Kiisukeauh: Kilpnäärme alatalitus ja kilpnäärme talitust mõjutavad toiduained II.

Oma esimese informatsiooni kilpnäärme alatalituse kohta sain sellest postitusest. Leidsin selle postituse kui googeldasin kilpnäärme alatalitus. See oli väga informatiivne ja positiivsust süstiv. Alguses olin ju täielikus teadmatuses ja üsna hirmunud. Vähemalt suutis see postitus mu maha rahustada ja sealt sain ka teada, et õige toiduvalikuga saab ise väga palju ära teha, et oma tervist ja enesetunnet parandada. Kuigi jah, seda postitust lugedes võis esialgu korraliku ehmatuse saada, et mida siis üldse veel järgi jääb, mida süüa tohib. Samasugune reaktsioon oli, kui esmakordselt AIP toitumise kohta lugesin, sest see oli veel rangem. AIP toitumise kohta võib rohkem lugeda minu sellest, sellest, sellest, sellest ja sellest postitusest.
AIP toitumine pole siiski mõeldud pikaajaliseks järgimiseks. Oma tervise parandamiseks aga siiski väga hea algus. Tegin kuuajalise AIP toitumise läbi ja tulemused olid lausa hämmastavalt head. Nii, et tõepoolest on õige toitumine kilpnäärme alatalituse, eriti just kroonilise autoimmuunse kilpnäärme põletiku puhul väga oluline.
AIP-ist ega õigest toitumisest ei teadnud ma siis veel midagi ja toona olin üsna kimbatuses ja võtsin koguni Helinaga ühendust ja uurisin täpsemalt mida ta sööb. Ta aitas ja informeeris mind toona väga palju. :) Ka kirjutas ta postituse selle kohta mida ta täpsemalt sööb siis. Sellest pisut allpool.

Vändra leib. Suhkruta, Pärmita. Nisuta. Foto: netist

Helina sai abi ja toitumissoovitused Hiina meditsiini arstilt. Mida talle siis soovitati? Keelatud toitude nimekirja läksid nisu, oder, kaer, suhkur, pärm, soja ja piimatooted.
Ühesõnaga tegelikult võiksid Hašimoto türeotiiti ehk autoimuunset kilpnäärme põletikku põdevad inimesed need toiduained jäädavalt oma menüüst välja jätta! Ka Helina sai abi justnimelt oma toitumise muutmisest ja Hiina meditsiini arsti toitumissoovitusi järgides.
Ja nagu Helina oma blogis kirjutas, siis kui miski asi on keelatud, siis on nad KEELATUD, kuna võivad põhjustada tõsiseid tervisehädasid. Seda enam, et kui korralikult oma kilpnäärmega ei tegele võivad koos kilpnäärme haigusega tekkida veel muud autoimuunhaigused nagu reumatoidartriit, insuliinsõltuv diabeet, alopecia areata (osaline juuste väljalangemine), pernitsioosne aneemia (vitamiin B12 defitsiitne aneemia), myasthenia gravis (episoodiline lihaste nõrkus, mis haarab nägemise, kõne, neelamise ja hingamise), lupus erythematosus (sidekoe haigus).
Kilpnäärme alatalitusega kaasneb tihtipeale ka ärritunud soole sündroom. Nii, et õigel toitumisel on väga, väga tähtis roll tervenemisele ja enesetunde paranemisele.
Mida täpsemalt Helina sööb saab lugeda siit.

Pärnu leib. Suhkruta. Pärmita. Nisujahuta. Foto: netist.

Minul "avastati" kilpnäärme probleemid juhuslikult naistearsti külastades. Arst oli teadlik, et ma üritan kaalu alandada aga nägi, et erilisi tulemusi ma sellega ei saavutanud. Lisaks tekitas temas kahtlust minu tavalisest jämedam kael. Väidetavalt on see üks esimesi kilpnäärme probleemi tunnuseid. Ta tegi vastavad proovid ja sealt selguski, et mul võib see haigus olla. Saatis mu kohe edasi endokrinoloogi juurde.

L-Thyroxin 100 mcg. Foto: netist.

Minu toonane, esimene endokrinoloog kirjutas mulle kohe türoksiini välja ja alustasin 50- st mikrogrammist päevas. Õige pea tõusis see 100- ni ja veel mõni aeg hiljem tõsteti L-Thyroxin-i doosi juba 150 mikrogrammini päevas. Mu toonane endokrinoloog ei rääkinud midagi õigest toitumisest ega ka toidulisanditest, vitamiinidest mida võiksin tarvitada, et oma tervist parandada. Tema jutt oli, et süüa võib kõike aga vähe. Pani mu vahepeal koguni 1300 kcal dieedile. Mis aga lõppes sellega, et mu proovid halvenesid veelgi. Peale minu enda olid näljas veel ka minu rakud, mis ei suutnud enam korralikult rohtu rakkudesse transportida. Lisaks tekkis pidevast näljast ja tühja kõhu tundest stress ja see halvendas olukorda veelgi. Otsustasin midagi muuta ja alustasin sellest, et vahetasin endokrinoloogi välja. Kuna eriarstide järjekorrad on meil ligi 4 kuud pikad (ta on üks nõutumaid endokrinolooge, nii et ei imestanudki nii pika ooteaja üle) siis alustasin kohe ka toitumise jälgimist. Lisasin oma toidulauale joodirikkaid toiduaineid, hakkasin tarvitama macat, võtsin lisaks korralikku annuse D vitamiini, sõin päevas ära 1-2 parapähklit, jätsin toidusedelist täielikult ära suhkru jne Uus endokrinoloog oli juba märksa teadlikum ja uuris mida ma söön ja mida veel juurde võtan ning sain kiita. Muudkui noogutas mu jutu peale ja lõpetuseks lausus, et ma näen, et sa oled juba ise päris palju enda heaks ära teinud. No vat siis. On ikka vahe küll mida süüa või mida juurde võiks tarvitada selle haiguse puhul.
Olin juba mõnda aega AIP toitumist järginud, kui tehti põhjalikud analüüsid. Siis selguski, et sellel toitumisel on väga positiivne mõju mu tervisele, sest analüüsid olid juba selle ajaga niipalju paranenud, et mu igapäevast türoksiini kogust vähendati. Arst kiitis mind ja soovitas ka edaspidi jälgida oma toitumist. Jumal tänatud, et mul oli oidu arsti vahetada :) Enamus arste ju kirjutavad vaid järjest suurenevat doosi türoksiini välja ega ole üldse kursis õige toitumise olulisusest ja toidulisanditest ja vitamiinidest, mis on selle haiguse puhul soovitav juurde tarvitada lisaks õigele toitumisele. Ka ei öelnud see arst, et kõik need sümptomid, mida kilpnäärme alatalituse puhul kaasnevad on puhas väljamõeldis, nagu armastavad väita enamus arste. Enamus arste kirjutab vaid iga sümptomi puhul veel lisa portsu igasuguseid rohtusid välja. Need aga ei ravi ju tegelikku põhjust!

Nagu ka Helina postituses kirjas, siis on väga oluline tarvitada lisaks ka D vitamiini. Kuna meie kliimas on päikest vähe ja toiduga ei saa piisavalt D vitamiini, siis tasuks seda toidulisandina juurde võtta. Mina tellin omale D vitamiini iHerbist. Alustasin 1000 IU-ga, mida võtsin 5 tilka päevas. Ehk siis kokku 5000 IU-d päevas. Peale ca 4 kuust D vitamiini kasutamist sain oma näidu 130,5 peale, mida võib juba heaks näiduks lugeda aga, mis pole siiski piisav. Eestis peetakse normiks 50-250 nmol/l (allikas see).

Vitamiin D3 1000 IU-d, tilkadena iHerbist.

Nüüd sügise saabudes hakkasin aga võtma juba 10 000 IU-d ja tellisin omale sealt 360 softgel-ise purgikese. Seda jätkub nüüd lausa terveks aastaks.
Eriti oluline on D vitamiin pimedal ja stressirohkel ajal. Meil on päikeselist aega üsna vähe ja meie inimestel seega ka enamusel üsna korralik D vitamiini puudus. Lisaks on kilpnäärme alatalituse puhul D vitamiin eriti oluline. D vitamiin aitab organismi aktiivsemalt töös hoida, annab energiat ja elujõudu. On hea mälule ja mõjub positiivselt meeleolule. Tugevdab imuunsüsteemi jne.

Vitamin D3 10 000 IU-d, softgelina iHerbist.

Muide paar päeva tagasi helistas üks naisterahvas, kes tahtis mulle D vitamiini müüa. Uuris kas ma kasutan ja kustkohast ostan. Kui kuulis, et jah kasutan ja tellin oma D vitamiini iHerbist siis lausus: "Aa, te tarvitate seda tugevat.", soovis ilusat päeva ja katkestas kõne. Ma ei jõudnud veel ei jah ega noh öelda. Ammugi siis veel öelda, kui tugevat ma siis kasutan. :D iHerbis on ju erineva tugevusega D vitamiini müügil. Aga ju ta siis teadis, et üldjuhul tellitakse sealt justnimelt neid tugevamaid ja, et sealt ostes on hind ka kordades odavam.
iHerbist tellimise kohta olen samuti ühe postituse kirjutanud ja see asub siin.
D vitamiinist saab rohkem lugeda siit.

Väga oluline on ka B vitamiin. Eriti B12 vitamiin. B12 leidub loomses valgus nagu näiteks kala, liha, munad, maks. Üldiselt pole B12 vitamiin leitav taimetoidus, seetõttu on taimetoitlastel ja veganitel risk selle puudujäägile. B 12 vitamiini kohta võib rohkem lugeda siit.