Suvikõrvitsa rull.

 

 Leidsin selle põneva retsepti Instagrammist. Retsepti autor on ketogeenius ja videoretsepti saab näha siin.

Minu esimene suvikõrvitsarulli katsetus. Foto: erakogu

 Originaalretsept:

Vaja on:

≈800g (gr) riivitud suvikõrvitsat
4 muna
vürtse maitse järgi

Suvikõrvitsast "rullkoogi" valmistamine:

1. Sega riivitud suvikõrvits munade ja maitseainetega ning laota segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.
2. Puista peale riivjuustu ja seesamiseemneid (kui soovid).
3. Pane ahju 40 minutiks 180 kraadi juurde.
4. Võtke välja ja laske jahtuda.
5. Samal ajal valmistame täidise rulli vahele. Sulatatud juust (mul on, aga ma soovitan teil võtta toorjuustu, see on vähem vedel) + maitse järgi värsked ürdid. Segage kokku.
6. Pöörame jahtunud „koogi“ ümber küpsetuspaberile. Eemaldame ettevaatlikult ahjus olnud küpsetuspaberi ja määrime kreemjuustuga ning keerame rulli.
7. Pane rull täielikult jahtumiseni külmkappi!

 Minul nii palju suvikõrvitsat ei olnud ja minu versioon on selline:

2 keskmise suurusega suvikõrvitsat (kooritud, pehme sisu eemaldatud ja riivitud). Suvikõrvitsast ei ole vaja "mahla" välja pigistada ehk siis kuivaks pigistamata riivitud suvikõrvits. Minul tuli riivitud suvikõrvitsat kokku 585 grammi.

3 M suuruses kanamuna (150g)

Maitsestasin soola, jahvatatud musta pipra, paprikapulbri ja sibulahelvestega.

 Segasin kõik korralikult läbi ja valasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ühtlaselt laiali. 

 Et hiljem oleks veel kergem küpsetuspaberit eemaldada võib küpsetuspaberi määrida eelnevalt mõne rasvainega kokku. Mina esimene kord ei teinud seda ja teisel korral lihtsalt unustasin. 😀 

 Sain küpsetuspaberi eemaldatud aga pisut jääb määrimata küpsetuspaberi korral paberi külge. Nii, et mõistlik vist oleks ikka enne küpsetuspaber rasvainega kokku määrida. 

 Peale puistasin terve paki riivitud juustu. Minul oli Pilose riivitud juust ja pakk oli 150 grammi. 

 Ja puistasin veel peale peotäie valgeids seesamiseemneid (15 grammi).

 Ja siis 180 kraadisesse ahju 30 minutiks küpsema. Minul oli 30 minutit sellepärast, et minul oli õhem kiht suvikõrvitsat (originaalretseptis oli 800 grammi suvikõrvitsat). Sai ilusti küpseks ja juust mõnusalt kuldpruuniks. 

 Libistasin ahjuplaadilt lauale. Katsin küpsetuspaberiga ja keerasin ümber nii, et uus küpsetuspaber jäi allapoole ja ahjus olnud küpsetuspaber jäi pealepoole. 

 Lasin pisut jahtuda ja eemaldasin pealmise küpsetuspaberi ettevaatlikult ära. 

Minu esimene suvikõrvitsarulli katsetus peale küpsetuspaberi eemaldamist ja enne toorjuustuga määrimist. Foto: erakogu. 

 Jahutasin praktiliselt täiesti maha. Määrisin seekord Valio sulatatud juust murulaugu ja koduaiaürtidega. Seda kulus terve karp ehk 185 grammi. See on hea määritava konsistensiga. Eelmisel korral kasutasin toorjuustu ja olin sunnitud pisut hapukoort sisse segama, et määrida saaks. Liiga paks ja kõva oli muidu. Eelmisel korral puistasin toorjuustule veel hakitud peterselli. Seekord polnud midagi panna. Aga teie võite panna mis teile meeldib. Hakitud rohelist sibulat, tilli, murulauku vms 

Minu esimene suvikõrvitsarulli katsetus peale rullikeeramist. Foto: erakogu. 

 Kui rull on täiesti maha jahtunud siis tõstke külmkappi tahenema. Muide külmkapis seisnud rulli on kergem viiludeks lõigata. Lõikepind jääb puhtam ja ilusam. 

Minu teine suvikõrvitsarulli katsetus pärast rullikeeramist. Foto: erakogu. 

 Siin on minu ühe viilu (kui jagate rulli 10-ks osaks) kalorsus:

Ühe suvikõrvitsaviilu kalorsus. Foto: erakogu. 

 Mõnusat katsetamist! 😜

Miks mu kuuking ei õitse?

 1. Kuukingad ei hakka uuesti õitsema, kui nad ei saa piisavalt valgust. 

 Neid peetakse vähest valgust vajavateks taimedeks (kasvavad nad ju looduses puude oksaharudes) aga tegelikult naudivad nad varahommikul ja hilisel pärastlõunal natuke otsest päikesevalgust. Kuukingi võiks õrnalt varjutada kui kasvukoht on väga päikeseline.

Minu lõhnav kollane kuuking. Foto: erakogu

2. Temperatuuri probleem. 

 Kuukingad vajavad õitsemise esilekutsumiseks öist temperatuuri langust. Mõneks nädalaks võiks öine temperatuur langeda umbes 16 kraadini. See paneb kuukingad õievarsi kasvatama. 

Minu punane kuuking. Foto: erakogu

3. Kuuking on veel liiga noor.

 Enamik kuukingi vajab õitsemise alustamiseks umbes 4–5 täiskasvanud lehte. 

Emataimel on kasvupunkt kahjustada saanud ja on kasvatanud kõrvale keiki ehk uue kuukinga. Foto: erakogu

4. Kuukingal pole piisavalt energiat.

 Orhidee, mis ei saa piisavalt toitaineid, vett ega valgust ei pruugi õitseda isegi siis, kui ta on selleks piisavalt suur. Väetage regulaarselt kasutades tasakaalustatud väetist. Kastke, kui juured on hakanud hõbedaselt hallikaks muutuma. Ja andke piisavalt valgust.

Orhidee vedelväetise konsentraat. Pilt: netist

5. Kuuking on haige.

 Orhideel, millel on juureprobleemid või mis on nakatunud ei pruugi õitsemine õnnestuda. Siiski võib haige orhidee õitseda, et proovida end enne surma paljundada. 

 Kui orhidee näib olevat väga haige ja dehüdreeritud (kui juured on mädanema läinud siis ei saa taim piisavalt vett) lõigake õievars ära, sest see kulutab palju energiat ja ravige kuuking esmalt terveks. 

 Võtke taim potist välja, lõigake desinfitseeritud kääridega kõik pruunid, pehmed, seest tühjad juured ära, istutage uude õhku hästi läbilaskvasse substraati (parim männikooresegu) ja valige allesjäänud tervete juurte järgi õige suurusega istutuspott. 

Kastetud, kastmist vajavad ja ülekastmisest mädanema läinud kuukinga juured. Pilt: netist

 

Olen teinud kuukingade kasvatamise kohta mitmeid postitusi. Enim loetud on see. 

 Kauneid rikkalikult õitsevaid kuukingi teile armsad blogi lugejad! 😊

Minu kuukingad. Pilt: erakogu.

Kuukingade (Phalaenopsis) kastmine.

  

 See on kõige rohkem küsimusi ja vaidlusi tekitanud teema. 

 Proovin siin anda mõningast nõu. Millal siis on õige aeg kasta ja milline meetod valida?

Kui üks meetod ja tihedus mõne kuukinga kasvataja jaoks võib sobida, siis mõne teise kuukinga kasvataja jaoks võib see hoopis hukutavalt mõjuda! 

Nii, et ühest reeglit, mis kõigile sobib ei ole! Ikkagi tuleb silmas pidada järgnevaid tegureid. 

Mis siis on need tegurid mis mõjutavad?

1. Kas taim on ümber istutatud?

Orhideekasvandustes istutatakse väikesed taimed turbapottidesse. Mõnedel juhtudel lausa porolooni sisse (olen ise sellise poroloonist poti oma ostetud kuukinga potist juurepalli alt keskelt leidnud). Kasvanduses taime kasvades seda turbapotti ei eemaldata vaid istutatakse taim koos sellega suuremasse potti. Seega on kõigil ostetud kuukingadel juurepalli all keskel selline turba (või porolooni) "pott". Turvas aga hoiab palju kauem niiskust kui õhku hästi läbilaskev männikoore segu. 

Orhideekasvanduses istutatakse väikesed kuukingad turbapotti. Pilt: netist

 

 Kasvanduses on hoopis teised kasvutingimused kui kodus. Seega oleks üsna mõistlik ostetud taim ümber istutada uude puhtasse ja õhku hästi läbilaskvasse männikooresegusse (parima hinna/kvaliteedi suhtega on Kekkilä orhidee substraat). 

 Kui läbi poti on juba näha hõbedaselt hallikaks muutunud juuri ja ka potis pealmine substraadipind on juba täiesti kuiv siis tegelikkuses on potis sees veel üsna palju niiskust. Kui nüüd sellist, ümberistutamata kuukinga kasta ja liiga tihti siis on väga suur oht oma kuuking üle kasta ja juured lähevad mädanema. See on aga kõige levinum kuukingade hukkumise põhjus. 

2. Kas taim on peenekoelises, turbalises orhidee mullas või õhku hästi läbilaskvas männikoore segus?

 Kui teil on enda kuuking ümber istutatud ja valitud on õhku hästi läbilaskev substraat siis sellised kuivavad märksa kiiremini läbi ja vajavad seetõttu ka tihedamalt kastmist. 

Õhku hästi läbilaskev männikooresegu. Pilt: netist.

3. Kas kasvukoht on päikseline?

 Kui teie aknasse paistab enamuse ajast päike siis on selge, et ka temperatuur aknalaual on kõrgem. Ja seega kuivab substraat kiiremini läbi. Ka võib intensiivne tugev päike kuukingadele liiga teha. Kui kastmisel satub mõni veetilk lehele siis päikese käes mõjub see nagu suurendusklaas ja ongi lehel põletus. Lehed on aga kuukingale sama olulised kui terved juured. Lehekaenlast hakkavad kasvama uued õievarred. Kui aga lehti pole piisavalt siis pole ka kohta kustkohast saaks(id) uus/uued õievars/õievarred kasvama hakata. 

 Liigse päikese vastu saab abi spetsiaalsetest toataimede jaoks mõeldud päikesesirmidest. Taimed saavad piisavalt valgust aga päike ei pääse potte üle kuumendama. Samuti võib päikese varjutamiseks kasutada kodus olemasolevaid vahendeid. Kasvõi mõni tükk kardinatülli vms. 

 Päikesesirme saab osta näiteks siit. 

Päikesesirm Cellbesist

4. Kas kuuking õitseb?

 Õitsvate kuukingade veevajadus on suurem. 

Rikkalikult õisi. Foto: erakogu.

5. Kas pott on juuri tihedalt täis (potti vaadates on näha enamuses juuri)?

 Kui teil on potis enamuses näha juuri ja märksa vähem substraati siis võib teid õnnitleda, et olete tubli kuukinga kasvataja. 😊

 Kuukingad kasvavad looduses puude oksaharudes niiskes kliimas, mitte mullas. 

 Ka kodus kasvades ei soovi kuukingad suurt potti ja palju substraati. Märksa paremini tunnevad nad ennast väikeses potis ja ka õitsevad siis paremini. 

 Väiksemas potis kasvades on oht ülekastmiseks ja juurte mädanema minemises tunduvalt ebatõenäolisem. Aga sellised taimed võivad vajada tihedamat kastmist. 

Pott on tihedalt ilusaid juuri täis. Pilt: netist.

6. Kas kasvukoht on soe või on teil aken tihti lahti ja õhk aknalaual seega jahedam?

 Erandiks on kuumalaine. Siis on õhk nii toas kui õues kuukinga jaoks liiga soe. Aknast tulev õhk ka kuivatab kiiremini. Sel ajal vajavad ka kuukingad tihedamat kastmist.

 Samas kui kasvukoht on jahedam ja eriti just öösiti, mil temperatuur veelgi langeb, siis tuleks kasta harvem. Pisut jahedam öine temperatuur aga ärgitab kuukingi uusi õievarsi kasvatama. Seega ühtlases soojas ei pruugi kuukingad nii hästi uuesti õitsema minna. 

 Talvel võib aknalaual temperatuur vahepeal (eriti öösiti) üsna madalale langeda. Isegi minu renoveeritud/soojustatud maja ja kolmekordsed pakettaknad ei aidanud seda külma päris ära hoida. Arvasin, et enam külma kuskilt ei tule ja aknalaual on samuti üsna soe, siis termomeetriga, mis max ja min temperatuuri näitab selgus, et siiski õhkab aknaklaas üsna palju külma ja öine temperatuur langeb oluliselt. 

 Hübriidid on temperatuuri suhtes tundlikumad kui tavalised valge, roosa või lillaõielised. Eriti kui aknalauad on kitsad ja taim on vastu aknaklaasi. Sellisel külmal ajal vajavad kuukingad märksa harvem kastmist. Leotada ja pikalt "uputada" sel ajal pole päris hea meetod. Potis märjas substraadis on külmaga oht juurtel mädanema minna. 

Kuukinga kasvatamiseks parim temperatuuri vahemik. Pilt: netist

7. Kas kodus on madal õhuniiskus?

 Ahiküttega korterites/majades on õhuniiskus suurem, kui kesküttega kodudes. Kesküttega kodudes võivad su kuukingad vajada tihedamalt kastmist. 

 Kuukingadele meeldib suur õhuniiskus. Keskütte perioodil aga muutub kodudes õhk väga kuivaks. Kuna mul endal on krooniline nohu ja ma kuiva õhku ei talu nii hästi siis on mul koju ostetud mini "kosk". See on paigutatud mul aknalauale kuukingade vahele. Niisutab ilusti õhku ja mul endal kergem hingata. Nagu näha siis on see voolav vesi pikaajalisest kasutamisest suutnud juva värvi "kivilt" maha kulutada. 😃

 Mõned kuukingade kasvatajad viivad igal kastmiskorral kuukingad vannituppa ja lasevad ka lehed duššiga üle. Ja nende kuukingadega ei juhtu midagi. Isegi lehtede vahele valgunud vesi ei ole kasvupunkti (leheroseti keskosa) mädanema ajanud. 

 Teisel aga on kogemata kastmisvesi ühe lehe peale sattunud ja sealt edasi lehekaenlasse valgunud ja pahandus ongi käes. Leht on mädanema läinud ja mädanik on kiirelt edasi levinud kogu pealsete peale. Ühel hetkel kukuvad kõik lehed küljest ja pealseid enam polegi. Sellist kuukinga on praktiliselt võimatu päästa. 

 Ühesõnaga duššitajatel on muud tingimused kodus nii head olnud, et lehtede vahele valgunud vesi on kiirelt kuivanud. Õhk liigub, on soe ja kuiv. Sellepärast nende kuukingadega polegi midagi juhtunud. Seda meetodit aga ei saa kõigile soovitada, sest kasvutingimused pole samad. 

Minu magamistoa aknalaual olev "kosk" Foto: erakogu

 Elutoa aknalaual on mul pisut teistsugune õhuniisutaja. Kuna mul on peale maja renoveerimist väga laiad aknalauad ja need on juba kuukingi täis siis oli seda suht võimatu pildile saada. Aga välja näeb ta selline.

Minu elutoa aknalaual olev õhuniisutaja. Foto: Aliexpressist.

8. Kas on aktiivne kasvuperiood (potis on näha palju aktiivseid juuretippe)?

 On ilmselge, et aktiivsel kasvuperioodil vajab kuuking pisut tihedamat kastmist kui muidu.

Potis on ilus õhku läbilaskev substraat ja näha on ka aktiivseid juuretippe. Pilt: http://lomelindae.blogspot.com/

 Ühesõnaga mõjutajaid on nii palju. Seega ei saagi kunagi anda üht kindlat kastmistihedust, sest meie kuukingade kasvutingimused võivad olla nii erinevad. Kui mõni kuukinga kasvataja "uputab" oma kuukingi iga nädal, siis teine kastab võibolla ainult 2-3  x kuus (nagu näiteks mina talvel neid kuukingi mis sel hetkel ei õitse).

 

 Aga kuidas siis oleks kõige kindlam viis teada saada kas mu kuuking vajab juba kastmist või on veel liiga vara? 

 Kõige kindlam viis on vaadata juuri. Kui juured on juba hõbedaselt hallikaks muutunud siis on aeg kasta. Ka pott on käes kaaludes palju kergem kui värskelt kastetuna. 

Vasakul värskeltkastetud kuuking. Paremal kastmist vajav kuuking. Pilt: netist

 Ilusad terved kastetud juured on rohelised. Kõik pruunid, pehmed, seest tühjad, plögased juured on surnud. Kui näete oma kuukinga potis selliseid juuri siis on viimane aeg oma kuuking potist välja võtta, kõik sellised surnud juured desinfitseeritud kääridega ära lõigata, lõikekohtadele võib puistata jahvatatud kaneeli pulbrit või puusöe pulbrit (mõlemad on antibakteriaalse toimega ja takistavad mädaniku levikut), võtta uus substraat, valida allesjäänud juurte järgi sobiva suurusega pott (kuuking kasvab ja õitseb paremini väikeses potis) ja oma kuuking ümber istutada. 

Kastetud, kastmist vajavad ja mädanema läinud (surnud) juured. Pilt: netist

  Teine küsimus mis alati vaidlusi tekitab on kuidas kasta? 

 Minul on oma kuukingadele ostetud spetsiaalsed orhideedele mõeldud ümbrispotid. Nendel on põhjas selline niinimetatud õhuruum, et pott ja juured ei ulatuks päris põhja.

  Need on head just seetõttu, et kui isegi peaks peale kastmist ja nõrutamist vett veel ümbrispoti põhja nõrguma siis vähemalt ei ole juured pidevas vees. Kuukingad ei ole sootaimed ja liigne niiskus on juurtele hukutav. Mõni on väitnud, et aga looduses ju neil pidevalt vihma sajab. Jah, see on õige. Aga looduses on tuul ja soe kliima mis oksaharudes olevad juured kiirelt kuivatab. Kodus ei ole aga sellist kliimat ja õhuliikumist/tuulekest. 

Spetsiaalne orhideedele mõeldud ümbrispott kus on ilusti näha all põhjas "muna" mis ei lase potil päris ümbrispoti põhja vajuda. Pilt: netist

 Mina "uputan" oma kuukingi nii, et valan kastmisvee kuni substraadipinnani (nii, et lehekael jääks kuivaks), hoian umbes 10-15 minutit, tõstan poti ümbrispotist välja, valan kastmisvee ära ja tõstan ümbrispotti nõrguma. Umbes poole tunni pärast valan uuesti sinna ümbrispoti põhja nõrgunud kastmisvee ära, tõstan poti tagasi ümbrispotti ja panen kuukinga oma kohale tagasi. 

 Mul on siiski ka mõned ümberistutamata kuukingad. Mõnel neist on üsna peenekoeline turbane või kookoskiuline substraat. Neid ei uputa vaid lasen kastmisveel potist läbi voolata. Selliseid ei kasta ka nii tihti kui ümberistutatud kuukingi, sest peenekoelisem hoiab niiskust potis palju kauem ja seega nad ei vaja nii tihedalt kastmist. 

 Kel ümbrispotte ei ole see või tõsta oma kuukinga "uputamiseks"/kastmiseks kuskile kaussi. Ainult, et ma eriti ei soovita kõiki kuukingi selles ühes vees "uputada". Kui potis ongi mingid niiskusesatikad - hooghännalised, seenesääsed või ripslased (loe nende kohta rohkem siit) siis kastmisvee kaudu levivad nad teistele orhideedele edasi. 

Kuukinga kastmine "uputamis" meetodil. Pilt: netist. 

 Mõned orhideekasvatajad kasutavad alustasse ja valavad kastmisvee otse alustassile ja taim siis ise imab sealt omale niipalju vett kui soovib. See võib toimida kui substraat on hea niiskuseimavusega. On aga oht, et substraadi alumine kiht on liiga niiske aga potis pealpool olevad juured ei saa üldse kastmisvett. 

 Ka on oht pealtpoolt kastes, et alustassile valgub liiga palju kastmisvett ja lödistab terve aknalaua veega üle. 

 Vahet ei ole kuidas te kastate. Peaasi, et see sobib teie kuukingale (arvestades temeratuuri jms). Kindlasti tuleks aga ka alustassilt mõne aja (ca poolest tunnist kindlasti piisab) pärast vesi ära valada. Nagu ma juba eelnevalt kirjutasin siis kuukingad pole sootaimed ja pidevas niiskuses lähevad juured kergelt mädanema.

 Olenevalt substraadi tihedusest (kui õhku läbilaskev on substraat) imab/niisutab see substraadi üsna ruttu läbi. Nii, et pole mingit vajadust taime nii kaua leotada/"uputada". Selline (mõned on väitnud lausa, et jätavad  terveks ööks vette) leotamine lihtsalt kiirendab substraadi lagunemist ja see muudab substraadi vähem õhku läbilaskvaks ja juurte vahel on vähem õhku ning seega ka palju kergem võimalus juurtel mädanema minna. 

 Kastmisvesi peab olema kindlasti toasoe. Kuukingad kasvavad looduslikult väga soojas kliimas ja külm kastmisvesi mõjub neile šokina. Parim oleks puhas vihmavesi. Aga kui seda on keerukas koguda (näiteks linnas kortermajas elades) siis tuleb leppida kraaniveega. Paraku on kraanivesi tihti liiga lubjarikas ja/või rauarikas. Selle vastu aitab kui lasta kraaniveel ämbris seista vähemalt ööpäev. Vahepeal võib vett segada. Väidetavalt on sellest samuti kasu. 

   Kauneid kuukingi teile armsad postituse lugejad! 😊

Minu üks väikeseõielistest kollastest. Foto: erakogu

 Kellele see postitus meeldis ja tahaks veel rohkem neist võrratutest toalilledest teada, siis võib vaadata ka mu teisi selleteemalisi postitusi mida saab lugeda siit ja siit.

Maasika - pistaatsiapähkli kook.

 See retsept on pärit Meditsiinimeediumi tasuta allalaadidatava retseptikogumikust Healthy pies ehk tervislikud pirukad. Nüüd seda faili enam ei leia. Ju on magustoitude albumis nüüd. Aga alla sai ta laetud siit.

MM HEALTHY PIES. Pilt: MM lehelt.

Maasika – pistaatsiapähkli kook.

Kuigi pistaatsiapähklid ei pruugi olla teie esimene mõte toorkoogi tegemisel, siis ei saa te küllalt, kui olete seda hämmastavat kooki korra proovinud. See pirukas on magus ja maitsev ja pähkline ja rikkalik. Maasikatele ja pistaatsiapähklitele lisab aktsenti sidrunikoor ja basiilik, mis lausa panevad uut tükki soovima!

Maasika-pistaatsiapähkli kook. Pilt: MM lehelt. 

Koostisosad:
360 ml (1 1/2 cups) pistaatsiapähkleid
480 ml (2 cups) datleid
120 ml (1/2 cup) magustamata kookoshelbeid
1/4 tl meresoola
1/2 tl sidrunikoort
7 suurt basiiliku lehte (omal soovil)
ca 900 g (6 cups) maasikaid
4 spl mett
2 spl sidrunimahla

Valmistamisõpetus:
Koogipõhja valmistamiseks pane pistaatsiapähklid, datlid, kookoshelbed, meresool, sidrunikoor ja basiilikulehed köögikombaini /S- lõkuriga) ja töötle kuni saad ühtlase segu. Suru saadud segu 22 cm läbimõõduga koogivormi põhja ja tõsta 30 minutiks sügavkülma.

Lõika maasikad pooleks ja pane suurde kaussi. Vala peale sidrunimahl ja tõsta 20 minutiks külmkappi. Tõsta kauss külmikust ja kurna üleliigne vedelik ära ja sega õrnalt meega läbi. Tõsta maasikad koogipõhjale ja serveerimisel nirista soovi korral veel pisut mett peale.

Saate 22 cm läbimõõduga koogi.

Lillkapsa sushi tai tšillikastmega.

Neid sushirulle saab valmistada nii toorest kui ka keedetud lillkapsa „riisist“. Ehkki sushirullide valmistamine võib tunduda hirmutav, on see üllatavalt lihtne. Nad ei pea ideaalsed välja nägema! Sushirullide täitmise võimalusi on lõputult. Proovige värskete rullide jaoks lisada värskeid ürte, nagu piparmünt, basiilik ja koriander või teiste maksa parandavate köögiviljadega, nagu redis, spargel või võrsed. Saate lisada isegi keedetud köögivilju, näiteks maguskartulit või kõrvitsat.

Lillkapsas: toitainerikas köögivili, mis on suurepärane tugeva immuunsussüsteemi ja optimaalse tervise toetamiseks. Lillkapsas on uskumatult palju C-, K- ja B-vitamiini kompleksi ning mineraale nagu boor, kaltsium, molübdeen ja trüptofaan. See on ka hea kvaliteetse valgu allikas, mida on kehas hõlpsasti omastatav. Lillkapsas sisaldab võimsaid vähivastaseid ühendeid nagu indool-3-karbinool ja sulforafaan, mis on eriti kasulikud rinna-, emakakaela-, munasarja-, käärsoole-, mao- ja eesnäärmevähi ennetamisel.

Kurgid: maksa liitlased, kuna nad suudavad seda hüdraatida. Teie maks vajab alati mineraalide ja muude toitainetega täidetud elavat vett, kuna teie maks hoiab vere hüdreeritud. Selle elava vee allikaks on kurk. See vähendab musta vere sündroomi, aidates vähendada rasva ja toksiine mustas veres. Kurkides olevad fütokeemilised ühendid toimivad peensooles ja jämesooles põletikuvastastena. Ka kurkidel on õrn vere vedeldamise võime, mis võimaldab detoksil esineda loomulikult, ilma takistusteta.

Originaalretsept koos videoõpetusega siin. 

Lillkapsa sushi tai tšillikastmega. Pilt: MM lehelt. 

Lillkapsa sushi.

Koostis:
½ lillkapsast
6 röstitud nori lehte

Täidised:
1 kurk, õhukeselt viilutatud
1 porgand, õhukeselt viilutatud
1 punane paprika, õhukeselt viilutatud
240 ml (1 cup) õhukeselt viilutatud punast kapsast
1 avokaado, õhukeselt viilutatud
120 ml (½ cup) vett

Tai chili kaste:
240 ml (1 cup) kirsstomateid
240 ml (1 cup) külma vett või värsket pressitud apelsinimahla
60 ml (¼ cup) päikesekuivatatud tomateid
1 küüslauguküüs
2 spl sidrunimahla
2 spl mett
¼ tl punase pipra helbeid
1 spl hakitud Tai punast tšillit või küpset jalapenot

Valmistamine:
Lõika lillkapsas õisikuteks ((kokku peaks välja andma umbes poolteist liitrit (6 cups) lillkapsa õisikuid)) . Asetage õisikud köögikombaini ja pulseerige, kuni moodustub riisitaoline tekstuur. Asetage lillkapsa riis keskmise suurusega kaussi ja tõstke kõrvale.

Kui eelistate keedetud lillkapsa riisi, kuumutage lillkapsast pannil keskmisel kuumusel pidevalt segades 5–7 minutit, kuni pehme. Pannile pole vaja õli ega vett lisada, kuna lillkapsas on piisavalt mahlakas, et mitte panni külge kinni jääda. Kui lillkapsa riis on valmis tõsta see kaussi jahtuma.

Pange üks leht norit lõikelauale. Tõstke umbes 180 ml (¾ cup) lillkapsa riisi nori lehele ja jagage riis ühtlaselt laiali (jätke endast kaugemal olev serv ca 1 cm laiuselt riisiga katmata). Lisage soovitud köögiviljad lillkapsariisi peale endapoolsele servale (nagu tavalisegi sushi tegemisel).

Tõstke nori ettevaatlikult servast enda lähedale ja alustage selle tihedalt kokku rullimist. Vahetult enne rullimise lõpetamist kastke sõrm vette või apelsinimahla ja niisutage serv. See aitab rullidel koos püsida (niiske serv kleebib kinni rulli). Lõigake terava noaga sushirull ühtlasteks tükkideks.

Tai tšillikastme valmistamiseks blenderdage värsked tomatid, vesi, päikesekuivatatud tomatid, küüslauk, sidrunimahl, mesi ja punase pipra helbed koos kuni 1 spl hakitud Tai punase tšilli või jalapenoga vastavalt enda soovitud vürtsikusele.

Kogus: 2 portsjonit 

Tomati salsa.

Tomati salsa. Pilt: MM lehelt.

Originaalretsept siin.

Koostis:
4-5 keskmise suurusega tomatit, peeneks hakitud
1/2 punast sibulat, peeneks hakitud
3 spl laimimahla
1 väike küüslauguküüs, peeneks hakitud
1/2 serrano chilli või jalapeno pipar, peeneks hakitud
80 ml (1/3 cup) hakitud värsket koriandrit
meresool (soovi korral)
1/2 tl jahvatatud vürtsköömneid (soovi korral)

Valmistamine:
Segage kõik koostisosad keskmise suurusega kausis korralikult läbi. Serveerige kohe või tõstke külmkappi ja tarvitage hiljem.

Kogus: 3-4 portsu

Musta oa tostada

Tostada viitab tortillale, mis on frititud või röstitud.

Klassikalise lemmiku tervislik, madala rasvasisaldusega versioon. Täitke krõbedad küpsetatud tostadad koos kõigi sobivate vürtsidega, serveerituna värske tomatisalsa, hakitud salati ja laimimahlaga. Need tostadad on maitset täis ja neid on lõbus süüa!

Tomatid: Täis mikrotoitaineid, fütokemikaale, vitamiine ja mineraale, et toetada maksa paljusid funktsioone. Lükopeen on armastatud toitaine, mida maks kasutab enda kaitsmiseks rakkude kahjustuste eest, lisaks aitab lükopeen maksa detoksiseerida punaseid vereliblesid ohutult, sujuvalt ja tõhusalt. Tomatites olevad puuviljahapped aitavad sapipõit tervena hoida, aidates sapipõiest setted lahti saada ja isegi sapikivi suurust vähendades.

Aedsalat: äärmiselt maksa puhastav vahend, mida süüa iga päev. Salati lehtköögiviljad pakuvad maksa jaoks kümneid mikrotoitaineid, et nad püsiksid terved ja tasakaalus. Salati südamik juurele lähemal sisaldab piimjaid keemilised ühendid, mis toimivad puhastavalt.

Originaalretsept siin.

Musta oa tostada. Pilt: MM lehelt. 

Musta oa tostada.

Koostis:
4-5 väikest gluteeni- ja maisivaba tortillat
360 ml (1 1/2 cups) musti ube
120 ml (1/2 cup) vett
1 spl laimimahla
1 spl sibulapulbrit
1/2 spl küüslaugupulbrit
1/2 tl suitsutatud paprika pulbit
1/2 tl tšillipulbrit (soovi korral)
1/2 tl jahvatatud vürtsköömneid
meresoola, maitse järgi (soovi korral)
serveerimiseks 240 ml (1 cup) värsket hakitud salatilehti
120 ml (1/2 cup) hakitud tomatit, serveerimiseks
laimi mahla, serveerimiseks
120 ml (1/2 cup) värsket tomatisalsat, serveerimiseks

Valmistamine:
Kuumuta ahi temperatuurini 200º C. Asetage tortillad otse ahjuplaadile ahju ja küpsetage 2–4 minutit, kuni nad on pruunistunud ja krõbedad. Jälgige neid tähelepanelikult, kuna võivad kergesti ära kõrbeda. Kui on krõbedad, eemaldage ahjust ja pange jahtuma.

Pange potti mustad oad, vesi, laimimahl, sibulapulber, küüslaugupulber, suitsutatud paprika pulber, tšillipulber, jahvatatud vürtsköömen ja meresool (soovi korral) ja hautage kaaneta keskmisel-madalal kuumusel aeg-ajalt segades 10–15 minutit, kuni vesi on aurustunud. Purustage segu kahvliga või saumiksriga soovitud konsistentsini.

Serveerimiseks tõstke musta oa puder tostadade peale ja lisage vahele ka hakitud salatit, hakitud tomatit, tomatisalsat ja laimimahla. Serveeri kohe.

PS! Retseptis kasutatud mandlijahust tortillasid saab siit.

Mandlijahust tortillad. Pilt: Amazonist. 

Sobib kasutada ka maguskartuli tortillasid, mille retsept on siin blogis juba kirjas ja mida saab näha siit.

Tomatisalsa retsepti lisan kohe järgmisena siia blogisse.