Pole juba päris jupp aega oma blogisse ühtegi uut postitust teinud. Miks? Kohe hakkan vastama :)
Mul on viimasel ajal olnud väga kiired ajad. Viimati postitasin siis, kui mul oli vanas töökohas puhkus. Ma tegelikult aimasin juba vana aasta õhtul omale uue aasta lubadusi andes, et aastal 2016 ma tõenäoliselt vahetan ka töökohta ja et see on hoopis teine töö, mida senini olen teinud. Huvitav, et mu sisetunne ka midagi sellist mulle teada andis. Siiani ju polnud põhjust sellisele asjale üldse mõelda. No vat siis. Tuleb oma sisetunnet rohkem usaldama hakata.
Ette rutates mainin ära, et kõik mu vana aasta õhtul antud lubadused olen juba ära täitnud :)
Hakkasingi kuskil veebruarikuust, kui eelmises töökohas igasugu kummalised asjad toimuma hakkasid (Tuludeklaratsiooni täites selgus, et olin eelmine aasta ametlikult vaid kolm (!) kuud töötanud), lahtiste silmadega ringi vaatama, kas oleks mõnd minule sobilikku tööd leida.
Nüüd puhkuselt naastes said asjad päris selgeks. Aitab! Ma pean uue töökoha leidma! Kaua sa ikka ümbrikupalgaga elad? Palk jäi samaks aga maksud jäeti kõik maksmata! Vaatasin, et lahendusi sealt firmast ei paista kuskilt ja hakkasingi veel aktiivsemalt tööd otsima. Seda otsust polnud aega enam pikalt edasi lükata. Vahepeal olin saanud juba Haigekassast kirja, kus teatati, et mu leping Haigekassaga on lõppenud. Ühesõnaga võite arvata, kui hulluks asjad läksid. Hakkasingi siis aktiivsemalt uut tööd otsima ja leidsingi endale sobiva töökoha :)
Kirjutasin lahkumisavalduse aga sellele ei reageeritud! Hakkasin otsima võimalusi selle probleemi lahendamiseks. Kuna sellest kõigest olin saanud omale korralikku stressi, siis lõppes see sellega, et perearst pani mu haiguslehele. Jumal tänatud! Muidu oleksin vist tõesti hullaris lõpetanud! Mul ei jätkunud enam jõudu võidelda korraga selle olukorraga, oma tervisega ja vastutusrikka tööga (olin kaupluses juhataja).
Käisin nõu ja abi küsimas Tööinspektsioonis. Vestlesin mitme juristiga ja kuna oli piisavalt alust siis tegin uue lahkumisavalduse ja seekord erakorralise ülesütlemise avalduse. Andsin kogu kupatuse ka Töökaitse töövaidluskomisjoni kätte. No ei antud võimalust teistmoodi asju lahendada. Mitu päeva mässasin igasugu materjali kokkupanemisega. Kirjutasin avalduse, leidsin raamatupidaja, kes mu lõpparve välja arvestaks, kohtusin juristiga, helistasin mitmeid kordi juristile, et nõu saada, kogusin kokku materjali jne. Kuna asi puudutas ka mu maksmata jäetud makse, siis tundis asja vastu huvi ka Maksuamet.
Ühesõnaga tegevust oli küllaga.
Samas oli hea, et sain olla kodus ja puhata. Ei pidanud vähemalt tööl ennast enam rohkem piinama.
Peale haiguslehe lõppu läksin 1. augustist uuele tööle. Töö on minu jaoks täiesti uus. Väga palju uut on vaja juurde õppida. Töö iseenesest on huvitav ja arendav. Meeldib, et saan õppida juurde uusi oskusi ja juurde saada uusi teadmisi, panna ennast proovile uuel alal jms. Vastutust on muidugi kordades rohkem, kui vanas kohas aga tööpäevad lähevad seeeest väga ruttu. Vaatamata pikale tööpäevale jääb ajast ikkagi puudu :D
Kuna pean kiirelt omale selgeks tegema uue arvutiprogrammi jm uue tööga seotud asjad siis kõikidel vabadel hetkedel õppisin hoolega. Just lõpetasin 27 lk A4 õppematerjalide puhtalt ümbertükkimise ja omale väljaprintimise. Töötasin materjalid veel ka mõttes mitu korda läbi. Tunnen ennast iga päevaga järjest kindlamana ja julgemana, sest töö hakkab juba tasapisi meelde jääma. Mida, millal ja kuidas teha. :)
Nüüd, kui asjad hakkavad juba libedamalt sujuma ja vabadel päevadel pole enam vajadust niiiii palju õppida, siis saan ka jälle oma blogisse uusi postitusi kirjutada. Teemasid, millest kirjutada mul jagub. Eks need peavad seni pisut ootama rahulikumat aega :)
Nii, et varuge veel pisut kannatust. Varsti on kõik paika loksunud ja saan jälle postitada. :)
Kuna ma lubasin, et halbadest asjadest siin ei kirjuta siis ma neil siin ka pikemalt ei peatu. Peale vihma tuleb ju alati päike välja. Tuleb lihtsalt see pikem "vihmaperiood" ära kannatada.
Kuna mul on blogiväliselt väga palju toetajaid ja aitajaid siis eks neile annan ikka teada kuidas mul Töövaidluskomisjoni istungil läheb (see on 15. august) ja kas siis lõpuks saan oma lõpparve kätte või läheb nii nagu mu vana tööandja ähvardas :D Aga las ta ähvardab ja mõtleb uusi alusetuid süüdistusi välja (üks jaburam ja tobedam, kui teine). Neil pole alust ja ma ei karda teda. Eks ta üritab hirmutada aga no nii rumal ma nüüd küll pole :D Tänu kõikidele mu toetajatele, kes minusse pidevalt positiivsust süstivad olen rahulik ja positiivne edasi :) Aga si*akeerajatele ütlen vaid, et karma on bitch! Ju nad siis vajavad omale niiväga seda topelt si**a tagasi :D Ise keetsid omale supi, helpigu nüüd isuga ja ärgu pirisegu!
Päikest ja peatse kohtumiseni! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar