kuna see mure on üsna sagedane, paningi kokku selle põhjaliku samm-sammulise juhendi. Vaatame koos läbi neli erinevat päästemeetodit ja räägime ausalt ka sellest, miks mõni internetis leviv populaarne nipp võib sinu taime hoopis lõplikult tappa.

Internet on täis erinevaid nõuandeid alates veeklaasist kuni turbasamblani, kuid mitte kõik neist meetoditest ei sobi algajale ja kogemusteta kasvatajale. Selles postituses kirjutan samm-sammult, kuidas juurteta kuukingale uus elu sisse puhuda. Võrdleme nelja erinevat meetodit ja ma selgitan, miks paljukiidetud turbasammal (sfagnum) võib kogenematu kasvataja käes lõppeda hoopis kiire mädanikuga. Hakkame päästma!

Raske, aga vajalik otsus: lõika ära õievarred!
Enne kui valime päästemeetodi, tuleb teha üks asi, mis teeb paljudele algajatele südamevalu. Kuukingad on üsna visad toalilled ja need võivad õitseda isegi siis veel kui tal on kõik juured mädanenud ning ühtegi elusat juurt pole alles. Seega kui sinu juurteta kuukingal on küljes õievars (isegi kui seal on veel ilusad õied või nupud), tuleb see julgelt võimalikult juurekaela lähedalt maha lõigata. Õitsemine ja pungade hoidmine võtab taimelt viimasegi elujõu. Meie eesmärk on aga suunata kogu taime energia uute juurte kasvatamisele, mitte õite ilu nautimisele. Õievarre võid panna vaasi. Nii jääb see silmarõõmuks alles.

Ettevalmistus ja puhastamine:

• Lõika desinfitseeritud kääridega ära kõik mädad, kuivad ja surnud juured.

• Eemalda alumised kollased või kuivanud lehed, et vabastada juurekael.Väga lihtne viis lehe eemaldamiseks on rebida leht pikkupidi pooleks. Nii saab kogu lehe eemaldada ja juurekael jääb puhtaks. Kui juurekaelal on veel vanu kuivanud lehe „kontsusid“ siis noki ka need kõik ettevaatlikult ära. Oluline on juurekael täiesti puhtaks ja ilusaks roheliseks saada, sest sealt hakkavad kasvama uued juured.

• Desinfitseeri lõikekohad kurkumi, Tseiloni kaneeli või aktiivsöepulbriga või tilguta lõikekohtadele tilk 3 %-list vesinikperoksiidi. Nii vesinikperoksiidi kui söetablette saab apteegist aga töenäoliselt on teie koduapteegis need juba olemas. Söetabletid lihtsalt uhmerda peeneks pulbriks ja siis on see valmis kasutamiseks.

• meetod: Vee kohal (kõige turvalisem algajale)

See on minu isiklik lemmik neile, kes teevad päästeoperatsiooni esimest korda, sest siin on eksimisruum kõige väiksem.

• Kuidas see käib? Võta läbipaistev klaas või purk ja vala põhja veidi vett. Aseta kuuking purki või klaasi nii, et lehed toetuvad äärele.

  Kõige olulisem reegel: taime tüveots ehk juurekael ei tohi ulatuda vette! See peab jääma veepinnast umbes 0,5–1 sentimeetri kõrgusele.

  Tõsta purk võimalikult valgesse kohta, otsese päikese eest kaitstud ja sooja (temperatuuri 23–26 °C ) kohta.

• Miks see töötab? Vesi aurustub altpoolt ja tekitab taime ümber mõnusa niiske mikrokliima. Orhidee "tunneb" niiskust ja hakkab instinktiivselt juuri allapoole, vee suunas kasvatama. Kuna taim ise on kuival, on mädanemise oht peaaegu olematu.

• Miinus: See meetod nõuab kannatust, sest uute juurte ilmumine võib võtta aega 4–12 nädalat (mõnikord isegi kuni 4 kuud). Kuna taim ei saa alt vett kätte, tuleb lehti aeg-ajalt pealtpoolt niiske lapiga pühkida, asetada lehtedele niisked kosmeetilised vatipadjakesed või kergelt piserdada (ettevaatust, et vesi lehtede vahele ja leherosetti ei valguks – mädaniku oht!), et nad krimpsu ei tõmbuks.

PS! Osad orhideekasvatajad on kasutanud stimuleerimiseks ka koduseid looduslikke "juurekasvu stimulaatoreid":

• Aloe vera mahl – stimuleerib rakujagunemist ja juurte kasvu. Aaloe lehe sisu ehk juurekonts ja juurekael määritakse aaloemahlaga kokku.

• Kaneel + mesi lahus – looduslik kasvutugi ja antibakteriaalne.

• Pajuvee lahus – pajutükkide leotamine vees 24–48 h annab looduslikke kasvuhormoone.

Need ei tee imet üleöö, aga annavad taimele vajaliku tõuke.

2. meetod: Tagurpidi vees ehk lehtedepidi vees (kiire abi kortsus lehtedele)

See meetod kõlab esmapilgul täiesti hullumeelselt – kuidas saab orhideed tagurpidi vette panna? Kuid tegelikult on see suurepärane viis taime turgori ehk lehtede priskuse taastamiseks, sest kuuking suudab vett imeda ka otse läbi lehtede pinna.

• Kuidas see käib? Võta puhas klaas või purk ja vala põhja natuke vett. Pööra kuuking tagurpidi ja aseta see purki nii, et lehtede tipud (umbes 1/3 lehe pikkusest) on vee sees. Juurekael ja leheroseti põhi peavad jääma turvaliselt ülespoole, täiesti kuiva kätte ja õhu kätte.

• Miks see töötab? Kuna juuri pole, on lehed janus ja kortsus. Otse vees olles imevad lehetipud vee sisse ja suunavad selle taimele laiali. Lehed muutuvad kiiresti uuesti tugevaks ja kõvaks. Samal ajal on juurekael õhu käes, mis stimuleerib uute juurte teket.

• Miinus ja oht: Suurim risk on vesi, mis võib kapillaarsuse tõttu mööda lehte ülespoole ronida. Kui vesi satub lehekaenlasse või südamikku, on tüvemädanik kiire tulema. Samuti tuleb vett purgis vahetada iga paari päeva tagant, sest seisev vesi läheb hapnema ja lehetipud võivad hakata mädanema.

Kogenumate kasvatajate salanipp: Küüslauguvesi!
Paljud orhideefännid ei kasuta puhast vett, vaid teevad taimele niinimetatud küüslaugutoonikut.

Selleks purustatakse või hakatakse 1-2 küüslauguküünt, leotatakse seda soojas keedetud vees mõned tunnid (või üle öö), kurnatakse tükid välja ja lahjendatakse puhta veega.

Miks see töötab:

Küüslauguveel on peale vee värshena hoidmise veel kolm peamist toimemehhanismi:

1. Tugev looduslik fungitsiid ja antibakteriaalne barjäär:

Küüslaugus leiduv toimeaine allitsiin ja kõrge väävlisisaldus (sulfiidsed ühendid) hävitavad aktiivselt seente spoore ja baktereid. Juurteta taime päästmisel (eriti tagurpidi vees või vee kohal meetodil) on suurim hirm see, et vesi läheb hapnema, tekivad vetikad või lööb välja hallitus. Küüslauk toimib nagu looduslik ja leebe "antiseptik", mis hoiab keskkonna steriilsena.

2. Lämmastiku- ja mikrotoitainete süst (Immuniteedi tugevdamine):

Kuigi küüslauguvesi ei asenda täisväärtuslikku orhideeväetist, sisaldab see looduslikul kujul:

• Väävlit (aitab taimel stressiga toime tulla ja parandab klorofülli loomet lehtedes).

• Väikeses koguses lämmastikku, kaaliumi ja fosforit, samuti B-grupi vitamiine.
  Kuna taim on stressis ja juurteta, toimib selline lahja toitainete kokteil lehtede kaudu imendudes kerge toniseeriva turgutajana.

3. Kahjurite peletamine:

Kui taim on nõrk, on ta kerge saak villtäidele, kedriklestadele ja teistele kahjuritele. Küüslaugu lõhn ja lenduvad ühendid toimivad lehtede pühkimisel või piserdamisel suurepärase loodusliku repellentina.

3. meetod: Niiske kergkruusa (keramsiidi) peal

See meetod sobib neile, kes tahavad taimele stabiilsemat alust ja kellele meeldib, et "pott" näeb natuke loomulikum välja.

• Kuidas see käib? Võta läbipaistev plastkarp (näiteks tühjaks söödud ja puhtaks pestud salatikarp või sügavkülma karp). Täida see puhtaks pestud kergkruusaga (keramsiidiga). Vala karbi põhja pisut vett, kuid vaata, et veetase ulatuks vaid alumise kruusakihini. Aseta juurteta kuuking kergkruusa peale, mitte sügavale sisse.

• Miks see töötab? Kergkruus imeb vett alt üles ja hoiab ühtlast, õhulist niiskust. Kuna kruusaterade vahel on palju õhku, saab juurekael "hingata" ja uutel tekkivatel juurtel on kohe kindel pind, kuhu end ankurdada.

• Miinus: Kergkruus võib suvisel ajal või sooja radiaatori lähedal väga kiiresti läbi kuivada. Pead pidevalt jälgima, et karbi põhjas oleks alati vesi olemas. Kui kruus täiesti ära kuivab, kuivavad ka vaevalt tärkama hakanud uued juurealged.

PS! Osad orhideekasvatajad lisavad kergkruusa peale õhukese, õhulise kihi niisket turbasammalt nii, et juurekael jääks puhtaks ja kuivaks. Et niisket õhku taime ümber suurendada.

4. meetod: Turbasammal (sfagnum) – Suur hoiatus algajale!

Internetis (eriti välismaistes Youtube'i videotes ja orhideegruppides) on turbasammal ehk sfagnum-sammal justkui võluvits. Räägitakse, et see elustab iga taime ja uued juured tulevad mühinal. Tõsi, kogenud orhideekasvataja käes ongi see suurepärane reanimeerija. Kuid algajale on see meetod kõige kiirem viis oma kuuking lõplikult tappa.

• Miks see on algajale ohtlik? Sfagnum-sammal toimib nagu svamm – see imeb endasse tohutult vett ja hoiab seda endas väga pikka aega. Algaja silmale võib sammal pealt tunduda juba kuiv, kuid tegelikult on selles veel niiskust piisavalt. Kui sa paned niigi nõrga ja vigastatud juurekaela sellisesse pidevalt märga keskkonda, läheb see paari päevaga uuesti mädanema. Ja seekord võib mädanik levida otse taime südamikku, kust tagasiteed enam ei ole.

• Kuidas seda teha turvaliselt (kui sa siiski tahad proovida)?

  1. Ära suru sammalt tihedalt kokku! Sammal peab potis või karbis olema täiesti õhuline ja kobe, peaaegu nagu pilveke.

  2. Sammal olgu vaevalt niiske, mitte märg. Ära kunagi kasta sammalt voolava vee all või uputades. Kastmiseks kasuta piserdusipudelit – paar vajutust, et sammal muutuks kergelt pehmeks ja niiskeks.

  3. Taim istub sambla peal, mitte sees. Ära mata kuukinga juurekaela sambla sisse. Taim peab lihtsalt toetuma selle peale.

• Plussid: Kui suudad hoida õiget niiskustaset, stimuleerib sammal juurte kasvu tõesti väga tõhusalt, sest see eritab looduslikke happeid, mis hoiavad ära mõningaid hallitusi ja meelitavad juuri välja.

• Miinus: Vajab pidevat "näputunnet" ja kontrolli. Üks vale ja liiga julge kastmine võib kogu päästeoperatsiooni nullida.

Kokkuvõte: Millise meetodi peaks valima algaja?

Kui sa teed seda esimest korda ja tunned hirmu, vali 1. meetod (vee kohal). See on kõige lollikindlam, sest taim on turvaliselt kuival ja mädanemisoht on viidud miinimumini. Kui su taime lehed on aga juba väga kortsus ja janused, proovi 2. meetodit (tagurpidi vees), et lehtedele kiiresti elujõud tagasi anda.

Kõige olulisem reegel kogu selle protsessi juures on kannatlikkus. Kuuking on aeglane taim. Olenevalt aastaajast ja sinu kodusest soojusest võib uute pisikeste roheliste juurekühmude ilmumiseni minna kuu, kaks või isegi neli kuud. Ära kaota lootust, kui nädala pärast midagi ei juhtu!

Kõige olulisem taustajõud: Valgus ja soojus (Eesti kliima eripärad!)

Isegi kui valisid ideaalse meetodi ja puhastasid taime eeskujulikult, ei hakka uusi juuri kasvama ilma kahe peamise komponendita: valguse ja soojuseta. Kuna me elame Eestis, kus pimedat ja jahedat aega on kahjuks rohkem kui küll, peame reanimeeritavale orhideele looma parimad võimalikud tingimused.

• Valgus (aga mitte otsene päike!):

  Kuuking vajab uute rakkude loomiseks ja fotosünteesiks palju valgust. Kõige valgem koht kodus on tavaliselt aknalaud.

  Suur hoiatus: kui käsil on kevad või suvi, võib otsene ja terav lõunapäike ilma juurteta taime lehed sekundiga ära küpsetada ja kollaseks muuta. Varjuta taime otsese päikese eest!

• Aknalaua salakavalus öösiti: Ideaalne temperatuur juurte stimuleerimiseks on püsivalt 23–26 °C. Eesti kodudes on aga sügisel ja talvel aknalaudadel üks suur probleem: jahedus. Isegi minu täielikult renoveeritud majas ja kolmekordsete pakettakende taga langeb temperatuur aknalaual öösiti üllatavalt madalale. Juurteta kuukingale on jahe ja niiske keskkond aga ideaalne pinnas uueks mädanikuks.

  • Mida teha? Ära tõsta taime aknaklaasile liiga lähedale või tõsta taim ööseks aknalaualt ära toa poole (näiteks lauale või riiulile) või pane poti/purgi alla paks puidust alus, froteerätik või penoplasti tükk, mis kaitseb taime altpoolt õhkuva külma eest.

• Kas mul on vaja taimelampi? Ideaalne oleks teha päästeoperatsiooni spetsiaalse taimelambi (fütolambi) all – eriti kui päästad taime sügisel või talvel. Taimelamp annab vajaliku valgusspektri ka kõige pimedamal ajal. Kuid olgem ausad: kõik ei raatsi seda lampi osta või pole seda kohe kuskilt võtta, kui mure käes. Kui sul lampi pole, siis otsi kodus see kõige valgem ja soojem nurgake (aga mäleta – kaitse taime külma aknaklaasi eest!).

Kokkuvõte: Varuge kannatlikkust!

Juurteta kuukinga päästmine on nagu maraton, mitte sprint. Olenevalt aastaajast ja sinu kodusest soojusest võib uute pisikeste roheliste juurekühmude ilmumiseni minna kuu, kaks või isegi neli kuud. Ära kaota lootust, kui nädala pärast midagi ei juhtu. Kui taim hoiab lehed elus, on lootust alati!

PS! Postitus on veel pooleli. Lisan pildid juurde ja vajadusel kohendan teksti ja/või parandan sisse sattunud kirjavead.